Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuasi nr 2-07-46641

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otse 30 päeva jooksul peale otsuse kuulutamist. Asjaolud 07.11.2007 võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt taotleb avaldaja F.S. pankroti välja kuulutamist, kuna võlgnik ei ole pikema aja jooksul täitnud avaldaja ees võetud kohustusi. Avaldaja nõue tuleneb 28.08.2006.a. sõlmitud käenduslepingust, kohaselt võttis F.S. (edaspidi: võlgnik) käendajana kohustuse vastutada isiklikult OÜ Hansahouse kohutuste täitmise eest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepingu alusel vastutama kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustise rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. OÜ XX (edaspidi: võlausaldaja) ja OÜ Hansahouse vahel sõlmiti 28.08.2006.a. müügileping nr 02086A (edaspidi: leping), mille alusel XX OÜ müüs kaupa vastavalt OÜ Hansahouse tellimustele. Kokku on tasumata arvete alusel põhinõue OÜ Hansahouse vastu 456 460,50 kr, millele lisanduvad lepingu p.5.6. alusel viivised 0,1 % päevas (01.11.2007.a. seisuga 59 470,79 kr). 26.09.2007.a. saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles kohustas võlgnevuse tasuma hiljemalt 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest alates. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 19.10.2007.a., kuid käesoleva ajani võlgnevust tasunud ei ole. 04.02.2008 algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse. Võlausaldaja palub F.S. pankrot väljakuulutada, kuna võlgnik ei ole asunud oma võlgnevust kustutama. Võlgnik ei tunnista pankrotiavalduses toodud väiteid ja leiab, et pankroti väljakuulutada ei ole võimalik. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Võlgnik on tühistanud antud avalduse aluseks oleva käenduslepingu vastava avalduse tegemisega teisele poolele vahetult enne antud asjas peetud esimest eelistungit 08.01.2008.a. ja peab seetõttu antud dokumenti tühiseks. Võlgnik leiab, et antud käendus oli sõlmitud eksimuse tõttu, kuna käendusleping on koostatud eesti keeles, mida võlgnik norralasena ei valda. Istungil selgitas võlgnik, et ta usaldas teist poolt ning allkirjastas ka selle dokumendi lähtudes avaldaja esindaja selgitustest, et selline on avaldaja praktika. Samuti on vaidlusaluse dokumendi näol tegemist mitte põhilepinguga, vaid eellepinguga, milles võlgnik vaid deklareerib kavatsust tulevikus sõlmida käendusleping. Samuti vaidlustab võlgnik avaldaja nõuet sel alusel, et ei ole väidetava käenduslepingus ei ole täidetud tarbijakäenduslepingu nõudeid. Võlgnik on tegutsenud antud lepingut sõlmides tarbijana ning vaidlustaud käenduslepingus ei ole kokkulepitud käenduse maksimumsummas,

Kohtuasi nr 2-07-46641

mis on aga VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäenduslepingu obligatoorne tingimus, ilma milleta on leping tühine. Võlgnik osundab ka sellele, et on ebaõiglane tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimine, kuni ei ole kindlaks tehtud, et põhivõlgnik ei ole võimeline seda kohustust täitma st et põhivõlgniku pankrotimenetlus ei ole lõpuni viidud. Kohtu poolt määratud ajutine haldur, tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga, leiab, et pankrot tuleb väljakuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik ei ole suuteline võlgu kustutama tavapärase majandustegevuse käigus. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on F.S. varade väärtus hinnanguliselt 4 200 000,00 krooni. Võlgniku vara moodustavad kaks kinnistut ja osalus äriühingus. Vara on ühisvara abikaasaga. Abieluvara lepingut sõlmitud ei ole. Võlgnikule kuuluvad • kinnistu registriosa nr 13108901, asukohaga Mähe tee 25, Tallinn. Korter aadressiga Mähe tee 25-24, Tallinn. Kinnistule on seatud hüpoteek summas 5 600 000,00 krooni Bank DnB Nord AS Eesti filiaal kasuks; • kinnistu registriosa nr 3632602, asukohaga Jaagu 2, Kaberneeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa. Elamumaa 6651 m2, hoonestamata. Kinnistule on seatud hüpoteek summas 5 600 000,00 krooni Bank DnB Nord AS Eesti filiaal kasuks; AS Arco Vara Kinnisvarabüroo 07.02.2008.a. eksperthinnangu kohaselt on 3-toalise korteriomandi asukohaga Mähe tee 25-24, Tallinn turuväärtus 2 700 000,00 krooni. Hoonestamata kinnistu, asukohaga Kaberneeme küla, Jõelähtme vald Harjumaa väärtuseks on võlgniku hinnangu kohaselt ca 1 500 000,00 krooni. Ajutine haldur nõustub kinnistute hindadega. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul kohustusi 9 960 889,24 krooni. Võlgnikul on ajutise halduri hinnangul ja esialgsete andmete kohaselt kohustusi kokku hinnanguliselt 4 455 652,79 krooni. Lisaks eeltoodule käenduslepingutest tulenevad nõuded F.S. vastu moodustavad kokku 5 505 236,45 krooni. Ajutine haldur ei ole tuvastanud seni tagasivõitmise võimalusi ega Võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. Pankroti põhjusteks peab ajutine haldur Võlgniku poolt oma ja perekonnaliikmete majanduslike võimete ülehindamist kohustuste võtmisel ja eriti käenduste andmisel. Ajutise halduri tasuna palub ta väljamõista 18 000 kr. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on

Kohtuasi nr 2-07-46641

juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik F.S. on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi üle 9 960 889,24 krooni. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise halduri poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest 4 200 000,00 krooni. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei anna alust pidada võlausaldaja nõuet ebaselgeks ning sel alusel keelduda pankroti väljakuulutamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et võlgnik oli ja ka on praegusel ajal Hansahouse OÜ juhataja. Samuti on võlgnik OÜ Hansahouse ühe osaniku (OÜ HansaHouse Investment ja Management (registrikood10862613)) juhataja ja ainuosanik. Seetõttu kohus leiab, et käendades enda juhitavat äriühingut, ei tegutsenud võlgnik mitte tarbijana, kelle õiguste kaitse on ka VÕS järgi prioriteetne, vaid kui oma ärialal tegutsev isik ning VÕS § 143 lg 2 piirangud ei ole siin kohaldatavad. Riigikohus on samale seisukohale asunud ka oma lahendis nr 3-2-18-06. Kohtu arvates on võlgniku viited sellele, et käendusleping on tühine eksimuse tõttu, kuna võlgnik kirjutas alla selle oskamata eesti keelt, otsitud ja alusetud. Kohtu arvates ei ole võlgnik tõendanud oma väiteid selles osas, et talle ei olnud selge allakirjutatava dokumendi sisu ja samas lähtudes võlgniku sellistest väidetest tegutses võlgnik ise tavapärast hoolsust eirates, kui allkirjastas õiguslikku sisu omavaid dokumente nende sisus veendumata ja jättis teisele poolele mulje nõustumisest. Kohus on sellele juhtinud võlgniku tähelepanu ka antud asjas pankrotimenetluse algatamise määruses, kuid võlgnik ei ole selles osas oma väiteid tõendanud. Alusetud on võlgniku väited, et tegemist võiks olla alles eellepinguga, milles võlgnik lubab sõlmida käenduslepingu. Esitatud tekstist on kohtu arvates üheselt selge, et võlgnik lubab käendada OÜ Hansahouse kohustusi (arvete maksmist), mitte et ta lubaks tulevikus sõlmida selleks lepingu. Põhjendamatud on võlgniku vastuväited ka selles osas, et enne tema pankroti väljakuulutamist tuleks ära oodata põhivõlgniku OÜ Hansahouse pankrotimenetluse läbiviimine. VÕS § 145 lg 1 kohaselt on põhivõlgniku ja käendaja vastutus võlausaldaja ees solidaarne, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Kohtule esitatud käenduslepingus ei ole pooled kokkuleppinud seda, et Võlgniku vastu saab nõude esitada vaid siis kui põhivõlgnikult ei ole võimalik nõudele rahuldust saada. Seega kehtib seadusest tulenev solidaarvastutuse eeldus ning võlausaldajal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist võlgniku vara arvelt sealhulgas ka pankrotimenetluse läbi. Seega puuduvad alused keelduda pankroti väljakuulutamiseks ning kuna võlgnik on pankrotiseisus, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotihalduriks tuleb määrata Toomas Saarma.

Kohtuasi nr 2-07-46641

Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku F.S. ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 25.03.2008.a. kell 10.30 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks varade ja võlgade nimekirja esitamine.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.