Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-07-50096

Otsuse kuupäev

24. märts 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi Juhan Väster vastu kahjuhüvitise summas 5 632,50 krooni ja viivise nõudes MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond ( registrikood 80206477, aadress Mustamäe tee 44 10621 Tallinn ) Kristel T. Kaljulaid (Lindorff Eesti AS, aadress Rävala pst 5 10143 Tallinn) Juhan Väster (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Juhan Västerilt MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kasuks kahjuhüvitis summas 5 632,50 krooni (viis tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni 50 senti) ja viivis seisuga 29.11.2007 sissenõutavaks muutunud viivitusintressis 648,46 krooni (kuussada nelikümmend kaheksa krooni 46 senti) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis protsendimääraga 0,0082 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 30.11.2007.a. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 08. detsembril 2007. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕSRakS § 2, § 11, TsK § 231 lg 1, LKS § 68 lg 5, § 48 lg 1 p 1, TsMS § 367 sätete alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-dele 2 ja 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, s.o enne VÕSRakS jõustumist, varasemalt kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kehtiva Liikluskindlustuse seaduse § 68 lg 5 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKS § 48 lg 1 p 1 alusel kui liikluskahju tekitati kindlustamata sõidukiga. Kostja poolt kasutatud sõiduk oli liiklusõnnetuse ajal kindlustamata ning kostjal puudus juhtimisõigus. Juhindudes liikluskindlustuse seaduse §-st 48 hõlmavad regressnõuded nõudeid, mis tekivad liikluskahju hüvitamisest ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutustest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.