Võlaõigus

•

lepingust BL3694290 tulenev võlgnevus 132,99 eurot, millest 130,83 eurot on tagastamata krediidisumma ning 2,16 eurot viivis; • lepingust BL3775525 tulenev võlgnevus 140,03 eurot, millest 137,76 eurot on tagastamata krediidisumma ning 2,27 eurot viivis; Kokku põhivõlgnevus summas 2377,31 eurot ja viivis 39,20 eurot.

2

krediidisumma täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 13.03.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 20.03.2025 TsMS § 314 1 lg 2 alusel. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva (hiljemalt 03.04.2025). Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel sõlmitud alljärgnevad lepingud: •

• •

• •

• •

• •

•

27.09.2021 tarbijakrediidilepingu BL2376250, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 2500 eurot ning kostja on tagastanud 2033,70 eurot, seega põhinõude jääk 466,30 eurot; 07.01.2022 tarbijakrediidilepingu BL2534781, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot ning kostja on tagastanud 373,64 eurot, seega on põhinõude jääk 126,36 eurot; 25.03.2022 tarbijakrediidilepingu BL2672429, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot ning kostja on tagastanud 352,57 eurot, seega on põhinõude jääk 147,43 eurot; 22.05.2022 tarbijakrediidilepingu BL2801695, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 1500 eurot ning kostja on tagastanud 973,64 eurot, seega on põhinõude jääk 526,36 eurot; 17.10.2022 tarbijakrediidilepingu BL3121020, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot ning kostja on tagastanud 265,88 eurot, seega on põhinõude jääk 234,12 eurot; 28.01.2023 tarbijakrediidilepingu BL3430164, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 600 eurot ning kostja on tagastanud 247,10 eurot, seega on põhinõude jääk 352,90 eurot; 07.03.2023 tarbijakrediidilepingu BL3548455, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 200 eurot ning kostja on tagastanud 74,70 eurot, seega on põhinõude jääk 125,30 eurot; 27.03.2023 tarbijakrediidilepingu BL3614977, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 200 eurot ning kostja on tagastanud 70,05 eurot, seega on põhinõude jääk 129,95 eurot; 28.04.2023 tarbijakrediidilepingu BL3694290, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 200 eurot ning kostja on tagastanud 69,17 eurot, seega on põhinõude jääk 130,83 eurot; 04.06.2023 tarbijakrediidilepingu BL3775525, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 200 eurot ning kostja on tagastanud 62,24 eurot, seega on põhinõude jääk 137,76 eurot.

3

Hagiavalduse kohaselt luges hageja kõik kostja poolt tehtud maksed tehtud põhikohustuse katteks ega nõue muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu). Intressimääraks on hageja arvestanud 0%. Seega on põhjendatud hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks kokku 2377,31 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seega seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue lepingu BL2376250 raames 7,69 eurot, lepingu BL2534781 raames 2,08 eurot, lepingu BL2672429 raames 2,43 eurot, lepingu BL2801695 raames 8,68 eurot, lepingu BL3121020 raames 3,86 eurot, lepingu BL3430164 raames 5,82 eurot, lepingu BL3548455 raames 2,07 eurot, lepingu BL3614977 raames 2,14 eurot, lepingu BL3694290 raames 2,16 eurot, lepingu BL3775525 raames 2,27 eurot, kokku 39,20 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o 18.01.2025 kuni 12.03.2025 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäev). Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 17.01.2025 ütlema lepingu erakorraliselt üles ja palus täita kõik sissenõutavaks muutunud kohustused. Antud juhul on tegemist krediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 järgi ehk tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või SmartIDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PINkoodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni. Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või teabe avaldamise kohustuse osas), on leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS § 408 lg 2 alusel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda kuivõrd • • •

lepinguga BL2376250 (s.o 56,04 % - lepingus on 24,89% aastas) lepinguga BL2534781 on 846,06 eurot (s.o 50,85 % - lepingus on 26,23 % aastas) lepinguga BL2672429 on 892,42 eurot (s.o 50,85 % - lepingus on 29,17 % aastas) 4

• • • • • •

lepinguga BL2801695 on 2681,53 eurot (s.o 50,85 % - lepingus on 29,19 % aastas) lepinguga BL3121020 on 946,76 eurot (s.o. 48,90 % - lepingus on 32,86 % aastas) lepinguga BL3430164 on 1014,08 eurot (s.o 45,93 % - lepingus on 25,91 % aastas) lepinguga BL3548455 on 317,16 eurot (s.o. 45,93 % - lepingus on 22,31 % aastas) lepinguga BL3614977 on 312,02 eurot (s.o 45,93 % - lepingus on 21,11 % aastas) • lepinguga BL3694290 on 376,64 eurot (s.o 45,93 % - lepingus on 32,80 % aastas) lepinguga BL3775525 on 375,65 eurot (s.o 50,16 % - lepingus on 32,82 % aastas)

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. Tulenevalt sellest, et hageja loeb kõik senised maksed tehtuks põhikohustuse (so üksnes ülekantud summa) katteks, ega nõua muid lepingujärgseid tasusid, ei ole vaja kohtul eraldi kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Põhikohustuse (ülekantud summa) on kostja kohustatud igal juhul hagejale tasuma. Leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 13. kuupäevaks tagasimakse lepingu BL2376250 raames summas 69,57 eurot, lepingu BL2534781 raames summas 14,21 eurot, lepingu BL2672429 raames summas 14,93 eurot, lepingu BL2801695 raames summas 44,84 eurot, lepingu BL3121020 raames summas 15,8 eurot, lepingu BL3430164 raames summas 16,98 eurot, lepingu BL3548455 raames summas 5,32 eurot, lepingu BL3614977 raames summas 5,22 eurot, lepingu BL3694290 raames summas 6,32 eurot, lepingu BL3775525 raames summas 6,32 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud. Laenulepingu üldtingimuste p. 3.1. näeb ette, et juhul kui kostja kontaktandmed muutuvad, peab ta sellest teavitama laenuandjat 5 pangapäeva jooksul. Kostja ei ole teavitanud enda kontaktandmete muutumisest. Samuti märgib hageja, et võlausaldaja kasuks kohaldatakse TsÜS § 70, mis sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. VÕS § 108 lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, saab võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist. Kostjal ei ole võimalik seega esitada täitmise võimatuse vastuväidet. Käesoleval juhul on kõik hageja nõude eeldused täidetud - hageja on tõendanud (i) lepingu sõlmimist ja laenu väljastamist, (ii) kostjapoolset võlgnevust (kohustuse rikkumist) ja (iii) laenulepingu ülesütlemist, millega nõue on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud. Hageja 5

nõude ulatus tugineb seadusjärgsele viivisemäärale, mistõttu on ka hageja nõude ulatus õiguspärane ja tuleb rahuldada hagiavalduses esitatud kujul. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista põhinõue 2377,31 eurot ja viivis 39,20 eurot alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o 18.01.2025 kuni 12.03.2025 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäev) seadusjärgses määras ning alates 13.03.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2786,41 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 3000 eurot tasuda riigilõiv summas 385 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 385 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 180 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1,5 tundi, mis on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks, hagiavalduse lisade komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.