Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Menetlustoiming Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
2-05-2671
N.A hagi SA N H vastu töövaidluses Hageja: N.A /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, Narva/ Kostja: SA N H /registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxx, xxx/ Hagimenetlus Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
N.A esitas 13.06.2005.a kohtule hagi SA N H vastu töövaidluses. 06.03.2008.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest on hageja teadlik. Kohus leidis: lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Hagist loobumine toob tagajärjena kaasa õigusest ilmajäämise. Hagi kohta tehtud lahend võib lisaks kohtuotsusele olla ka menetluse lõpetamine või hagi läbivaatamata jätmine. See, et seadus ei sätesta töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist juhul, kui vaidlev pool esitab taotluse kohtusse, kuid hagist loobumise tõttu sisulist kohtuotsust ei järgne, ei saa kaasa tuua komisjoni otsusega nõustunud poole õiguse kaotamist. Kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud ja asja menetluse lõpetamise määrus on jõustunud, siis kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus täitmisele kuuluv lahend. Kui pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist esitab sellega mittenõustunud pool hagi kohtusse ja loobub hagist ning kohus lõpetab asjas menetluse (TsMS 428 lg 1 p 3), siis selguse mõttes on otstarbekas märkida menetluse lõpetamise määrusesse, et täitmisele kuulub samas asjas tehtud töövaidluskomisjoni otsus
Tsiviilasi nr 2-05-2671
(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-79-03). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 62 lg 1 kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kostja kohtule kohtukulude väljamõistmise nõuet esitatud pole. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 3, 429, 431 lg 1, 432 lg 1 p 3, 433 lg 1, 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.