Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse teatavaks tegemise aeg 07. märts 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht 2-06-21246 Tsiviilasja number Tsiviilasi
OÜ T G (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OSAÜHING T G xxx Võlgniku seaduslik esindaja J M Ajutine pankrotihaldur T V xxx
Kohtuistungi kuupäev
26.02.2008.a
Istungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur T V
Resolutsioon Lõpetada OSAÜHING T G (likvideerimisel, registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada ajutine pankrotihaldur T V halduri kohustustest. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks V Z xxx. Välja mõista riigi arvelt T V kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%). Ajutise halduri tasu kanda T V pangakontole nr 221010990316. Määrus saata ajutise halduri tasu Raamatupidamiskeskusele (asukoht xxx). Edasikaebamise kord
maksmise
osas
täitmiseks
Kohtute
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Pankrotiavaldus Viru Maakohtu 17.08.2006.a määrusega algatati OÜ T G (likvideerimisel) pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V. 26.02.2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt:
2(6)
Halduri kogutud andmetest tuleneb, et võlgnikul materiaalne vara puudub. Võlgnikul puuduvad rahalised nõudeõigused. Võlgnikul puudub raha. Aktiivne tegevus lakanud 2003.a. ja tegevus täielikult lõppenud 2004.a-l. Tegevus toimus rendipindadel, tegeleti metallitööde osutamisega tellijate objektidel. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt VARASID 0 EEK. Ajutine haldur teinud kindlaks 2 kreeditori: Maksu- ja Tolliamet, 18.09.2006.a. seisuga maksuvõlgasid 122133 kr, Hansa Liising Eesti AS 16930 krooni (mõlemad nõuded sundsissenõutavad). Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuna ükski kreeditor ei ole likvideerimis- ega pankrotimenetluses huvi tundnud oma nõude täitmise vastu, siis oma tegevusega kreeditorid on sisuliselt loobunud oma nõudeõigusest. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt kohustusi vähemalt 139063 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid märkimisväärselt, seda summas ca 139063 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad sisuliselt rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi.
3(6)
Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.
4(6)
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ T G (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks juhatuse liige V Z. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Halduri tasu arvestuse kohaselt on ajutise halduri tasu kokku 12000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2500 krooni.
5(6)
Tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks, siis ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduse sätestatud sotsiaalmaks 33%), mis kuuluks välja maksmisele T V pangakontole nr 221010990316. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ-l TKPV GRUPP puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks) välja mõista riigilt. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.