Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-747
Tsiviilasi
Raivo Mereranna hagi OÜ Rehviekspert vastu osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja juhatuse liikme ametiaja pikenemise tuvastamiseks ning OÜ Rehviekspert vastuhagi Raivo Mereranna vastu esindusõiguse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. novembri 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rehviekspert apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2009.a, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Raivo Mererand (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxxx xxxxxxx), esindaja adv Kaupo Lepasepp Kostja OÜ Rehviekspert (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX XXX XXX XXXXX XXXXXXX), esindaja adv Vesse Võhma
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
55 000 krooni
2.Muus osas on Harju Maakohtu otsus Riigikohtu 29.10.2008.a otsusega jõustunud. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4.Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Raivo Mererand esitas 5.01.2007.a hagi OÜ Rehviekspert vastu, paludes tuvastada kostja osanike 18.12.2006.a koosoleku otsuse nr 2 tühisus, millega loeti lõppenuks hageja volitused kostja juhatuse liikmena, ning otsuse nr 3 tühisus, millega valiti A. M. kostja juhatuse liikmeks. Samuti palus hageja tuvastada, et tema volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni 2.02.2008.a. Hageja palus alternatiivse nõudena tunnistada kehtetuks kõik 18.12.2006.a koosolekul vastu võetud otsused. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kostja osa nimiväärtusega XXX XXX krooni, mis on 2/3 osakapitalist, ning A. M. kuulub kostja osa nimiväärtusega XXX XXX krooni, mis on 1/3 osakapitalist. Kostja juhatuse liikmeteks on hageja ja A. M.. 18.12.2006.a toimus kostja osanike erakorraline üldkoosolek, millest võtsid osa hageja abikaasa M. M. ja A. M.. Hagejat koosolekule ei kutsutud. Seega rikuti koosoleku kokkukutsumisel seaduse ja kostja põhikirja nõudeid. Juhul kui kutse toimetati hageja abikaasa aadressile, on ka see koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Hageja ja tema abikaasa abielulised suhted olid lõppenud ning koosoleku kokku kutsunud A. M. oli sellest teadlik. Koosolekul vastuvõetud otsused on ebaseaduslikud ka seetõttu, et koosolekul teostas osaniku õigusi hageja abikaasana isik, kes ei ole kantud osanike nimekirja õiguspäraselt. Hagejale kuuluv kostja osa ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Kui ka osa kuuluks ühisvarasse, ei olnud hageja abikaasal õigust teostada osaniku õigusi ainuisikuliselt, vaid ühiselt hagejaga. Hageja abikaasa ei ole esitanud hagejale ega kohtule ka nõuet enda osanike nimekirja kandmiseks ning hageja ei ole andnud selleks nõusolekut. Kuivõrd koosolekul oli esindatud vähem kui pool osaga esindatud häältest, ei olnud osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 2.02.1999.a. Pooltevahelises praktikas väljakujunenu kohaselt pikenevad juhatuse liikme volitused iga kord kolme aasta võrra. Kostja ja tema osanikud on vaikimisi aktsepteerinud juhatuse liikmete ülesannete täitmise jätkamist pärast 3aastase ametiaja lõppemist. Seega on hageja volitused pikenenud kuni 2.02.2008.a ning osanike koosoleku otsus lugeda hageja juhatuse liikme volitused tähtaja möödumise tõttu lõppenuks on ebaseaduslik ja vastuolus pooltevahelise juhatuse liikme lepinguga.
Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. M. Mereranna ja hageja ühisomandis olev kostja osa on ühisvara sõltumata sellest, kas abikaasad on kantud ühiste omanikena registrisse või mitte. M. M. on tema avalduse alusel kantud osanike nimekirja 17.11.2006.a. Kostja juhatus oli kohustatud nimekirja vastava kande tegema, tuginedes avaldusele lisatud abielutunnistusele. Osa ühised omanikud on võrdselt õigustatud osaga seotud õigusi teostama. 18.12.2006.a koosoleku kokkukutsumisel järgiti kõiki seaduse ja põhikirja nõudeid. Koosoleku kokkukutsumise teated anti kätte 24.11.2006.a isiklikult osanike nimekirja kantud aadressidel, M. M. teate kätteandmisega loeti kutse kätteantuks ka hagejale. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 184 lg-st 2 puudub hagejal kostja esindusõigus, sest tema volitused lõppesid juhatuse liikme ametiaja möödumisega. Tema volitusi ei ole uuendatud, teda ei ole valitud juhatuse liikmeks ning tema volitused ei ole pikenenud muudel alustel. Osanikud ei ole ühelgi viisil väljendanud oma vaikivat nõusolekut hageja volituste uuendamiseks või uuesti juhatuse liikmeks valimiseks. Hageja on kostja nimel teinud selgelt kahjulikke tehinguid, muutes äriühingu varatuks ja maksevõimetuks. Kostja esitas 26.01.2007.a vastuhagi, milles palus tuvastada hageja kui kostja endise juhatuse liikme esindusõiguse puudumine. Hageja kolmeaastane juhatuse liikme volituste tähtaeg on lõppenud. Hageja on äriregistri ebaõigele kandele tuginedes esinenud suhetes kolmandate isikutega kostja juhatuse liikmena ning takistanud kostja õiguste teostamist, mh esitades käesolevas tsiviilasjas kostja nimel hagi õigeksvõtmise avalduse. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud ning palus selle jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 2 p 1 alusel või alternatiivselt rahuldamata. Kostja nimel on esitanud vastuhagi volituseta isik, kuna osanike üldkoosolek ei ole otsustanud osaühingu esindaja määramist õigusvaidluses juhatuse liikmega. Hageja vaidles vastuhagile ka sisuliselt vastu ja jäi seisukohale, et tema volitused kostja juhatuse liikmena ei ole lõppenud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning tunnustas kostja osanike 18.12.2006.a erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisust otsuste osas, millega kutsuti osaühingu juhatusest tagasi hageja ning uuendati juhatuse liikme A. M. volitusi ja valiti ta osaühingu juhatuse liikmeks uueks ametiajaks. Kohus luges hageja volitused kostja juhatuse liikmena pikenenuks kuni 2.02.2008.a. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. ÄS § 170 lg 3 kohaselt kuulub osanikule õigus otsustada, kas ta soovib koosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Kuivõrd hagejale kui osanikule kutset ei saadetud, ei saanud ta ÄS § 170 lg-s 3 sätestatud õigust teostada. ÄS § 172 lg 1 näeb ette, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Koosoleku kokkukutsumise korda hageja suhtes ei järgitud. Kostja seadusliku esindaja A. M. omaksvõtt hagejale kutse mittesaatmise kohta tõendab, et hagejale ei saadetud kutset teadlikult ja tahtlikult. Kuna hageja suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ning ta ei ole otsuseid heaks kiitnud, on koosolekul vastuvõetud otsused ÄS §-le 1721 järgi tühised. M. M. oleks osa ühise omanikuna olnud õigus nõuda ÄS § 165 lg 1 alusel enda kandmist osanike nimekirja. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on kuni vaidlusaluse osanike koosolekuni osaniku õigusi teostanud hageja, mitte tema abikaasa. Hageja abikaasa kui ühise omaniku kohta on kostja esitanud A. M. allkirjastatud osanike nimekirja 17.11.2006.a seisuga. Samal kuupäeval esitas hageja abikaasa kostjale avalduse enda kandmiseks osanike nimekirja. Avalduses märgitakse, et pärast osanike nimekirja kandmist on hageja abikaasa õigustatud teostama õigusi ja kohustusi koos hagejaga üksnes ühiselt. Hageja abikaasa tegevus vaidlusalusel osanike koosolekul, kus ta esines osanikuna üksinda sellest hagejale
teatamata, on viidatud avaldusega vastuolus. Seega tuleb hageja nõue osanike koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks rahuldada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. ÄS § 184 lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikme ameti tähtajalisuse nõue. ÄS § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikme ametiaja pikkust. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes juhatuse liikme kohustused lõppevad tulenevalt ÄS § 184 lg-s 2 sätestatust. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Hageja väitel pikenesid tema kui juhatuse liikme volitused poolte vaikival kokkuleppel võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 alusel. Hageja kui kostja juhatuse liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõenditega (dokumendid, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas) ning 12.12.2006.a osanike koosoleku otsusega ja selle alusel esitatud kandeavaldusega, millest nähtuvalt oli hageja kostja juhatuse liige, kuna alles 18.12.2006.a koosolekul otsustati ta juhatusest tagasi kutsuda. Seisukohta, et juhatuse liikme ametiaega võib lugeda asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks, kinnitab Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-39-05 p 17. Kostja kolmandale juhatuse liikmele saadetud elektronkirjal, milles hageja tunnistab volituste puudumist kostja juhatuse liikmena, ei ole kohtu arvates sellist kaalu, et hageja kui juhatuse liikme volitused tuleks lugeda lõppenuks. Ülalmärgitud põhjendustel kuulub rahuldamisele hageja nõue tuvastada tema kui kostja juhatuse liikme volituste pikenemine kuni 2.02.2008.a. Seoses hagi rahuldamisega jättis kohus vastuhagi rahuldamata, kuna hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub kohtuotsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Esimese astme kohus on rikkunud menetlusõiguse normi, jättes otsuse põhjendamata ja tõendid hindamata. Maakohus ei ole kaevatavas otsuses vähemalgi määral analüüsinud poolte väiteid selle kohta, kas M. M. on käsitletav kostja osa ühise omanikuna, millest sõltub, kas ta kanti osanike nimekirja õiguspäraselt. Äriseadustik ega ükski teine õigusakt ei näe ette osanike nimekirja osa ühise kuuluvuse kohta kande tegemise eeldusena teise ühisomaniku nõusolekut. Kohus ei ole selgelt märkinud, millisel konkreetsel alusel on hageja suhtes osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Kohus ei hinnanud kostja väiteid selle kohta, et koosoleku kokkukutsumise teated on kätte toimetatud M. M. kui osa ühisele omanikule. Osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsused on kehtivad, kuna M. M. oli ÄS § 165 lg-st 3 tulenevalt ühisesse omandisse kuuluva osa omanike esindusõigus ja sellest tulenevalt õigus osanike koosolekul hageja nimel hääletada. Asjaolu, et hageja oli varem osaga seotud õigusi teostanud, ei anna alust pidada teda ÄS § 165 lg-s 3 nimetatud ühiste omanike esindajaks, kuivõrd osaühingule ei ole sellisest omanike kokkuleppest teatatud. Isegi juhul, kui 18.12.2006 osanike koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole koosoleku otsused ÄS §-st 1721 tulenevalt tühised, sest koosolekul oli esindatud 100 % osadega määratud häältest. Kostja ei ole nõus õigusliku hinnanguga, mille maakohus andis otsuses hageja volituste pikenemisele kostja juhatuse liikmena. ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt lõppevad osaühingu juhatuse liikme volitused automaatselt pärast 3-aastase ametiaja lõppemist. Hageja volitused kostja juhatuse liikmena on lõppenud vastavalt seadusele. ÄS § 184 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta tuleb vastu võtta osanike otsus ning esitada see viivitamata äriregistri pidajale. Järelikult ei saa osaühingu juhatuse liikme ametiaeg ja volitused pikeneda vaikival kokkuleppel osanikega ning osanikel ei ole
seadusest tulenevalt lubatud tegudega aktsepteerida juhatuse liikmete esindust pärast nende volituste lõppemist. Riigikohus on jõudnud tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 järeldusele, et ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt lõpevad osaühingu juhatuse liikme kohustused hiljemalt kolme aasta möödudes tema ametisse nimetamisest ning seda ei ole vaja osanike otsusega eraldi vormistada. Maakohus jättis ebaõigesti tõendina arvestamata hageja tahteavalduse 19.01.2007 elektronkirjas, milles nimetatu võttis omaks juhatuse liikme volituste puudumise. Tõendeid oleks tulnud hinnata kogumis ning osanike koosoleku otsuse ja hageja tahteavalduse põhjal tuvastada hageja volituste lõppemine. Kostja osanikud A. M. ja M. M. ei ole soovinud heaks kiita hageja juhatuse liikme volituste pikenemist, vaid on avaldanud tahet kutsuda hageja juhatusest tagasi, et välistada hageja poolt edasine kahju tekitamine osaühingule. Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta on deklaratiivne, kuid seda ära kasutades on hageja teinud kostja nimel osanike tahtega vastuolus tehinguid. Hageja on võõrandanud 2007.a suvel kostja ettevõtte ja põhjustanud kostja aktiivse majandustegevuse lõppemise. Eeltooduga on hageja rikkunud käesolevas tsiviilasjas 5.01.2007.a tehtud hagi tagamise määrust, millega kostja juhatusel oli keelatud igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute, toimingute ja väljamaksete tegemine. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Menetluse käik Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2008.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus tühistas 29.10.2008.a otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata. Riigikohus jättis vastuhagi läbi vaatamata. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega tuvastati, et hageja volitus kostja juhatuse liikmena pikenes kuni 2.02.2008.a. Riigikohus saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära asjast osavõtnud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb läbivaadatavas osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning Raivo Mereranna hagi OÜ Rehviekspert vastu juhatuse liikme ametiaja pikenemise tuvastamiseks jätta rahuldamata, samuti tuleb jaotada ümber menetluskulud. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline ning selle automaatset pikenemist tähtaja möödumisel seadus ette ei näe. Seega saab juhatuse liige jätkata ametikohustuste täitmist üksnes siis, kui osaühing kokkuleppel liikmega tema ametiaega pikendab. ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ametiaja pikendamiseks vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuigi teatud juhtudel võiks lugeda juhatuse liikme ametiaja pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega, on selleks vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, s.o pikendatakse tagasiulatuvalt tema ametiaega. Erandlikult võib tulla kõne alla mõne muu osanike otsuse
lugemine juhatuse ametiaja pikenemise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena ja kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (osanikel peab olema reaalne võimalus otsustada isiku juhatuse liikmena jätkamise üle). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. ÄS § 179 lg-te 1 ja 2 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ja esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Vaidlus puudub selles, et hageja ametiaeg kostja juhatuse liikmena pikenes vaatamata kostja osanike formaalse otsuse puudumisele igakordselt kostja osanike poolt majandusaasta aruannete heakskiitmise alusel. Kostja juhatus on otsusega (I kd tl 43) kiitnud heaks hageja tegevuse kostja 2005. a majandusaasta aruande koostamisel, s.o tema tegevuse 2006.a juunis. Ka Riigikohus on 25.02.2009.a lahendis nr 3-2-1- 152-08 leidnud, et „kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isiku ametiseisundit. Seega on osanikud kiitnud heaks, et 28.06.2006.a hageja oli kostja juhatuse liige ja seda oli ta ka eelmise majandusaasta jooksul perioodil 1. jaanuarist - 31.detsembrini 2005.a. Maakohus, tuginedes hageja poolt kostja juhatuse liikmena alla kirjutatud dokumentidele (I kd tl 27, 43) tuvastas, et hageja volitused kostja juhatuse liikmena pikenesid poolte vaikival kokkuleppel, mistõttu tema kui kostja juhatuse liikme volitused pikenesid kuni 02.02.2008.a. Kolleegium sellega ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et osanikud oleksid otsustanud hageja ametiaega kostja juhatuse liikmena pikendada. Kohtule esitatud tõendite põhjal võib järeldada, et 28. juunil 2006.a kiitsid kostja osanikud küll tagantjärele heaks seniste juhatuse liikmete tegutsemise, kuid ühtegi hilisemat otsust ega majandusaasta aruande kinnitamist, millest võiks järeldada sama, kohtule esitatud ei ole. Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Hageja poolt Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud OÜ Rehviekspert 2006.a majandusaasta aruanne on äriseadustikus sätestatud korras osanike poolt kinnitamata ja auditeerimata. Seega puudus maakohtul alus järelduseks, et ka pärast 28. juunit 2006.a, oli hagejal seaduslik õigus kostja juhatuse liikmena tegutseda. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et majandusaasta aruande kinnitamise otsusega kinnitasid kostja osanikud Raivo Mereranna ametiaja pikenemise 02.02.2005.a alanud ametiaja lõpuni, s.o kuni 02.02.2008.a. Puuduvad tõendid, mis annaksid alust järeldada, et kostja osanikud on hageja juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks kiitnud. Kohtul ei olnud alust järelduseks, et kostja osanikud kiitsid juhatuse liikme tegevuse heaks nii tagasiulatuvalt kuni heakskiiduni kui ka edasiulatuvalt vastava ametiaja lõpuni. Samas ei pea kolleegium õigeks ka kostja seisukohta, et hageja ametiaeg pikenes üksnes aruandeperioodi lõpuni, s.o kuni 31.12.2005.a. ÄS § 179 lg-te 2 ja 3 kohaselt lasub majandusaasta aruande osanikele esitamise kohustus juhatusel, mida antud juhul kostja juhatus ka tegi, ning esitatud aruande kinnitamise otsustavad osanikud, mida samuti tehti. Kolleegium ei nõustu hageja hinnanguga tõenditele, mis tema arvates kinnitavad tema ametiaja pikenemist vähemalt detsembrini 2006.a. Ühestki nimetatud tõendist ei nähtu osanike tahtlust anda hagejale pärast juunit 2006.a jätkuvalt juhatuse liikme õigusi ja kohustusi. Juhatuse
liikme ametiaja kestmist ei kinnita ei osanike 20.11.2006.a koosoleku päevakord (juhatuse liikme tagasikutsumine) ega 18.12.2006.a koosoleku otsus Raivo Mereranna juhatusest tagasi kutsumise kohta. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga (esitatud apellatsioonikohtu istungil kirjalikes seisukohtades) ega pea võimalikuks hagi rahuldada osaliselt, määrates kindlaks aja, milleni hageja kui kostja juhatuse liikme ametiaeg pikenes. Sellist nõuet hageja maakohtule esitatud ei ole. Hageja nõue tuvastada, et tema kui OÜ Rehviekspert juhatuse liikme ametiaeg pikenes tähtaja möödumisel 02.02.2005.a veel kolmeks aastaks, s.o kuni 02.02.2008.a, tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kolleegium leiab, et puudub alus asuda tuvastama kuupäeva, milleni hageja ametiaeg kostja juhatuse liikmena pikenes. Lisaks märgib kolleegium, et antud vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et Raivo Mereranna ja A. M. juhatuse liikme seisundil olid identsed alused, sest nad valiti juhatuse liikmeteks sama osanike otsusega. Kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud, on kanne tema kohta äriregistris ebaõige ja tuleb kustutada. See ei sõltu asjaolust, et sel põhjusel võib äriühing jääda juhatuse liikmeteta. Kui äriühingu osanikud ei suuda juhatuse liikmete ametiaja pikendamist otsustada, võib taotleda ajutise juhatuse liikme määramist kohtult ÄS § 184 lg 6 alusel. Sellele juhtis tähelepanu oma otsuses ka Riigikohus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota neid teisiti. Et käesolevas asjas tehtud kohtulahendite tulemusena on hagi rahuldatud osaliselt ja vastuhagi jäetud rahuldamata, siis jätab kolleegium poolte menetluskulud tervikuna poolte endi kanda.
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.