Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-39486 võlgu 10 juriidiliste isikute eest. Võla üldsumma on 108 665,29 krooni. Võlgnik ei täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt nõudis ajutine pankrotihaldur võlgnikult andmed võlgniku viimase 3 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et: 1) võlgnik omab AS-s H. pangaarvet, rahalised vahendeid seal puuduvad; 2) maksuameti andmetel on võlgnikul 01.03.2008.a. seisuga maksuvõlgasid 60 526 EEK (lisanduvad veel intressid); 3) vararegistrite andmetel varad puuduvad; 4) Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad; 5) kohtutäituritel täitmisel Maksu- ja Tolliameti ja riigi nõue. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 01.04.1999.a. Äriühingu asutajaks, osanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks S. A. ja A. V. (juhatuses alates sept 2006.a. ainult A.). Osakapital 40 000 EEK. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Nõukogu puudub. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles toidukaupade jaekaubandusega. Tegevus toimus rendipinnal OÜ lõpetas tegevuse alates 2006.aastast. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Halduri kogutud andmetest tuleneb, et võlgnikul raha kassas 54 EEK. Puudub materiaalne vara. Võlgniku tegevus toimus rendipindadel. Müüdi jaetarbijatele toidukaupu. Tegevus lõpetati 2006.a alguses. Kaubajäägid müüdi aasta lõpuks, osaliselt ka tagastati tarnijatele, järelejäänud rahalistest vahenditest tehti väljamaksed töötajatele ja hankijatele. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt varasid 54 EEK. Võlgnikul on kohustused kauba tarnijatele, omanikele, Maksu- ja Tolliamet (põhivõlg 60 526 EEK, mis pidevalt suureneb intresside arvel). Suurimaks kreeditoriks omanikud S.A. ja A.V. antud laenudega kokku summas 265 000 EEK. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt kohustusi vähemalt 403 665 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas ca 404 000 EEK. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et olemasolevates rahalistest vahenditest ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital ning seetõttu puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mille tagasivõitmine oleks majanduslikult põhjendatud. Võlgniku poolt tasuti osadele kreeditoridele võlgnevuste eest sisuliselt kauba tagastamisega (taasarveldusena), kuid nimetatud tehingute rahalised mahud olid väikesed ning seetõttu on küsitav, kas on majanduslikult otstarbekas nende osas tagasivõitmisnõuete esitamine (samuti ei saa kindel olla hainõuete rahuldamises). Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. 2(4)

2-07-39486 Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liige on esitanud pankrotiavalduse vastavat ÄS-s sätestatule, see on - kui äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid ning puudusid võimalused e/v maksevõime taastamiseks. Ainukest etteheidet saab esitada seoses pankrotiavalduse esitamise viivitamisega (seda ÄS-s sätestatud tähtaegadel), kuid nimetatus ei tulene põhjuslik seos äriühingu maksejõuetuks muutumisega. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 EEK, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustanud ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Tulude vähenemise on põhjustanud konkurentsi tihenemine, millest olulisemaks uute suurte jaemüüjate tulek Narva. Pidevalt on suurenesid püsikulud, mis seonduvad töötasu kulutuste suurenemisega, samuti elektrija vee hindade tõus, samas müügikäive vähenes seoses konkurentsi tihenemisega. Tulude ebapiisavuse ja suurte kulude tulemuseks oli kahjum. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõpetamisega tuleb dokumendid anda hoiule. Võlgniku dokumendid tuleb jätta juhatuse liikme vastutavale hoiule. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine haldur: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks S. A.; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; 5) vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtuistung Kohtuistungil 05.03.2008.a jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik jäi oma pankrotiavalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning kuulanud 05.03.2008.a kohtuistungil ära võlgniku ja ajutise halduri, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise 3(4)

2-07-39486 ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval ajal on võlgnikul vara kokku 54 krooni ning kohustusi 403 665 krooni. Sellest tulenevalt ületavad kohustused vara mitmekordselt. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et Osaühingu N. olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige S. A.. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.