Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue.

Hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2006 laenulepingu nr 17882, mille alusel laenas pank kostjale 30 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.12.2007. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 16% aastas ja maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 15. kuupäev. Alates juunist 2007 tekkisid kostjal viivitused laenumaksete tasumisel. Pank teavitas kostjat võlast 06.07.2007 ja 16.07.2007 saadetud võlateatistega, milles nõudis lepingu täitmist. Kostja lepingut täitma ei asunud. 15.08.2007 hoiatas hageja lepingu ülesütlemisest ning nõudis kostjalt lepingust tulenevate võlgnevuste kustutamist. Kuna kostja võlgnevust ei kustutanud, siis 31.08.2007 teatas pank lepingu ülesütlemisest; samast päevast loeti laenuleping nr 17882 üles öelduks. Hagi esitamise seisuga oli kostjal võlgnevus põhinõude osas summas 16 856.93 krooni ja kõrvalnõuete osas 2954.17 krooni, kokku summas 19 811.10 krooni. Kõrvalnõue moodustub intressist 1 387.25 krooni, viivisest – 1 556.92 krooni ja panga teenustasust – 10 krooni. Hagi õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on lepingud täitmiseks kohustuslikud. Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Kostja oma kohustust laenumaksete tasumiseks nõuetekohaselt täitnud ei ole, mistõttu hagi esitamisel taotles hageja kostjalt põhivõlga summas 16 856.93 krooni ja kõrvalnõuete eest summa 2954.17 krooni hüvitamist. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad laenuleping nr 17882 koos üldtingimustega, kostja konto väljavõte, võlateatised, hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ning teatis lepingu ülesütlemisest.

Kohtumenetluse käik Kostja oma kirjalikus vastuses 10.12.2007 tunnistas hageja nõuet ja teatas, et on valmis asja lahendamiseks hagejaga kokkulepet sõlmima. Kostja vastus edastati kohtu poolt hagejale tutvumiseks ning ühtlasi tehti pooltele ettepanek kompromissi sõlmimise korral esitada see allkirjastatuna kohtule kinnitamiseks 20 päeva jooksul. 25.02.2008 teatas hageja kohtule kompromissi sõlmimise võimatusest. 12.03.2008 kohtuistungil jääb hageja esitatud nõude juurde, kuna kostja ei ole seni oma head tahet võlgnevuse tasumiseks üles näidanud. Ühtlasi suurendab hageja hagi kõrvalnõuete osas seisuga 11.03.2008 summani 5888.68 krooni, s.o. nimetatud kuupäeval esineb intressivõlgnevus summas 2278.56 krooni, viivis summas 3580.12 krooni ja muud pangateenused summas 30 krooni. Kokku moodustab hageja nõue 11.03.2008 seisuga 22 745.61 krooni. Kostja Andrei Lvov võtab kohtus hagi õigeks ja tunnistab, et käesoleva ajani ei ole ta võlgnevust kustutama asunud. Laenusummat kasutas ta auto ostmiseks. Kostjal on küll töökoht olemas, kuid jüustunud süüdimõistva kohtuotsuse alusel peab ta tegema üldka-

sulikke töid, mistõttu lähiajal võimalused hageja nõutud summa hüvitamiseks tal puuduvad. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Esitatud hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludega põhjendatud ning hageja on esitanud ka nõuet tõendavad dokumendid ja nõude õigusliku põhistuse. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses kirjeldava osa välja jätta. Kostja kohustused tulenevad poolte vahel 08.12.2006 sõlmitud laenulepingust, mille alusel kostja kohustus tagastama talle hageja poolt väljastatud laenu (30 000 krooni) vastavalt maksegraafikule koos lepingus kokkulepitud kõrvalkohustuste kandmisega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on omaks võtnud, et alates juunist 2007 tekkisid tal laenumaksete tagastamisel viivitused ning hagejale tagastamisele kuuluv summa on käesoleva ajani maksmata. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt § 113 lg 1. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud võlgnevuse ja viiviste arvestuse, mida kostja ei vaidlusta. Seega, hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt esiletoodud asjaoludel ning ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et menetluskulud kuuluvad hüvitamisele kostja poolt. Hageja on märkinud menetluskuluna tema poolt tasutud riigilõivu summas 1250 krooni ning hageja esindaja sõidukulud summas 241.50 krooni, TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 28. aprillil 2008.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.