Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2017.a., Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-17247
Tsiviilasi
AS E.Strauss taotlus asja 4-1/1963/16 läbivaatamiseks hagimenetluses
Menetlustoimingud
Menetluse lõpetamine hagist loobumisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R K (isikukood xxxx) Kostja: AS E. Strauss (registrikood 10019584) Kostja lepinguline esindaja: Marge Rebane volikirja alusel
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-17247 seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega. Jätta menetluskulud hageja kanda. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 845,82 eurot (ei sisalda käibemaksu). Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud: Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-17247, so AS E. Strauss taotlus asja 41/1963/16 läbivaatamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 28.11.2016.a. määrusega kohustati R Kd vormistama nõue hagiavaldusele esitatavate nõuete kohaselt 24 päeva jooksul. Hageja oma nõuet hagiavaldusele esitatavate nõuete kohaselt ei vormistanud. 14.02.2017.a. toimunud kohtuistungil leidis hageja, et ei saa
juristiga konsulteerimata ühtegi otsust langetada. Kohus kohustas istungil hagejat teatama kohtule konsulteerimise tulemustest. Kohtu täiendava nõudmise peale teatas hageja, et võtab kostja poolt kohtuistungil pakutud kompromissi vastu. Kohus suunas pooli korduvalt kompromissile, andes läbirääkimisteks tähtajad, kuid kostja teatas, et hageja ei võtnud nendega ühendust. 19.09.2017.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil märkis kostja, et raske on hagile vastata, kui ei ole hagiavaldust esitatud. Hageja avaldas, et tal ei ole endisele tööandjale mitte ühtegi nõuet ja kinnitas, et saab aru loobumise tagajärgedest. Hageja vormistas ka kirjalikult kinnituse, et tal puuduvad kostjale nõuded. Kohtumääruse põhjendused: Kohus leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seoses loobumisega. lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on loobunud oma hagist kohtuistungil. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt , kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja riigilõivu tagastamine: Kostja on palunud kohtuistungil, kus hageja hagist loobus, kindlaks määrata kostja menetluskulud. lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobus hagist, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud järgmised menetluskulud: riigilõiv summas 275.- eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1120,82 eurot (ei sisalda käibemaksu). lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,
kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus märgib esmalt, et kuivõrd töötaja nõue puudutab saamata jäänud töötasu ning vastavalt RLS § 22 lg 1 p 1 ei võeta töötasu nõudmise hagi esitamisel riigilõivu, ei pidanud ka tööandja taotluse esitamisel vastavat riigilõivu tasuma. Seetõttu kohus hagejalt riigilõivu kostja kasuks välja ei mõista. Kostjal on võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, mistõttu tuleb kostja taotlus menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu kohtuistungiteks ettevalmistamiseks (14.02.2017.a. 1 h 10 min ja 19.09.2017.a. 1 h 30 min) on põhjendamatult suur. Esindaja on küsinud tasu ka 13.02.2017.a. materjalide komplekteerimise ja läbivaatamise eest ajakuluga 40 min, mis tuleb kohtu hinnangul lugeda samuti kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd esindaja oli varem asja materjalidega tutvunud, ei ole ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks täies ulatuses põhjendatud. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks mõlemaks kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 min, vähendades ajakulu seega 2 h ja 20 min võrra (40 min + 1 h 10 min + 1 h 30 min – 30 min – 30 min). Selgusetuks jääb, milles seisneb 14.02.2017.a. toiming ,,majasisene ülevaade istungist’’ ajakuluga 25 min. Kohus loeb seetõttu nimetatud toimingu põhjendamatuks. Seega kokku vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 2 h ja 45 min võrra. Lugedes tunnitasuks 100 eurot, teeb see kokku 275 eurot. Kostja menetluskulud, mis tuleb hagejalt välja mõista, moodustavad seega 845,82 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.