Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Kohtunik

Viru Maakohus Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja 17.märts 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2 koht Tsiviilasja number 2-08-6138 Tsiviilasi

AS SEB Eesti Ühispank hagi U R ’a vastu vastu võlgnevuse 4 206 krooni ja 42 senti nõudes. nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: AS SEB Eesti Ühispank, reg.kood 10004252, esindajad asukoht Tornimäe 2, Tallinn, volitatud esindaja H A , isikukood xxxx, asukoht Turuplats 2, Rakvere linn 44308, Lääne-Virumaa. Kostja: U R , isikukood xxxx, xxxx Eelmenetluses

17.03 .03.2008.a. .2008.a

RESOLUTSIOON:

hagi rahuldada tervikuna. tervikuna.

Välja mõista U R ’alt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Eesti Ühispank (reg.kood 10004252) 10004252) kasuks ja võlgnevuse katteks 4 206 206 (neli (neli tuhat kakssada kakssada kuu kuus) uus) krooni ja 42 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda ja ja välja mõista U R alt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Eesti Ühispank (reg.kood 10004252) 10004252) kasuks ja kohtukulude katteks 250 (kakssada kakssada viiskümmend) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 12.07.2006.a. sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank ja kostja Magnet krediitkaardi kasutamise lepingu nr. A060016719, mille kohaselt kostja sai kasutusse Magnet krediitkaardi limiidiga 6 000 krooni, intressimääraga 16% ja kohustusliku tagasimaksesummaga 250 krooni iga kuu 06-ndal kuupäeval. Kostja kasutas

krediitkaarti kuni 18.11.2006.a. Makse viivituse tõttu hageja 31.12.2006.a. blokeeris krediitkaardi. 28.08.2007.a. saatis hageja kostjale võlgnevuse kohta teatise ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 12.09.2007.a. Kostja on ka hageja 17.01.2008.a. saadetud teate kätte saanud, kuid pole ikka võlgnevust tasunud. Seisuga 15.02.2008.a. on kostjal hageja ees võlgnevus kokku 4 206 krooni ja 42 senti, millest põhiosa 3 335 krooni, intress 787 krooni ja 25 senti, viivis 84 krooni ja 17 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4 206 krooni ja 42 senti ning kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 113 lg. 1 ja § 401 lg. 1 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kohus 20.02.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule vastama 20 päeva jooksul. Kostja 12.03.2008.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, ei soovi vastuhagi esitada, võtab kohtukulud enda kanda. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.