Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või nr 221013921094 AS Hansapank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja nõue Kostjale tellis hagejalt pukseerimisteenust sõidukile Dodge Intrepid xx xxx xxxxx xxxxx, andes tellimuse täitmiseks järgmised andmed: oma isikukoodi, aadressi, sõiduki registreerimisnumbri ja sõiduki tehnilise passi numbri. Tellimuse andmisel sai kostja teada, et tellimust anuleerida ei saa. Kostja poolt nimetatud kohta jõudes oli kostja telefon välja lülitatud ja sõidukit teadantud kohas ei olnud. Teenuse hind oli 915.40 krooni. Kostjale on väljastatud kahel korral arve 93/07, mille tingimustega kostja ka tellimust esitades nõustus, kohustudes tasuma 915.40 krooni. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 kohaselt. Hageja on oma lepingulise kohustuse täitnud. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 alusel võib nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist 0,5 % päevas. Seisuga 8.10.2007 on viivise summa 670.50 krooni. Hageja palub 1570.50 krooni väljamõistmist. Menetlus kohtus Eelmenetluses on kostja väitnud kohtule, et hagi ei ole õige. Kuid miks ei ole õige seda kostja ei märkinud. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja esindaja jäi istungil oma taotluse ja põhjenduste juurde. Lisades autojuhi seletuse materjalide juurde leiab, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole kostja eitanud pukseerimisteenuse tellimist. Autojuht ei suutnud teda leida ja selletõttu on arve selline. Istungi päeva seisuga on arve suuremgi, kuid nõuet ei saa enam suurendada ja piirdub hagiavalduse märgitud summaga. Arve on kostjale kätte saanud. Selle kohta on hagejal tähitud kirja teade olemas. Kohtu seisukohad TsMS § 413 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja nõude hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtuistungile ilmumata. Kohtuistungi kutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ei esine. VÕS § 11 alusel võib lepinguid sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tulenevalt VÕS §-st 16 lg 1 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hagi materjalidest nähtub, et kostja andis oma isikukoodi, sõiduki- ja telefoninumbri, asukoha ja sõiduki tehnilise passi numbrite andmisega ja tellimusteenuse hinna nõustumisega tellimuse hagejale teha pukseerimisteenust. Kostja sai ühtlasi teada, et peale seda ei ole enam võimalik tellimust annuleerida. Need samad andmed on hageja esitatud arvel. Kostja poolt hagejale isiku ja sõidukiandmete avaldamine on konkreetne ettepanek lepingu sõlmimiseks ning hilisema arve tasumiseks. Seega on poolte vahel 13.05.2007.a sõlmitud suuline töövõtuleping, mis tugineb

VÕS § 635 lg 1-le ja sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine ei lubatud. VÕS § 101 lg 1 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Raha maksmise kohustus, kui võlgnik seda rikub, tuleneb VÕS §-st 108 lg 1 ja viivise nõue VÕS §-st 101 lg 6, mis sätestab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole ja on viivitanud täitmisega. See asjaolu annab hagejale õiguse nõuda viivist. Viivise arvestus on hageja poolt esitatud. Kostja ei ole seda arvestust ega summat vaidlustanud. Kostja võlgneb hagejale koos viivisega 1570.50 krooni. Kohus ei ole tuvastanud ülesütlemisõiguse kasutamist VÕS § 655 järgi. Kui kostja olekski seda kasutanud tuleb tal ikka töövõtjale tasuda tehtud kulud ülesütlemise seisuga. Kohus pole tuvastud töövõtja rikkumisi. Kostja on eelmenetluses väitnud kohtule, et hagi ei ole õige. Miks ei ole õige seda kostja ei märgi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja on esitanud oma põhjendused ja arve kohtule, siis kostja ei ole midagi kohtule esitanud. Ainult mittetunnistamise vastusest ei piisa. Veel enamgi ei ole mõistetav kostja kõikuv seisukoht: hagi ei ole õige; vastuhagi ei ei soovi esitada; kohtukulud peab kandma süüdlane, ehk kaotaja; soovib arutamist kohtus, on nõus ka kirjaliku menetlusega e-maili teel, võimalik oleks lahendada kohtuväliselt, juhul kui hageja loobub süüdistustusest. Vastusest ei ole väljaloetav, et kostja ei tellinud pukseerimisteenust hagejalt. Teenuse tellimist kinnitab ta kohtule eelneva maksekäsu menetluses antud vastuväides. Kui kostjal oleks vastuväiteid teenuse kohta, siis tuleb need esitada. Kostja ei ole seda teinud. Et hagi ei ole õige on asjakohatu ja tõendamata. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuse eest saada tasu ja viivist hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.