Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2008. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-6186
Tsiviilasi
Tallinna notar A Saaber ́i määruskaebus Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi J Unt ́i 21.01.2008 määrusele kinnistamisasjas nr 102242008
Menetlustoiming
Määruskaebuse rahuldamine
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja Tallinna notar A Saaber (asukoht xxx).
esindajad
V M (kinkija) ja J K (kingisaaja esindaja) sõlmisid 15. jaanuaril 2008 kinkelepingu, mille on tõestanud Tallinna notar A Saaber (ametitoimingute raamatu nr XXX). V M esitas Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda korteriomandi kohta avatud kinnistusregistriossa nr XXX omanikuna sisse J K ning kustutada kanne eelmise omaniku kohta. Kinnistamisavaldusele oli lisatud J K poolt 23. novembril 2007 tehtud venekeelne volikiri, mille oli kinnitanud Kanada Ontario provintsi Toronto linna notar Marta Zotova. Volikirjale oli lisatud tõlge, millele tehtud kinnitusmärke kohaselt Tartu notar Mati
1(3)
Allik on kinnitanud volikirja tõlkijate A Kiris ja M Borovikova allkirjade õigsust. Kinnitusmärke kohaselt ei ole tõlke õigsus notari poolt kontrollitud. Kohtunikuabi määrus Harju Maakohtu kinnistusosakonna 21. jaanuari 2008 määruses nr 102242008 kohtunikuabi leidis, et taotletud kinnistusraamatu toimingute tegemine on takistatud ja vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p 7 kinnistamisavaldusele tuleb lisada seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Kohtunikuabi kohustas V M t või notarit 23. november 2007 allkirjastatud venekeelse volikirja notariaalselt kinnitatud tõlke esitamiseks. Määruses tugines kohtunikuabi KRS § 37 lg-le 2, mille kohaselt võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Määruskaebus Tallinna notar A Saaber kui V M ja J K esindaja esitas kohtunikuabi 21. jaanuari 2008 määrusele nr 102242008 määruskaebuse. Kaebuses märgitakse, et tõestamisseaduse (TõS) § 1 lg 3 eristab kahte tõestamistoimingute vormi: notariaalne tõestamine ja notariaalne kinnitamine. KRS § 37 lg 2 sätestab kinnistusosakonnale esitatavate võõrkeelsete dokumentide tõlgete vorminõudena notariaalse kinnitamise. Kinnistusraamatuseadus ei täpsusta, kas kinnistusosakonnale esitatud dokumendil peab olema notari poolt kinnitatud tõlke õigsus või tõlkija allkirja õigsus. TõS § 38 lg 2 kohaselt kinnitatakse notariaalselt nii allkirja ja allkirjanäidise õigsust kui ka dokumendi tõlke õigsust. TõS § 59 lg 5 kohaselt on notaril tõlkija allkirja kinnitamisel õigus kinnitamisest keelduda kahel juhul: kui ta ei tunne tõlkijat või kui ta kahtleb tõlke õigsuses. Tõlgete õigsust võib kinnitada TõS § 38 lg 2 p 7 kohaselt notar või vandetõlgi seaduse (VTS) § 2 lg 1 kohaselt vandetõlk või ametitunnistuses nimetatud ulatuses ehk ametitunnistuses nimetatud keeltes. Määruskaebuses juhitakse tähelepanu asjaolule, et Justiitsministeeriumi kodulehe andmetel on Eestis käesoleval ajal vandetõlgid, kes teevad tõlkeid seitsmest keelest. Seega puudub tsiviilkäibes osalejatel võimalus mõistlike jõupingutuste ja kuludega saada kõigist võimalikest keeltest selliseid tõlkeid, mille kinnitusmärkes notar kinnitab tõlke õigsust või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkeid. Kinnistusraamatuseadus on sätestanud kinnistusosakonnale esitatavate tõlgetele kinnitatud vorminõude. Ka tõlkija allkirja kinnitamisel on tegemist notariaalselt kinnitatud dokumendiga. TõS § 1 lg 5 kohaselt pädevuse piires koostatud ja vorminõuetele vastava notariaalakti ja -märke õigsust eeldatakse. Ühtlasi toob määruskaebuse esitaja analoogiana välja, et kinnistamisavalduse esitamisel on KRS § 34 lg 21 sätestanud notariaalse kinnitamise vorminõude, mille täitmiseks esitatakse kinnistamisavaldus, millel notar on kinnitanud avaldaja allkirja õigsust. Määruskaebuse esitaja tuginedes notariaadiseaduse (NotS) § 30 lg 2 p 2 kohaselt palub rahuldada kinnistamisavaldus, mis sisaldub Tallinna notar A Saaber ́i poolt tõestatud lepingus.
Kohus, tutvunud määruskaebuse ja kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et määruskaebus kuulub rahuldamisele.
2(3)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 kohaselt, kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul kaebuse esitamisest alates täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja ise uue määruse teha. Vastavalt TsMS § 595 lg 3 kohtunik võib määruse või kande tegemise anda tagasi kohtunikuabile. Sel juhul on kohtunikuabi seotud kohtuniku seisukohaga. Kohus nõustub määruskaebuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt määruskaebusele märgib kohus järgmist. Kohus nõustub määruskaebuses tooduga, et kinnistusraamatu seadus ei täpsusta, kas kinnistusosakonnale esitatud dokumendil peab olema notari poolt kinnitatud tõlke õigsus või tõlkija allkirja õigus. Küll aga võib TõS § 1 lg 3, KRS § 37 lg 2, TõS § 38 lg 2 p 1 ja § 38 lg 2 p 7, § 39 lg 6 süstemaatilise tõlgendamise teel võib järeldada, et TõS § 38 lg 2 tõlke kinnitamine toimubki § 39 lg 6 nimetatud tõlkija allkirja kinnitamise vormis. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 595 lg 3 tuleb kande tegemine anda tagasi kohtunikuabile, kes peab kande tegemisel arvestama käesolevas määruses toodud seisukohtadega.
Peeter Pällin kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.