Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.märts 2008.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-284
Tsiviilasi
OÜ Haug Süsteemid hagi Heino Landmann’i vastu 7992.68 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Haug Süsteemid, registrikood 11011113, asukoht Vabaduse pst 160-3 Tallinn 10917 Kostja: Heino Landmann, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxx, asukoht xxxxxxxx xx (xxxxxxxxxx xxxxxxx) xxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
10.märtsil 2008.a kirjalikus eelmenetluses
Rahuldada hagi. Välja mõista Heino Landmann’ilt OÜ Haug Süsteemid kasuks üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus 4220.79 (neli tuhat kakssada kakskümmend krooni ja 79 senti) krooni ja viivis 3771.89 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend üks krooni ja 89 senti) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas,
viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Menetlusdokumendid on kostja isiklikult kätte saanud ja talle on eelmenetluses antud hagiavaldusele vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib omal algatusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kostja on 01.aprillil 2007.a sõlminud xxxxx linnas asuva elamu xxxxxxxxxx x haldaja Haug Süsteemid OÜ-ga nimetatud majas krt. nr 6 üürilepingu (tl 6-8) . Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Vaatamata sõlmitud üürilepingu punktist 4.2.6 tulenevale kohustusele tasuda eluruumi kasutamise eest üüri ja kanda kõrvalkulusid, ei asunud Heino Landmann talle esitatud arveid tasuma. 25.juulil 2007.a saatis hageja kostjale kirja, milles teatas, et lõpetab üürilepingu seisuga 01.september 2007, sest üürnik ei ole kolmel järjestikusel kuul üüri tasunud. Seisuga 01.september 2007 kostja vabastas tema kasutuses olnud eluruumi asukohaga xxxxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxxs. Kostja võlgneb hagejale üüri ja kõrvalkulusid summas 4220.79 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja andis kostja kasutusse korteri asukohaga xxxxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxxs. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt lepingu punktile 4.2.6 ja 5 kohustus üürnik tasuma igakuiselt jooksva kuu 10.kuupäevaks üüri, kommunaalteenuste ja muude üürnikule osutatavate teenuste eest tasu vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatisele. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega esitatud arveid vaidlustanud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid (tl 16-20) ajavahemikus 02.05.2007 kuni 03.09.2007.a nõutud summas tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kostjale saatnud 25.juulil 2007 teatise (tl 9) üürilepingu ülesütlemise kohta ja nõudnud võlgnevuse tasumist summas 2871.69 krooni ning viivist summas 541.62 krooni. VÕS § 316 lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kostja on ülesütlemise ajal tasumisega viivituses olnud kolm kuud nii üüri kui ka kõrvalkulude osas täies ulatuses ning hageja oli õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Kostja vabastas üüritud eluruumi 01.septembril 2007.a. ja võlgneb üüri ja kõrvalkulude eest
4220.79 krooni. Hageja on saatnud kostjale teate (tl 10) võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele reageerinud ei ole. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on üürilepingus viivise määras kokku leppinud, mis lepingu punkti 8 kohaselt on 0,5% tasumata summast päevas. Seisuga 04.jaanuar 2008 on kostja tasumisega viivitanud 232 päeva ja hageja on arvestanud viivist 3771.89 krooni (tl 11-15). Viivise arvestuse on hageja esitanud ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses, s.o. kokku summas 7992.68 krooni on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Need TsMS sätted kajastavad tsiviilmenetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohtulahendis esitatakse üksnes menetluskulude jaotus ning menetluskulude rahaline väljamõistmine toimub peale lahendi jõustumist menetluskulude menetluses menetlusosaliste avalduste põhjal. Seoses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisega juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja on tasunud riigilõivu 550.00 krooni, kuid oleks pidanud Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuma 250.00 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 ja Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-le 1 on hagejal õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.