Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 19.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-1382/2
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.03.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1215

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ÄRAKIRI

TAGASELJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Irma Külavee

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

19.03 2008.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-08-1382

Tsiviilasi

OÜ Oru Kodu hagi M B ́i vastu võlgnevuse 19688.80 krooni nõudes.

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA: OÜ Oru Kodu, reg.kood 10268560, asukoht Kase 2-32 Kohtla-Järve, 31221 Ida-Virumaa KOSTJA: M B , isikukood XXXX, elukoht XXXX

RESOLUTSIOON::

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.

Välja mõista M B (isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx ) OÜ Oru Kodu (reg.kood 10268560, asukoht Kase 22-32 KohtlaKohtla-Järve, 31221) kasuks ja võlgnevuse katteks 19688.80 EEK (üheksateist tuhat tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 80 senti) senti). Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 arvates. s. Kui apellant päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvate soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele. menetlusosalistele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt vastavalt 20.04.2000.a.eluruumi üürilepingule üüris kostja 1toalist eluruumi aadressil: xxxx, üldpinnaga 26,9 m2. Vastavalt AS Oru Kodu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996.a. sõlmitud hoolduslepingule nr. 24 on Oru linnaosas asuvate elamute haldamine ja hooldamine tehtud hageja kohustuseks, kes omakorda omab õiguse saada tasu osutatud ja ostetud teenuste eest eluruumi omanikelt. OÜ Oru Kodu on AS Oru Kodu õigusjärglane. Kostjale on arvestatud perioodil jaanuar 1996.a. kuni veebruar.2005.a. korteriüüri, külma vee ja soojusenergia tarbimise eest tasu 01.02.2005.a. seisuga summas 19688.80 krooni. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud ega ole mõjuvaid põhjusi teenuste eest tasumata jätmiseks. Kostja teadlikult ja tahtlikult jättis võlgnevuse maksmata. Hageja on kostjalt võlgnevuse tasumist nõudnud ka Inkasso firma kaudu novembris 2003.a., kuid edutult. Samuti on hageja teatanud 22.12.2007.a. kostjale võlgnevuse olemasolust ja selle tasumise vajadusest ajalehe “Põhjarannik” kaudu. Kostja ei ole sellele kuidagi reageerinud. Hagejale teadaolevatel andmetel kostja ei oma alalist elukohta ega töökohta. Seega hageja on arvamusel, et kostjale on ainuke võimalus toimetada hagiavaldus koos lisadega kätte avalikult, väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja palub hagiavalduses kostjalt M B ́ilt mõista välja hageja OÜ Oru Kodu kasuks võlgnevuse summas 19688.80 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1250 krooni ning avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – hooldusleping nr. 24, võlgnevuse arvestused, eluruumi üürileping, teatis ajalehest Põhjarannik, sissekirjutuse tõend, riigilõivude kviitungid. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 31.01.2008.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja enda poolt kohtule teatatud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostjale edasiandmiseks vastu võetud tema abikaasa (T Š ) poolt 04.02.2008, mille kohta on vastuvõtja andnud ka allkirja, seega vastuse andmise viimane tähtaeg oli 25.02.2008.a TsMS § 313 lg 2 kohaselt selgitatakse muust isikust vastuvõtjale kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kohus kohaldas TsMS § 77 sätestatut. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega hagiavaldusele vastamiseks, kuid käesoleva ajani kostja kohtule vastanud

1.juulit 2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Seega tuleb asjas kohaldada nii elamuseadust kui ka võlaõigusseadust. Elamuseaduse § 37 lg 2 kuni 16. juulini 1998. a kehtinud sõnastuse järgi pidi üürnik lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasuma kommunaal- ja muude talle osutatavate teenuste eest. Alates 16. juulist 1998. a kehtiva ES § 37 lg 3 järgi pidi üürnik lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastas üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. VÕS § 292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja poolt esitatud tõendist kostjale arvestatud arvelduste kohta perioodil 01/199601/2005 tuleneb, et kostjale on arvestatud võlga kütte, vee ning teenustasu eest. Hageja ja kostja vahel 20.04.2000.a. sõlmitud üürilepingu kohaselt kohustub üürnik tähtaegselt tasuma kindlaksmääratud suuruses korteriüüri ja muude lepingujärgsete teenuste eest (p.2.2.3). Sama lepingu p- 4.1. kohaselt määratakse üüri suurus ja muude teenuste eest makstava tasu suurus üürileandja poolt vastavalt tegelikele kuludele ning punkti 4.2. kohaselt on üüri sisse arvestatud teenused vastavalt üüriarvetele. Lisaks tasub üürnik soojuse ja külma vee eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK (tsiviilkoodeksi) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ja vastavalt § 174 kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.