Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-1271/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.03.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1127

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Sirja Tooming

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

18.märts 2008.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-08-1271

Tsiviilasi

AS Kagu Invest hagi P V vastu võlgnevuse 47 336 krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Eelmenetluses

RESOLUTSIOON

HAGEJA: AS Kagu Invest, reg.kood 11285129, asukoht Poldri 3, Ülenurme vald 61701, Tartumaa, esindaja volikirja alusel K-R S, isikukood xxxx, asukoht xxxx. KOSTJA: P V, isikukood xxxx, elukoht xxxx. 18.03.2008.a. hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.

Välja mõista P V (isikukood xxxx) xxxx) AS Kagu Invest (reg.kood 11285129 11285129) 1285129) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 47 336 (nelikümmend seitse tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) kuus) krooni krooni ja tasutud riigilõivu katteks 1 750 750 (üks tuhat seitsesada seitsesada viiskümmend) viiskümmend) krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

23.Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tagastama laenusumma hiljemalt 11.01.2009.a. ning tasuma intressi 4,5% laenusumma tagastamata osalt vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus kaks makset ega ole meeldetuletustest hoolimata laenusummat tasunud, mistõttu võlgneb hagejale 19 018 krooni. 06.08.2007.a. saatis hageja kostjale meeldetuletuse ja palus veel kord lepingust tulenev kohustus täita hiljemalt 20.08.2007.a. ning hoiatas kostjat, et vastasel korral ütleb hageja lepingu üles. Kostja kohustust ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 47 336 krooni, millest laenu põhiosa jääk 19 018 krooni, tasumata intressid 4 650 krooni, leppetrahv 10 000 krooni ja vähendatud viivised summas 13 668 krooni. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 396, 397, 399 lg. 1 p. 1 ja 2 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid laenuleping, laenusumma maksekorraldus, võla tasumist tõendavad maksekorraldused, nõudekiri, lepingu ülesütlemine, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 16.01.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja teatatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Hagimaterjal tagastati tähtaja möödumisel. Kuna hageja esitatud ja rahvastikuregistris olev kostja elukoht kattusid, siis 04.02.2008.a. saatis kohus hagimaterjali kostjale uuesti politsei kaasabil. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 22.02.2008.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri kättetoimetamise teatisel. Järelikult on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on antud aega 20 päeva, mis täitus 13.03.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 158 lg. 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, 396- 397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: