Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ene Randmäe ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. märts 2008, Tallinn
Tsiviilasi
AS AVST-I hagi DSV Transport AS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS AVST-I apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja AS AVST-I (reg nr 10030002 asukoht Laki 11E Tallinn), esindaja adv Aleksei Ratnikov; Kostja DSV Transport AS (varem Frans Maas Estonia OÜ, EE Trans OÜ, reg kood 10342368, asukoht Pärnu mnt 535 Saku vald Harjumaa), esindaja adv Allan Ratso
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.10.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista AS-lt AVST-I 7080 (seitse tuhat kaheksakümmend) krooni apellatsioonimenetluse õigusabikulu DSV Transport AS kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Poolte vahel sõlmiti veotellimusleping, mille järgi kostja kohustus korraldamata hagejale kuuluva kauba transportimise Belgiast Eestisse perioodil 30.06. - 08.07.2003.
2.Hiljem selgus, et kaup läks Läti Vabariigis kaduma. Kauba kättesaamiseks lähetas hageja Läti Vabariiki kaks esindajat, millega seoses hageja kulutused olid 20 359, 91 krooni. Kaupa 12 095 EUR (188 643,78 kr) ulatuses hageja saanud ei ole (kaotsi läinud kaup). Kahju, mis oli tingitud kauba hinna alandamisest, moodustab 17 507 krooni. Kahju kokku on 258 554, 89 krooni
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulu 26 078 krooni jätta hageja kanda. Hageja tugineb oma väidetes veotellimusele 03.07.2003, millega kostja tellis kauba veoteenuse AS-ilt Saku AB. Sellest veotellimusest tulenevalt tekkis relatiivne lepinguline võlasuhe üksnes kostja ja AS Saku AB vahel. Esimese astme kohtu otsus
4.Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja DSV Transport AS-lt 20 359 krooni AS AVST-I kahju katteks. Kohtukulu jättis poolte endi kanda.
5.Pooled ei vaidle selle üle, EE Trans OÜ tellis veo AS-lt Saku AB ega selle üle, et faktiliselt teostas veo hoopiski kolmas isik.
6.Hageja ja EE Trans OÜ (kostja õiguseellane) vaheline võlasuhe tuvastati 30.06.2003 kirjaliku dokumendiga, mis on pealkirjastatud veotellimusena ja allkirjastatud hageja poolt. Dokumendist nähtub, et ekspedeerija on EE Trans OÜ ja et kõnealuse tellimusega seonduva veo suhtes kohaldatakse kehtivaid Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimusi. Hageja leidis, et nimetatud dokument on käsitletav veolepinguna ja kostja on seisukohal, et osundatud dokumendi näol on tegemist ekspedeerimislepinguga.
7.Kohus asus seisukohale, et 30.06.2003 dokumenti tuleb lugeda ekspedeerimislepinguks, mis aga samas ei välista võlaõigusseaduse (VÕS) § 859 järgi võimalust, et ekspedeerija veab veost ise. Osundatud dokumendist ei nähtu, et ekspedeerija oleks võtnud kohustuse vastutada hageja ees kui vedaja. Asjaolu, et pooled ei leppinud kokku selles, et ekspedeerija teostab ka veo, võib järeldada asjaolust, et EE Trans tellis 03.07.2003 vaidlusaluse veo Belgiast Eestisse AS-lt Saku AB.
8.Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes, arvestades pooltevahelise võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, et viidatud veotellimus on käsitletav kaudse tõendina tõendamaks hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerimislepingu tingimusi ehk kauba transportimise aega, veoki numbrit, veo marsruuti.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et osa kaupa jäi kadunuks Läti Vabariigis, kuivõrd veos rööviti faktiliselt vedajalt. Sellest tulenevalt ekspedeerija võetud kohustust ei täitnud. Seega on kostja kui ekspedeerija lepingut rikkunud.
10.Kostja väide, et ta on rakendanud vedaja valikul nõutaval määral piisavat ja vajalikku hoolsust, on paljasõnaline ja tõendamata.
11.VÕS § 861 lg 1 tuleneb, et ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustamisest tekkinud kahju. VÕS § 795 sätestab kohustatud isiku vastutuse piirmäära. Hüvitis kaotsi läinud või kahjustatud veose või selle osa brutokaalu iga kilogrammi kohta on piiratud 8,33 SDR-iga.
12.10.03.2003 maksis kostja hagejale 4 189,74 SDR ulatuses tekkinud kahju hüvitisena 80 001, 95 krooni 502, 97 kg kauba eest.
13.VÕS § 794 lg 3 järgi peab vedaja veose kaotsimineku korral kandma ka kahju kindlaks tegemise kulud. Hageja töötajate lähetusega seotud kulutusi Läti Vabariiki, kus toimus veose kadumine, tuleb käsitleda kahju kindlaks tegemise kuludena. Hageja kahjunõue 49 067 krooni, so hageja väidetavad õigusabikulud seoses kadunud kauba tagasisaamisega, on aga täielikult põhjendamata ja tõendamata. Hagejale tuleb hüvitada kahju seoses lähetuskulude kandmisega 20 359 krooni, ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi summas 238 194, 98 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. 2(4)
15.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, jättes avalduse hagi täpsustamiseks toimikusse vastu võtmata. TsMS § 376 lg 1 kohaselt hagejale kuulub valiku õigus esitada kas vastav hagi muutmise avaldus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Käesoleval juhul otsustas hageja esitada avalduse hagi muutmiseks enne kohtuvaidlust. Seega esitas hageja oma avalduse hagi muutmiseks tähtaegselt ning kohus oleks pidanud selle vastu võtma.
16.Vastavalt TsMS § 376 lg-le 2 võib ringkonnakohus, lähtudes menetlusökonoomika printsiibist, anda oma nõusoleku hageja 05.10.2007 avalduse hagi täpsustamiseks vastu võtmiseks apellatsioonimenetluses ning avaldada arvamust kohtuotsuses kõnealusele avaldusele. Sellise nõusoleku andmine oleks seaduslik ja põhjendatud, kuna esimese astme kohtus esitas hageja kõnealuse avalduse nõuetekohaselt ja tähtaegselt.
17.Hageja arvab, et poolte vahel sõlmiti veoleping. Poolte vahel olid pikaajalised suhted, mille käigus osutas kostja hagejale veoteenuseid. Seda kinnitab hagiavalduse juurde lisatud kostja kinnitus, et kõik veod toimuvad kindlal marsruudil ning AS Saku AB on märgitud alltöövõtjaks, mitte aga vedajaks. Samuti on vedajaks märgitud kostja hagi täpsustamise avaldusele lisatud CMR-saatelehel nr 4040409, mille alusel veeti vaidlusalust kaupa (lahter nr 16). Hageja jaoks ei oma tähtsust, et kosta tellis veo AS-ilt Saku AB. Kuidas organiseeris kostja veo teostamist, on tema äritegevuse korraldus.
18.Kohus leidis õigesti, et kostja rikkus lepingut. Seega tuleb kostjalt välja mõista kogu varaline kahju, mida kandis hageja seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Puudub alus kostja vastutuse piirmäära kohaldamiseks, kuna kostja lepingu rikkumise tõttu on tekkinud olukord, kus hagejal tekkis varaline kahju. Kauba kadumisest tekkis hagejale reaalne otsene kahju, sh kadunud kauba maksumus, hageja lähetuskulud, hageja õigusabikulud, tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol seoses sellega, et hageja ei suutnud tähtaegselt täita omapoolseid kohustusi kolmanda isiku ees.
19.Vastavalt 26.06.2003 arvele nr 03/142 oli kogu kauba väärtuseks 1 547 551, 09 krooni. 07.08.2003 leidis Läti uurimisorgan osa kaupu ja andis 28.10.2003 hagejale üle. 31.10.2003 toimetati leitud kaubad Tallinnasse CMR-saatelehe nr 059122 alusel ning antud veo puhul oli kaupu kaalu järgi vähem, kui hageja poolt kostjalt tellitud veo puhul (CMR-saateleht nr 4040409). Kostja tunnistas hagejal varalise kahju tekkimist, tasudes hagejale osaliselt varalist kahju 80 001, 95 krooni. Samuti tunnistas kostja hagejal varalise kahju tekkimist, esitades 03.03.3004 vastava kirja, millega tunnistas, et hageja sai kaupu koguseliselt vähem, kui pidi saama. Kokku sai hageja kaupu 189 127, 48 krooni väärtuses vähem.
20.Õigusabi kulu 49 067, 50 krooni on põhjendatud. Hageja esindajad pidid tellima juriidilised teenused, et vormistada Läti Vabariigis kõik kõnealuste kaupade saamisega seotud formaalsused (avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks, hageja huvide esindamine Läti Vabariigi uurimisorganite ees, vajalike dokumentide koostamine leitud kaupade saamiseks jms), mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi osutavate isikute poole. Vastustaja seisukoht
21.Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud õigusnormi rikkumist või arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 alusel nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja ei korda neid.
23.Alusetu on apellandi viide menetlusnormi rikkumisele maakohtu poolt seoses sellega, et kohus jättis hagejalt hagi täpsustuse vastu võtmata. Apellant viitab TsMS § 376 lg-le 1, mille kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus 3(4)
menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet. Tagastatud avalduse näol ei olnud tegemist sellise avaldusega. Ka hageja ise käsitles oma avaldust vaid hagi täpsustusena ja ei ole välja toonud, milles seisnes hagi aluse või eseme muutmine. Hageja soovib jätkuvalt kahju hüvitamist ning ka nõude aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Sisuliselt soovis hageja esitada põhiistungil uusi väiteid ja põhjendusi ning lisada ka uusi tõendeid. TsMS § 329 lg 1 kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Taotlust uute väidete ja tõendite esitamiseks ei ole ei ole hageja kohtule esitanud ega näidanud mõjuvat põhjust, miks neid ei esitatud tähtaegselt.
24.TsMS § 652 lg 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsM§ § 652 lg 2 kohaselt ei võta ringkonnakohus aluseks asjaolu ega tõendit, mis esimese astme kohtus esitati, kuid mis on jäetud esimese astme kohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata.
25.Kohus kohaldas õigesti kauba kaotsimineku või kahjustumise eest hüvitise nõudele piiratud vastutust vastavalt VÕS §-le 795. Seejuures pole oluline, kas kostja näol oli tegu vedaja või ekspedeerijaga, sest VÕS § 795 kohaldub mõlemil juhul.
26.Põhjendatud on kohtu järeldus, et hageja õigusabikulu kahju kindlakstegemise kuluna ei ole tõendatud. Hageja on esitanud kohtule ajavahemikul jaanuar 2003 kuni juuni.2004 asutuse juriidilise teenindamise eest regulaarselt esitatud arveid, mida ei ole kuidagi võimalik seostada konkreetse kadunud kauba tagasisaamiseks tehtud kulutusega.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandi apellatsioonimenetluse kulu välja mõista vastustajalt. Apellant taotleb õigusabikulu 7080 krooni väljamõistmist. Kolleegium leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga ning taotlus tuleb rahuldada.
E. Randmäe
G. Kivinurm
T. Kollom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.