Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis 13.06.2002.a. kostjaga mobiilsideteenuste lepingu nr. 10186377, mille alusel hageja osutas kostjale tasulist telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja Tele2 Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kus nõue jäeti rahuldamata. Kostja võlg hagejale on 5 313 krooni ja 78 senti ning viivised summas 9 265 krooni ja 33 senti, millest hageja, tegutsedes heas usus, vähendab viivist põhivõla summani ja nõuab viivist 5 312 krooni ja 78 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 10 626 krooni ja 56 senti ning hageja menetluskulud summas 3 650 krooni. Hagi on esitatud TSK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1, 230 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena lepingud, üldtingimused, arved, lepingu lõpetamise teade, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, riigilõivu tasumise dokumendid nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses, menetluskulude nimekiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 23.01.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus 12.02.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale uuesti kostja töökoha kaudu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 19.02.2008.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri kättetoimetamise teatisel. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on antud vastuse esitamiseks aega 20 päeva, mis täitus 10.03.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel

viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TsK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja onmaksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 550 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 3 100 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕSRS § 11, TSK §-de 173 lg. 1, 174, 190 lg. 1, 191, 222 lg. 1,2 ja § 231 lg. 1, VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 18.septembril 2008.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.