Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-06-33870 käsitlenud kaitstavana, mis ei ole õige. TOAK on ebaõigesti määratlenud konkureeriva kaubamärgi õiguskaitse ulatuse. Konkureerivad kaubamärgid ei ole sarnased ei foneetiliselt ega visuaalselt. Seda tõendavad asjatundjate arvamused. TOAK on lähtunud keskmise tarbija kontseptsioonist, kuid selle hindamise kriteeriumid on ebaselged. Keskmine tarbija on mõistlikult hästi informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik ja ettevaatlik isik, kelle puhul tuleb eeldada haritust, eelkõige teadmisi kunstist, disainist ja riigikeelest. Seega on tõenäoline, et keskmise tarbija poolne kaubamärkide tajumine on pigem lähedane esitatud asjatundjate arvamusele. Tarbijalt ei saa tarbimissituatsioonis oodata asjatundjaga sarnast arutluskäiku, kuid asjatundjate arvamused on süvakäsitlusega näitamaks, et konkureerivad kaubamärgid ei ole assotsieeruvad. Teadlik toodete tarbija on piisavalt arukas, et tähiseid eristada. Konkureerivate kaubamärkide eristatavust on võimendanud ka meedia. Kaubamärk on ka graafiliselt eristatav. Sarnase kontseptsiooniga kaubamärkide all on avaldaja kontserni kuuluvad ja partnerettevõtted juustutooteid müünud pikemat aega. Seega seostab tarbija avaldaja kaubamärki – neiu pea ovaalis koos toote nimetusega – eeldatavalt E , T –S P või P M J ettevõtete ja toodanguga, kelle kaubamärk ja selle kontseptsioon on teistsugune. TOAK ei ole avaldaja kaubamärgi üldmuljet analüüsinud. Avaldaja palub kohtul tühistada OÜ E kaebus TA13.09.2006 otsusele nr 663 kaubamärgi „Kuldne E+ kuju” registreerimisest keeldumise kohta kaubaklassis 29 ja saata kaebus uueks menetlemiseks TOAKile koos kohtu poolt tuvastatud seisukohtadega. 03.03.08 avalduses märgib avaldaja, et tegemist on avaldaja diskrimineerimisega; arvestama peaks sellega, et õiguslikud asjaolud võivad olla vahepeal muutunud; ühegi kaubamärgi õiguskaitse ulatus ei saa tuleneda kehtetust seadusest. Puudutatud isiku PE-P seisukoht Puudutatud isik PE-P leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata. Vaidlus puudub selles, et PE-P kaubamärk „EESTI KULDNE JUUST” (reg 31243) on varasem kaubamärgi „KULDNE E+ kuju” taotlusest, mõlema kaubamärgi kaubad on identsed ja avaldaja kaubamärgi registreerimiseks puudub PE-P nõusolek. Seega vaidlus puudutab kaubamärkide „KULDNE E+ kuju” ja „EESTI KULDNE JUUST” assotsieeruvust. Puudutatud isiku sõnalise kaubamärgi „EESTI KULDNE JUUST” registreerimise otsus tehti 08.06.2000. Kaubamärgi mittekaitstavaks määras Patendiamet sõna „EESTI” ja „JUUST”, samas kaubamärk kui tervik ja sõna „KULDNE” on kaitse all. Kriminaalasjas nr 1-06-5336 on Harju Maakohus tuvastanud, et avaldaja juhatuse liige Ago Teder pani toime kaubamärgi „EESTI KULDNE JUUST” omaniku ainuõiguse teadva rikkumise, seega on avaldaja väited sõna „KULDNE” mittekaitstavuse kohta kohut eksitavad. Kaubamärke tuleb küll võrrelda tervikuna, kuid olulisemaks tuleb pidada sarnaste elementide olemasolu, mis võivad tarbijat eksitada. Toidukaupade ostjale suunatud turunduses kasutatakse kaubamärkide sõnalisi osi suuliselt või kirjalikult, seetõttu on sõnaliste osade sarnasus oluline. Mõlemas kaubamärgis kasutatakse sõnu „EESTI”, „KULDNE” ja „JUUST”, mis muudab need foneetiliselt sarnaseks. Mis puudutab kaubamärkide semantilist võrdlust, siis tarbija üldjuhul ei võrdle kaubamärke kõrvuti, nagu on teinud asjatundjad oma arvamuses. Keskmine tarbija ei märka esmapilgul kaubamärkide erinevusi, mida ta võiks märgata kaubamärkide põhjalikumal uurimisel. Seetõttu on esmamulje määrava tähtsusega. Keskmine tarbija ei analüüsi omadussõnaliste täiendite erinevat järjestust ja sellest tulenevaid erinevaid tähendusi. Mõlemad tähised viitavad kodumaisele või Eesti juustule, millel on sõnast „kuldne” tekkivatest

2-06-33870 assotsiatsioonidest tulenevalt kas kõrgem kvaliteet, eriti head maitseomadused või eriliselt kollane toon. Kui tarbija on harjunud teatud elemendi kasutamisega erinevate omanike poolt, ei pööra nad enam tähelepanu sellele elemendile kui eristavale elemendile. Analoogne neiupea on kaubamärgina registreeritud klassis 29 PE-P nimele, samuti klassis 29 TERE AS nimele. Seega ei ole neiupea kasutamine omane üksnes avaldajale ja tema partneritele. Avaldaja kaubamärgi kõige domineerivam osa on bold-kirjas sõnaline osa „KULDNE EESTI JUUST”, mis on äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga „EESTI KULDNE JUUST”. Seega assotsieerub avaldaja kaubamärk puudutatud isiku varasema kaubamärgiga. Puudutatud isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista PE-P kasuks avaldajalt välja menetluskulud. Puudutatud isiku Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) seisukoht Puudutatud isik Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata. Viited TOAKi vastuolulisele praktikale ei ole asjakohased, sest iga kaubamärgi registreerimise asjaolusid tuleb hinnata individuaalselt ja lähtudes konkreetse märgi reproduktsioonist. Patendiamet ja TOAK on õigesti määratlenud konkureeriva kaubamärgi õiguskaitse ulatuse. TOAKi otsuses on tuvastatud, et OÜ E tähis on vastandatud PE-P sõnalisele kaubamärgile prioriteediga 17.12.1997, mis koosneb sõnalistest osadest „EESTI KULDNE JUUST” ja mille registreeringu kohaselt ei anna registreerimine ainuõigust sõnade „EESTI” ja „JUUST” kasutamiseks. Sõna „KULDNE” ei ole mittekaitstavaks määratud, seega laieneb sellele kaubamärgiomaniku ainuõigus klassis 29 nimetatud juustu tähistamisel kaubamärgiga. PE-P kaubamärki avaldaja vaidlustanud ei ole ja see on kehtiv. Tähelepanuta tuleb jätta avaldaja seisukoht, et sõna „KULDNE” on tähis, mis ei tohi üheski klassis õiguskaitset saada. Avaldaja on sisuliselt seisukohal, et nimetatud tähisele laienevad absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, mis tähendab, et seda tähist ei saaks ühegi isiku nimele registreerida. Nimetatud väidet ei ole avaldaja TOAKile esitatud kaebuses esitanud, seega ei saa TOAKi otsuse vaidlustamisel uusi väiteid esitada. Samuti tuleneb avaldaja väitest, et ta on hagita menetluses Patendiameti otsuse peale kaevates sisuliselt vaidlustanud teisele isikule kuuluva kaubamärgi registreeringu. Seda aga antud menetluse raames lahendada ei saa. Avaldaja väide on vastuoluline ka selle tõttu, et kui sõnale „KULDNE” laieneks absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, oleks välistatud õiguskaitse andmine ka avaldaja enda kaubamärgile klassis 29. TOAKi otsust ei väära avaldaja väide, et ühelgi isikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel igapäevases käibes sõna „KULDNE” kasutamist isegi siis, kui see tema kaubamärgi koosseisus mittekaitstava osana märgitud ei ole. Antud asjas ei vaielda kolmandate isikute poolt sõna „KULDNE” kasutamise üle. TOAKi otsuses kajastuvad selged ja arusaadavad kriteeriumid, millele tuginedes saab väita, et tarbijale assotsieerub üks kaubamärk teisega. Otsuses on selgitatud, et õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks kaubamärgi reproduktsioon. Põhjendatud on, et mitmeosalise kaubamärgi ja ühe või mitme koostisosa eristusvõime ja domineeriva iseloomu hindamisel tuleb arvestada iga koostisosa põhiomadusi, samuti erinevate koostisosade suhtelist asendit kaubamärgi kujus. Kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieeruvuse tõenäosuse igakülgne hindamine peab tuginema nende üldmuljel, arvestades eelkõige kaubamärkide eristatavaid ja domineerivaid osasid. TOAK otsuses lähtuti kaubamärkide assotsieeruvuse

2-06-33870 visuaalsest, foneetilisest ja semantilisest aspektist. Avaldaja neid asjaolusid kummutanud ei ole. TOAK on õigesti lähtunud kaubamärgiga tähistatud toodete (piimatooted, sh juust) sihtgrupi määratlemisel keskmise tarbija kontseptsioonist. Keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut ega uuri selle erinevaid detaile. Keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib varieeruda eri liiki kaupade ja teenuste puhul. Arvestades vastandatud kaubamärkide üldmuljet ei ole kaubamärkide domineerivate elementide erinevused piisavad selleks, et tagada märkide piisav eristusvõimelisus. Tavatarbija ei teosta juustutooteid ostes eksperthinnangu laadset süvaanalüüsi, tal puudub tavaliselt võimalus kaubamärkide üheaegseks võrdlemiseks ja ta peab tuginema ebatäiuslikule mälupildile. TOAK on pööranud piisavalt tähelepanu taotleja tähise kujundlikele elementidele. Visuaalselt küljest on avaldaja kaubamärgi domineeriv element tähise sõnaline osa „KULDNE EESTI JUUST”, sest see on kujutatud trükitähtedega tumedas kirjas, sõnad on kujutatud oluliselt suuremana kui muud kaubamärgi sõnalised elemendid. Kuigi tarbijale ei jää tähelepanuta kaubamärgi ülemises sektoris paiknev naise pea kujutis, ei vähenda see sõnaliste elementide keskset mõju. Sõnalise osa tunnused neutraliseerivad ja vähendavad kujundusliku osa mõjule pääsemist. Kaubamärki ümbritsev ovaal ei ole originaalne ja ei lisa tähisele eristusvõimet. Isegi kui kujunduslikul ja sõnalisel osal oleks võrdne osakaal, ei annaks see alust kaebuse rahuldamiseks, sest kaubamärkide segiajamine võib olla tõenäoline ka siis, kui tähised sisaldavad vähemalt ühte ühist põhielementi, mida tarbija tajub. Tarbija võib sellises olukorras eeldada, et kaebaja hilisem tähis varasema sõnalise märgi uuendatud ja täiendatud versioon. Järeldust, et taotleja kaubamärgis on domineeriv ainult graafiline element, ei ole võimalik teha. Puudutatud isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Avaldaja on kohtus vaidlustanud TA(TOAK) 13.09.2006 otsuse nr 663-o ja taotleb selle tühistamist osas, millega jäeti muutmata Patendiameti 16.01.2003 otsus nr 7/9801425 kaubamärgi „KULDNE EESTI JUUST+kuju” registreerimisest keeldumise kohta kaubaklassis 29. Nii Patendiamet kui TOAK leidsid, et kaubamärk „KULDNE EESTI JUUST+kuju” on tervikuna assotsieeruv PE-Pkaubamärgiga „EESTI KULDNE JUUST”, registreering nr 31243 kaubaklassis 29. Puudutatud isikud PE-P(puudutatud isik I) ja Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu (puudutatud isik II) leiavad, et avaldus ei ole põhjendatud. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, nõustub puudutatud isikutega ja leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaselt kohaldatakse enne 01.05.2004 Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega tuleb avalduse lahendamisel kohaldada kuni 30.04.2004 kehtinud kaubamärgiseadust (KaMS). KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaselt kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Vaidlus puudub selles, et PE-P nimele registreeritud sõnaline kaubamärk „EESTI KULDNE JUUST” on varasem avaldaja kaubamärgi „KULDNE E+ kuju” taotlusest, mõlema

2-06-33870 kaubamärgi puhul on tegemist identsete (juust) või samaliigiliste (piimatooted) kaupadega ja avaldaja kaubamärgi registreerimiseks puudub PE-P nõusolek. Seega tuleb hinnata, kas avaldaja kaubamärk assotsieerub varem registreeritud PE-P kaubamärgiga. Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (vt Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-11002, p 7). Nagu nähtub PE-P kaubamärgi registreerimistunnistusest, ei ole kaubamärgist kaitstud sõnad EESTi ja JUUST eraldi võetuna, kuid kaitstav on sõnaühend EESTI KULDNE JUUST. Ka sõna “KULDNE” ei ole mittekaitstavaks määratud. Avaldaja kombineeritud kaubamärk koosneb kujutavast ja sõnalisest osast. Avaldaja poolt 26.06.1998 esitatud kaubamärgi registreerimise avalduse kohaselt koosneb tähis sõnadest KULDNE E ja Golden Estonian Cheese (inglise keeles) ning naise pea kujust kahes ovaalis. Tähise osa – KULDNE E– alla on paigutatud väiksemas trükis inglisekeelsed sõnad Golden Estonian Cheese, mis on eelnevalt kirjeldatud elementidest eraldatud horisontaaljoonega. Märgi alumises osas asuvad lisaks mittekaitstavate osadena viited, rasva üldmassile, ToriSelja Piimaühistule ja ESTOVER Kaubanduse AS-le. K õik ülalkirjeldatud elemendid on omakorda ümbritsetud vertikaalselt paigutatud ovaaliga. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17; C251/95 SABEL, p 18, 19). Kohus nõustub TOAKi seisukohaga, et sõnaline osa KULDNE E on avaldaja kaubamärgi domineerivaks osaks. Reproduktsiooni visuaalsest küljest on tähise sõnaline osa KULDNE E kujutatud trükitähtedega tumedas trükis, sõnad on kujutatud oluliselt suurematena võrreldes kaubamärgi teiste sõnaliste elementidega. Seega on neid elemente eriliselt rõhutatud. Vaadeldav sõnaline osa paikneb kaubamärgi keskel, st kergesti silma jääval kohal, mis soodustab tarbija tähelepanu koondumist antud osale. Kuigi tarbijale ei jää tähelepanuta kaubamärgi ülemises sektoris paiknev naise pea kujutis, ei vähenda see siiski sõnaliste elementide keskset mõju. Sõnade kombinatsiooni eristavaks osaks on sõna „kuldne”, mis ei ole juustude tähistamisel tavapärane tähis. Avaldaja kaubamärgis suurtähtedega kirjutatud sõnu on lihtne lugeda, kõik sõnad kuuluvad igapäeva keele sõnavara hulka ja jäävad seetõttu tarbijale suhteliselt hästi meelde. Ka 26.06.1998 esitatud kaubamärgi registreerimise taotluses on avaldaja pidanud oluliseks saada kaitset sõnalisele osale KULDNE EESTI JUUST. Seega tuleb järgnevalt analüüsida avaldaja tähise sõnalise osa assotsieeruvust puudutatud isiku I kaubamärgiga, pöörates eelkõige tähelepanu vastandatud kaubamärkide visuaalsele, foneetilisele ja kontseptuaalsele sarnasusele. Avaldaja kaubamärk KULDNE E ja PE-P kaubamärk EESTI KULDNE JUUST sisaldavad samu sõnu, erinedes vaid kahe esimese sõna järjekorra poolest. Seega on kaubamärgid foneetiliselt sarnased. Mõlemat kaubamärki kasutatakse toidukaupade (juustu) puhul. Tarbija puutub nimetatud tähistega kokku poeriiulil olevate tootesiltide, kassatšekkide vms kaudu. Seega omab tähtsust ka kaubamärgi sõnalise osa visuaalne pool, mis samuti on sarnane.

2-06-33870 Kohus nõustub TOAK hinnanguga, et ka kontseptuaalselt viitavad mõlemad kaubamärgid kodumaisele juustule. Sõna „kuldne” võib toodete puhul viidata kõrgele tasemele, aga samuti osundada positiivsusele või särale, teatud värvusele, ka puhtale loodusele ja maalähedusele, mis kõik omakorda võivad tarbijas tekitada assotsiatsioone, et tegemist on erilise hoolega valmistatud kvaliteetse kodumaise juustutootega. Need assotsiatsioonid võivad apellatsioonikomisjoni hinnangul tekkida mõlema kaubamärgi puhul. Seetõttu kohus leiab, et kaubamärgid on oma domineerivas osas visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnased. Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic Concepts”, Genf 1993) punktile 6.2.2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on varasema kaubamärgiga nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Oluline pole ei eksitamise tahtlus ega ka tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult seotud ettevõttelt (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas tõenäoline, et kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. Avaldaja ja puudutatud isikud ei vaidle selle üle, et keskmine tarbija on antud asja puhul mõistlikult hästi informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja hoolas isik, kes ostab juustu. Samamoodi on keskmist tarbijat määratlenud Euroopa Kohus (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 26). Avaldaja on seisukohal, et tarbija seisukohast ei ole vastandatud kaubamärgid assotsieeruvad ning on esitanud oma seisukoha toetuseks tõendid. Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski kirjas väljendatud arvamuse kohaselt on sõnaühendid KULDNE Eja EESTI KULDNE JUUST korduvate omadussõnaliste täienditega tarindid, mis erinevad teineteisest omadussõnaliste täiendite järjestuse poolest. Kirjas leitakse, et vaadeldavad sõnaühendid on erineva tähendusega. Sama seisukoht sisaldub filoloogiakandidaat Jüri Valge arvamuses. AS Division McCann-Ericson juhatuse liige Rain Pikandi arvamuse kohaselt on vastandatud kaubamärgid erinevad ka kujunduslikult. Seejuures ei ole Rain Pikand oma seisukohta põhjendanud. WIPO juhiste p 6.2.2.1. kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu. Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje, eriti selvekauplustes pakutava masstoodangu osas. Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast (nt C-251/95 Sabel, p 23). Asjatundjate arvamused on koostatud teiselt lähtepositsioonilt ja ei tõenda seetõttu tarbijate poolt mittesegiajamist vaidluses oluliste tähiste suhtes. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaubamärkide suurem sarnasuse aste võib kompenseerida kaupade väiksema sarnasuse astme ja vastupidi (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 19). Antud juhul on tegemist identsete (juust) või samaliigiliste (piimatooted) toodetega. Seetõttu kohus leiab, et avaldaja tähise domineeriva osa visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse tõttu puudutatud isiku kaubamärgiga on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Kaubamärgi registreerimisest keeldumisel KaMS kohaldamine ei tähenda avaldaja diskrimineerimist. Ka kehtiva KaMS redaktsioon ei võimaldaks vaidlusalust tähist kaubamärgina registreerida.

2-06-33870 Kõigil ülatoodud põhjustel leiab kohus, et keeldumine avaldaja kaubamärgi „KULDNE E+ kuju” registreerumisest KaMS § 8 lg 1 p 2 alusel oli õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda vastavalt TsMS § 172 lg 1. Avaldajal tuleb kanda ka puudutatud isiku PE-P menetluskulud, kes võib esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 174 lg 1. Teine puudutatud isik ei ole avaldajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

T.Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.