TOL hagi EAS-i vastu kahju hüvitamiseks 107810,70 krooni
Menetlusosalised ja nende
TOL(XXX XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katri Koitver, nõustaja Rita Aarelaid
esindajad
Kostja EAS ( XXXXXX), esindaja advokaat Martin Tälli Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
TOL ja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katri Koitver, nõustaja Rita Aarelaid
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista EAS-lt TOL kasuks kahju hüvitamiseks 30390,90 krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, asjaolud
1.31.12.1997.a. kooskõlastasid pooled sidekanalisatsiooni ehituse hagejale kuuluval
kinnistul, Tallinn järgmistel tingimustel: p. 3 - olemasolevad kapikaevud ja kapp likvideerida ja anda ruum üle korrastatult, p. 5 pärast kaevetöid taastada olemasolev olukord kaevetööde piirkonnas.
2.1999.a. koostatud täiendava sidekanalisatsiooni trassi projekti kohasel tuli kaevamistööd erakruntidel ja kinnistute piirides teostada vastavalt omaniku nõudmistele. 20.mai 1999.a. esitas hageja AS-le E omapoolsed tingimused, mille p. 4 kohaselt lahtivõetud asfalditükid ja jääkpinnas tuli viia ära koheselt ja p 5 järgi tuli likvideerida kõik 3 sidekaevu ja p. 6 järgi tuli peale kaevetöid taastada olemasolev olukord kaevetööde piirkonnas. Eelpool nimetatud tingimustega nõustumise kohta andis allkirja AS E televõrkude projekteerija J. A 20.mail 1999.a.
3.1999.a. teostatud tööde käigus eemaldasid AS E töötajad vaid 2 sidekaevu, kolmas eemaldati alles aastal 2004.a. Hagejale kuuluva kinnistu hoov oli üleni asfalteeritud, AS E poolt teostatud kaevetööde ja kaevude eemaldamise käigus rikuti seda niivõrd, et see tuli eemaldada. Samas ei ole kostja endale võetud kohustust, milleks oli - eelnenud olukorra taastamine, täitnud vaatamata lubadustele. 09.11.2005.a. pöördus hageja järjekordselt kostja poole, kuivõrd nende poolt võetud kohustused olid seniajani täitmata ja kinnistu on korrastamata.
4.13.12.2005.a. teates vabandas kostja ebameeldivuste pärast ja ehitamisjärgsete taastamistööde viibimise tõttu ja märkis, et on valmis tegema tänavakatte taastamise tööd veel 2005 aastal hagejale sobival ajal või kui hageja peab õigemaks teha neid töid kevadel, siis tuleks kostjat sellest informeerida.
5.22.12.2005.a. palus hageja teavitada, milline on kostja kontaktisik, kellega sidet pidada, et kevadel taastamistööd kindlasti teostatud saaks. 09.01.2006.a. teatas kostja, et seoses tänavakatte taastamistöödega tuleb ühendust võtta Põhja-Tallinna kaabliosakonna juhataja hr. NL. Kuivõrd eelpool nimetatud isikuga kontakteerumisest ei olnud kasu ja ei hakatud taastama, pöördus hageja 10.07.2006.a. kostja poole. Kostjale vastas NL, milles edastas tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks kostja poolt koostatud lepingu projekti. Kostja seadis taastamistööd sõltuvusse temaga isikliku kasutusõiguse seadmisest, millega hageja ei nõustu.
6.Kuna kostja on kohustuste täitmisega viivitanud, et ole hageja huvitatud enam sellest, et kostja selle töö teostaks. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ja on sellega tekitanud varalist kahju. Hageja küsis pakkumist selle kohta, mis maksaks, kui õu katta kividega, kuivõrd asfalteerimine on liialt kulukas, lisaks ei ole võimalik kostjal kommunikatsioone vajaduse korral remontida ilma tänavakatet oluliselt kahjustamata. Erinevalt asfaltkattest on kivikatet võimalik hiljem tagasi paigaldada. Pakkumise kohaselt oleks käesoleval ajal hoovikatte osa taastamise maksumus kokku 107810,70 senti. Hageja soovib, et kostja hüvitaks märgitu ning palub, et kohus mõistaks kostjalt välja 107810,70 krooni ja jätaks menetluskulud kostja kanda
7.Hageja ei nõustunud kostja seiskohtadega hagis toodud asjaoludel ja märkis, et ta ei ole nõus sellega, et taastatakse osaliselt, so ainult kangialune osa, kuna kaevetöid teostati 144 m2 suurusel alal, mistõttu tuleb ka taastada 144m2 suurune ala. Ülejäänud maa-alal, mida kostja ei rikkunud kaevetöödega, taastamistöid hageja ei nõua ja on olnud nõus taastama oma kuluga.
8.Tõendid: tööde projekt, kokkulepe 20.05.99, hageja pretensioon 09.11.2005, kostja vastus 09.11.2005 c-5-40100-2/310, hooldaja kiri kostjale, kostja vastus hooldajale 09.01.06 c5-41100/00194, NL e-kirjaline vastus, Õ OÜ hinnapakkumised 26.10,06/01 ja 26.10.06/2, plaan viirutatud alaga, vaatlus, fotod, tunnistaja VP ütlus Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
10.Kostja ei ole pannud toime hagiavalduses kirjeldatud lepingu rikkumist. Hageja on esitanud hagi, mille esemeks on kahju hüvitamise nõue summas 107810,70 krooni. Hageja väidab, justkui oleks kostja kohustatud sisehoovi katma unikivi kattega ning nimetatud toimingu maksumuseks on hageja hinnangul 107810,70 krooni. Kostja ei ole hagejale nimetatud summas kahju tekitanud ning hagejal ei ole sellises ulatuses kahju tekkinud. Kostja ei eita, et poolte vahel 20.05.1999.a. allkirjastatud kooskõlastuses oli ette nähtud hoovis peale kaevetööde lõppemist endise olukorra taastamine, selleks konkreetselt fikseeritud toimingute teostamise läbi. Samuti ei eita kostja, et käesolevaks ajaks on kokkulepitud taastamistööd osaliselt kostja poolt teostamata.
11.Erinevalt hageja poolt väidetust, lepiti 20.05.1999.a. kooskõlastuses endise olukorra taastamiseks kokku järgmiste toimingute tegemises kostja poolt: kinnistul oleva sidekanalisatsiooni trassi pealmine osa täita killustikuga, piirdeaia postide vigastamisel asendada kõik selles reas olevad postid (valatuna betooni), mis tähendab, et piirdeaia välimus ei tohi saada kannatada; tänavakatte taastamiseks kangialuses kasutada unikivi, taastatava osa laius peab ühtima kangialuse laiusega ja pikkus ca 4 meetriga, pikkus peab ulatuma kangialuses oleva kanalisatsioonikaevuni. Kanalisatsioonikaevu ja sadekanalisatsioonikaevu kõrgusmärgid peavad sobima kangialuses taastatava tänavakatte kõrgusmärgiga.
12.Pooled ei leppinud kokku selles, et kostja katab terve hoovi unikivi kattega. Hageja poolt nõutav kahjusumma on terve hoovi kivikattega katmise eeldatav võimalik maksumus.
13.Kostja on enda 27.10.2004.a. kirjas nr c-6-41110-2/1-110 juhtinud hageja tähelepanu poolte erimeelsustele kangialuse tänavakatte paigaldamise suhtes taastamisele kuuluva ala suuruse osas. Kostja on viidatud kirjas hagejat teavitanud, et sellest, et võrreldes hageja kirjas ja 20.05.1999.a. kooskõlastuses kinnistu omaniku poolt esitatud nõudmistega, ületab läbirääkimistel esitatud nõue varasemaid kokkuleppeid ligemale kolmekordselt. Seega on 20.05.1999.a. kooskõlastuse osalise mittetäitmise kostja poolt kutsunud esile hageja enda käitumine, kes nõuab kostjalt muud, kui nägi ette poolte kokkulepe. Eelnevast nähtub, et kostja ei ole toime pannud hagiavalduses märgitud lepingurikkumist. Kostjal ei ole kunagi olnud kohustust terve sisehoovi unikivi kattega katmiseks.
14.Käesoleval juhul soovib hageja saavutada olukorda, kus kostja peaks hagejale maksma rahasumma, mis võimaldaks hagejal katta terve sisehoovi kivikattega ning seda olukorras, kus poolte kokkulepe nägi ett vaid kangialuse katmise kostja poolt ja põhjendamatu on loobuda lepingu täitmise nõudest. Hagejal ei ole tekkinud kahju. Tegemist on hinnapakkumisega sisehoovi katmiseks kivikattega. Kui hageja oleks hoovi katnud enda kuludega unikiviga, ei oleks sellel olukorra näol tegemist kostjapoolse lepingu rikkumise tagajärgede kõrvaldamisega hageja poolt.
15.Hageja on esitanud nõude, millega nõuab kahjuhüvitamist kohustuse täitmise asemel. Hageja ei ole andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, vaid on esitanud kostjale üksnes põhjendamatu nõude – katta kogu hoov unikattega. Hageja saaks esitada üksnes lepingu täitmise nõude. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse vahel poolte kokkuleppe täitmisel ning hagejal soovi (katta terve sisehoov unikivi kattega) realiseerumise eeldatava maksumuse vahel. Hagejal ei ole tekkinud varalist kahju, rääkimata kostjapoolsest lepingu rikkumisest tulenevast kahjust. Hageja ei ole välja toonud põhjuslikku seost enda väidetava kahju ning hageja väidetava lepingurikkumise vahel. Kostja tegi juba 14.12.2004.a. hagejale ettepaneku hüvitada kangialuse unikiviga katmise põhjendatud kuluna 18000 krooni. Nimetatu ei olnud seotud mistahes kostjapoolsete lisatingimustega. Ettepanekus oli täiendavalt fikseeritud ka poolte kokkulepe isikliku kastutusõiguse kohta ning selle lisamisega soovis kostja lahendada ka teise poolte vahel veel lahendamist vajava küsimuse isikliku kasutusõiguse seadmisest.
16.Täiendavas vastuses märkis, et poolte kokkulepe nägi ette üksnes kangialuse katmise nn unikivi kattega, kuid hageja soovib, et kostja kompenseeriks terve ala, millel teostati kaevetöid katmisega kivikattega. Hageja on esitanud kostjale nõudmisi, mille täitmiseks puudub kostjal kohustus ja/või mõistlik põhjendus. Pooled on leppinud kokku, et nn unikivi kattega kaetakse üksnes kangialuse osa s.o. 39m2. Seevastu on hageja nõudnud kostjalt muud, kui nägi ette poolte kokkulepe, takistades sellega kostjapoolsete kohustuste täitmist.
17.Tõendid: kostja kiri hagejale 26.10.2004 C-6-41110-2/1-110, kokkuleppe projekt, tugines hageja esitatud dokumentaalsetele tõenditele. Kohtu põhjendused
18.VÕS § 2 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi tekivad võlasuhted lepingust ning § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida kirjalikult ning lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks kui lepingpooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poole allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.
19.Vaidlust ei ole selles, et 20.05.1999 sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe, kus leppisid kokku selles, et peale kaevetööde lõppemist, tuli hoovis endine olukorra taastada läbi teatud tööde. Vaidlus on selles, mis ulatuses tuli kostjal endine olukord taastada, millisel viisil ja kas kostja on kokkulepet kohaselt täitnud.
20.Esitatud kokkuleppest (lk 7) p-st 6 nähtub, et peale kaevetöid tuleb taastada olemasoleva olukord kaevetööde piirkonnas järgmiselt: - kinnistul oleva sidekanalisatsiooni trassi pealmine osa täita killustikuga; - piirdeaia postide vigastamisel asendada kõik selles reas olevad postid (valatuna betooni), teiste sõnadega- piirdeaia välimus ei tohi saada kannatada; - tänavakatte taastamiseks kangialuses kasutada unikivi, taastatava osa laius peab ühtima kangialuse laiusega ja pikkus ca 4 meetriga, pikkus peab ulatuma kangialuses oleva kanalisatsioonikaevuni. Kanalisatsioonikaevu ja sidekanalisatsiooni kaevu kõrgusmärgid peavad sobima kangialuses taastatava tänavakatte kõrgusmärgiga.
21.Eeltoodud kokkuleppest nähtub, et pooled saavutasid kokkuleppe olulises ja nimelt selles, millised konkreetsed tööd ja millises ulatuses tuleb need tööd teha ja nimelt selles, et pärast kaevetöid peab kostja taastama õueala teatud osa killustikuga ja üksnes kangialune osa tuleb katta unikiviga. Seega oli pooltel kokkuleppe ka kohustuse täitmise viisis: õueala tuleb taastada killustikuga ja kangialune unikiviga. Kohtule esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja nõuab kostjalt lisaks kangialuse osa unikiviga katmisele ka õueala katmist ja seda asfaltkattega, mida kostja oma vastustes eitab. Hageja poolt kohtule esitatud kostja poolt tehtava töö projektidest (lk 6) on näha, et pärast kaevetöid tuleb taastada endine olukord, kuid nimetatud projekt ei ole vaadeldav hageja ja kostja vahelise kokkuleppena, vaid tegemist on erinevate ametiasutuste kooskõlastusega tehtavatele töödele ja sellele, et omanik ehk hageja on märgitud töödega nõus ja et endine olukord tuleb taastada. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaadelda hageja poolt kohtule esitatud ülalmärgitud tööde projekti VÕS 11 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi hageja ja kostjavahelise kokkuleppena, mis tekitaks pooltele õigusi ja kohustusi VÕS § 2, § 3 lg 1, 8 järgi. Endise olukorra taastamise viis ja ulatus on aga fikseerutud hageja ja kostjavahelises kirjalikus kokkuleppes 20.05.1999, milles pooled leppisid kokku, et kaevetööde järgselt tuleb taastada tänavakate unikiviga vaid maja kangialuses osas ja ülejäänud osa, so õueala killustikuga. Seda, et ülejäänud osa tuleks taastada asfaltkattega või unikiviga, ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist. Kostja poolt esitatud kirjast hagejale 27.10.2004 nr C-64110-2/1-110 nähtub, kostja pakkus hagejale välja, et taastab õueala ka unikiviga tingimusel kui hageja koormaks kinnistu kostja isikliku kasutusõigusega, millele lisas ka kokkuleppe projekti, kuid mis on poolte poolt alla kirjutamata ja millega ei nõustunud ka hageja. Seega ei ole pooled kokkulepet muutnud ega sõlminud ka uut kokkulepet märgitud tööde ulatuse, viisi osas. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et kostjal ei ole kohustust lepingu järgi taastada kaevetööde järgselt vaatluse käigus ja kohtule esitatud plaanil (lk 36) punasega viirutatud märgitud õueala osa asfaltkatte või unikiviga ning hageja ei saa tugineda sellele, et kostja on rikkunud oma kohutust sellega, et tema poolt on õueala asfaltkatte või unikiviga katmata.
22.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustustus täidetuks kohaselt siis kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist ning lg 2 järgi võib võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
23.Vaidluses leidis tõendamist (otsuse motiivid ülalpool), et kostjal ei ole kohustust taastada õueala unikivi või asfaltkattega, siis ei ole tal ka VÕS § 76 lg 1 järgi eelmärgitud kohustust, mida eelmärgitud viisil täita.
24.Kuna hageja leidis, et tal ei ole huvi, et kostja teostaks lepingust tulenevad tööd, vaid
hüvitaks talle kahju, siis vaatleb kohus, kas kostja on oma lepingust tulenevat kohustust täitnud.
25.Hageja tunnistaja VP ütles kohtuistungil, et õueala oli kaetud asfaldiga enne seda kui kostja oma töid vastaval alal tegi. Vaatluse ajal ja sellest tehtud fotodelt nähtub, et nii õueala kui ka kangialune osa pole käesoleval ajal kaetud unikivi või asfaltkattega, samas on õueala kaetud killustikuga, kangialune on katmata unikiviga. Seega on vaidluses kostja tõendanud, et ta on kokkuleppes märgitud osa, so õueala katnud kokkuleppes märgitu viisil killustikuga ja täitnud oma kohustuse vaid osaliselt ning osaliselt on seega kohustus, so kangialuse osa katmine unikiviga täitmata. Viimast kostja ei eitanud. Eeltoodust järeldub, et kostja on VÕS § 76 lg 3 alusel täitnud oma kohustuse osaliselt ja nimelt on taastanud lepingu järgi õueala kokkuleppes märgitud viisil, kuid osaliselt, so kangialuse osa katmine unikiviga, on kohustus täitmata.
26.Kuna osaliselt on kohustus täidetud, ei ole hagejal VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel nõuda märgitud ulatuses ka kahju hüvitamist, sest selles osas ei ole kostja kohustust rikkunud.
27.VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lg 4 järgi siis, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
28.Järgnevalt vaatleb kohus, kas hageja on õigustatud nõudma kahju hüvitist selle eest, et kostja ei ole täitnud osaliselt oma kohustus, st on jätnud katmata kokkulepitud osa, milleks on kangialune, vastavalt unikiviga. Selle üle vaidlus puudus, et märgitud osa suurus on ca 39m2.
29.Esitatud kokkuleppe kohaselt tuli tööde algusest teatada omanikule 15 kalendripäeva ette (p 8, lk 7). 09.11.2005 esitas hageja kostjale pretensiooni, et taastamistööd on tegemata. Märgitud kirjale vastas kostja 13.12.2005 nr C-5-40100-2/310 (lk 9), milles kinnitatakse tööde viibimist ning märgitakse, et tegemata on vaid tänavakatte taastamine unikiviga, mille teeb kostja hagejale sobival ajal veel samal aastal. Hageja poolt kohtule esitatud hooldaja kirjaga 22.12.2005 (lk 10) on kostjale teatatud, et märgitud osa katmine unikiviga on võimalik kevadel, millele on kostja 09.01.2006 vastanud kirjaga nr C-5-41100/00194 (lk 11), et hagejal tuleks ühendust võtta Tallinn-Põhja kaabliosakonna juhatajaga. Hinnates majahooldaja kirja 22.12.2005 kostjale leiab kohus, et hageja on andnud kostjale VÕS § 115 lg 2 alusel tähtaja kooskõlas VÕS § 114 kohustuse täitmiseks, millega on ümber lükatud kostja väide sellest, et hageja ei ole andnud tähtaega kohustuse täitmiseks. Kostja viitas, et hageja on teinud takistusi märgitud kohustuse täitmiseks kostjale. Kohus ei nõustu märgitud väitega. Kõigepealt on kostja ise oma kirjas hagejale 09.11.2005 märkinud, et on
viivitanud taastamistöödega, et tegemata on veel vaid tänavakatte paigaldus unikiviga, millest järeldub, et kostja on faktiliselt saanud täita oma kohustust osas, mis puudutab õueala ja asjaolu, et hageja nõudis kogu õueala katmist muul viisil (asfalt) kui kokkuleppes märgitud (killustik), ei tähenda, et kostjal oleks olnud võimatu katta unikiviga seda osa, milles üldse vaidlus poolte vahel puudus ja milles oli ka kokkulepe. Hageja on majahooldaja kaudu (milles ka vaidlus puudus) andnud võimaluse 2006.a kevadel tööd lõpetada, millele kostja vastas sisuliselt, et hageja võtku kolmanda isikuga ühendust tööde tegemiseks. Küll aga oli nende tööde tegemise kohustus kostjal ning seega oli kostja hool tagada, et hagejaga võetaks tööde lõpetamise osas ühendust, mitte hageja ei pidanud otsima kontakti muude isikutega selleks, et kostja täidaks oma kohustuse pärast täiendava tähtaja määramist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal oli piisav alus arvata, et kostja oma kohutust – tänavakatte paigaldus unikiviga, so siis kangialune osa – ei täida ja seega on hagejal kadunud huvi täitmise vastu ning VÕS § 115 lg 2 ja § 114 lg 4 alusel on hagejal seega õigus nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist.
30.Kostja väitis, et kahju tekkimine on tõendamata, puudub põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 128 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
31.Vaidlust ei olnud selles, et kokkuleppe eesmärgiks oli hageja kinnistu taastamine kangialuses osas pärast kostjapoolsete kaevetööde tegemist ilma, et hageja selleks mingeid kulutusi teeks. Märgitud kohustuse rikkumise korral pidi olema kostjal selge, et hagejal tekib kahju, sest pärast kaevetöid ei olnud enam kinnistu vastav osa endine ning tööde tegemata jätmise korral tekivad hagejal kulutused selleks, et olukord taastada ning kui kostja oleks oma kohustuses täitnud, oleks hageja kinnistu mainitud osa (kangialune osa) kaetud unikiviga ja hagejal ei oleks vaja kinnistut enam endisesse olukorda viia ning teha selleks ka kulutusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt vaidlusaluse kohustuse rikkumise tagajärjeks on kahju, mis on otseses seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega ning seega saab järgneda kostja vastatus hageja ees kahju hüvitamiseks VÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4 järgi.
32.VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ja lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte 3. lõike kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
33.Hageja poolt kohtule esitatud Õ OÜ hinnapakkumisest 26.10.2006/1 nähtub, et tänavakividest tee aluskonstruktsioonide ja äärekividega kangialuse osa 39m2 katmine ja korrastamine koos tööde mahu, materjalidega maksab kokku koos käibemaksuga 30390,90 krooni (lk 14). Nimetatud kulud on hinnatavad varalise kahjuna VÕS § 128 lg 2, 3 tähenduses ehk hageja tehtavate kulutustega asja taastamiseks. Asjaolu, et hageja ei ole
neid kulusid kandnud, ei tähenda, et märgitud kahju pole tekkinud. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tal on tekkinud kahju, mis seisneb tema poolt tehtavates kulutustes selle tõttu, et kostja oma kohustust ei täitnud. Kohus leiab, et märgitud ulatuses, so 30390,90 krooni on tõendatud ka kahju so tehtavate kulutuste suurus. Eeltoodu alusel kuulub hagi ka osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahju eest 30390,90 krooni.
34.Hageja esitas kohtule ka õueala unikiviga katmise osas tehtavate kulutuste suuruses vastava hinnapakkumise, kuid kuna kohus leidis, et kostja ei ole selles osas oma kohustusi rikkunud, ei saa hageja ka kahju hüvitamist nõuda ja kohus ei pea märgitud tõendit analüüsima. Veel ei pea kohus analüüsima hageja väiteid sellest, kuidas hageja oma töid enne taastamistööde tegemist tegi, kas kiiresti või mitte jne edasi, kuivõrd ei oma vaidluses kaalu. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
36.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 viimase lause kohaselt jätab kohus mõlemate menetlusosaliste menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.