Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 04.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-16812/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.03.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4262

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-06-16812 04. märts 2008, Narva

Kohtuasi

Aktsiaselts (AS) DGM Sh hagi B.A vastu 337833,52 krooni põhivõla ning seadusjärgse viivise saamise nõudes Hageja: AS DGM Sh (reg kood xxxxxxxx, asukoht xxx x-x; xxx) Hageja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko (AB Kraavi & Partnerid, asukoht: xxx xx-x; xxx) Kostja: B.A (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin (Juriidiline Büroo Aleksandr Gamazin, rk xxxxxxxx, asukoht xxx xx; xxx) Hagimenetlus 14. veebruar 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Jekaterina Yakovleva Poolte lepingulised esindajad

1.Rahuldada AS DGM Sh hagi B.A vastu 337833,52 krooni põhivõla ning seadusjärgse viivise saamise nõudes täies ulatuses.

2.Mõista B.A-lt välja AS DGM Sh kasuks 337833,52 krooni põhivõla katteks.

3.Mõista B.A-lt välja AS DGM Sh kasuks viivisintressi 9,75 % - ajavahemikul alates hagi esitamisest, s.o 05.07.2006 kuni 31.12.2006 ehk 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 - 10,5% aastas hagisummalt, kuid kokku mitte rohkem kui 337833,52 krooni. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-16812 kannab B.A Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hageja rõhutab, et sõlmitud lepingutest tulenevalt ei olnud 06.02.2004 seisuga OÜ-1 P sissenõutavaks muutunuks kohustusi A.I.F JA I OÜ-GU ees ning P OÜ-1 ei pruukinud tekkida Hageja ees kohustusi 16.01.2004 käenduslepingu alusel, mille pooleks P OÜ ei olnud. Vastavalt B.A 16.01.2004 käendusele oli Hagejal nõudeõigus üksnes Kostja vastu, mille tekkimise eeldusteks, vastavalt käesoleva menetlusdokumendi p 1 põhjendustele 16.01.2004 laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse A.I.F JA I OÜ-gu ees täitmata jätmine OÜ P poolt ning selle kohustuse täitmine Hageja poolt vastavalt Hagejaja A.I.F JA I OÜ-gu vahel 16.01.2004 sõlmitud käenduslepingule. Kostja viib kohut eksitusse, väites, et P OÜ-gu ja Hageja vahel ei ole ostumüügitehinguid toimunud. Kuni 31.12.2003 müüs Hageja pidevalt P OÜ-le värsket kala, mille eest jättis P OÜ osaliselt tasumata. 06.02.2004 kviitungiga tasus P OÜ võlgnevuse värske kala eest, mille kohta anti talle välja täitmise kviitung. TsMS § 272 lg 3 eeldatakse dokumentaalse tõendi õigsust. Hageja rõhutab, et tema poolt 26.03.2007 menetlusdokumendiga esitatud 15.03.2007 raamatupidamise tõendi andmed, OÜ P ja Hageja vahel rahaoperatsioonide puudumise kohta pärast 01.01.2004, ei olnud täpsed. Andmete ebatäpsus on tingitud asjaolust, et alates 01.01.2004 kuni 01.03.2004, seoses uuele raamatupidamistarkvarale üleminekuga, pidas Hageja raamatupidamist nii uues raamatupidamisprogrammis VERP, 5/6, kui ka vanas raamatupidamisprogrammis, ning mille andmetes esinesid sisestamisel tehnilised vead. Kostja viib kohut eksitusse väites, et P OÜ täitis kohustused Hageja ees 16.01.2004 käenduse alusel. 16.01.2004 käenduse alusel ei saanud Hagejal nõudeõigust OÜ P vastu tekkida ning OÜ P ei pruukinud neid kohustusi täita. Samas, 22.12.2006 menetlusdokumendis (vastus hagiavalduse peale) kinnitas Kostja, et 06.02.2004 tagastas OÜ P hagejale 221148 krooni, millega tõendatakse Hageja väiteid, et 06.04.2004 kviitungiga täideti nimelt P OÜ-gu kohustus. VÕS § 95 lg 1 järgi peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Viidatud õigusnormi järgi oli P OÜ-1, kes Kostja väidete kohaselt täitis käenduslepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt, õigus nõuda Hagejalt täitmist kinnitava dokumendi, juhul kui Hageja poolt välja antud 06.02.2004 kviitung, OÜ P poolt värske kala eest tasumise kohta, ei olnud õige. Hageja leiab, et kuna väidetav võlgnik, s.o P OÜ võttis selle dokumendi vastu 06.02.2004 ning ei ole dokumendi (täitmise dokumendi VÕS § 95 lg 1 tähenduses) õigsust vaidlustanud, ei saa P OÜle, tema poolt rahalise kohustuse täitmise kohta välja antud dokumendi ebaõigsust tõendada tunnistaja, s.o Kostja poja, ütlustega. VÕS § 95 lg 1 kohaselt tõendab kohustuse täitmist täitmise kviitung. Viidatud seaduse normi kohaselt ei saa tõendada rahalise kohustuse täitmist tunnistaja ütlustega ning tunnistaja ütlus ei oleks kohane tõend rahalise kohustuse täitmise asjaolu tõendamisel vastavalt VÕS § 95 lg 1 ning TsMS § 238 lg 2. Toodud põhjendustel vaidleb Hageja vastu Kostja taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks, kes väidetavalt peab kinnitama, et OÜ P täitis kohustusi Hageja ees käenduslepingu järgi, mitte kala ostu-müügilepingu järgi. Hageja avaldus viivitusintressi väljanõudmiseks

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga avaldatud intress moodustas enne 01.07.2006.a.- 2,75% ning enne 01.01.2007.a. 3,5%. VÕS § 113 lg 1 järgi nõuab hageja kõrvalnõudena viivisintressi 9,75 % - ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 ehk 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 - 10,5% aastas hagisummalt. Hageja palub nõuda Kostjalt välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 viivisintress summas 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 - 10,5% aastas hagisummalt. KOSTJA ARVAMUS HAGEJA 01.06.2007 MENETLUSDOKUMENDILE Kostja esitas kohtule 30.07.2007 oma arvamuse hageja 01.06.2007 avaldusele (tl 86-87). Arvamuse kohaselt oma 01.06.2007.a kirjas hageja esindaja ekslikult hindab 06.02.2004 kviitungi teadvalt tõelisena. Tegelikkuses kviitungis puudub dokumentaalne alus raha kandmiseks - arve või saatelehe number ja/või kuupäev, puudub ka kauba kogus. Võrdluseks lisas kostja 24.05.2003 arve-saateleht ja selle alusel vastuvõetud kviitung 54563,20 krooni. Hageja esindaja väide sellest, et tema raamatupidamistõend 15.03.2007 on ebatäpne, tekitab irooniat. Seoses hageja kahtlusega enda tõendis avaldas kostja taotluse kohustada hagejat esitada AS DGM kassaraamat 2004,a eest. Kostja tegelikult ei vaidlusta 06.02.2004 kviitung. See kviitung, tegelikult, kinnitab kostja firma poolt (OÜ P) Hageja kassasse raha sisse kandmist. Tõenäoline aga, et Hageja juhataja jaoks oli kasulikum näidata raamatupidamisaruannetes raha laekumisena kauba (värske kala) eest, kui kahjude hüvitisena. Kuna Kostja ja Hageja pika aja jooksul töötasid omavahelisel usaldusel, kostja firma tol ajal rahuldas selle kviitungiga. Nüüd kahtlustab kostja, et Hageja ei kajasta selle raha laekumist oma kassaraamatus. Julia Tuštšenko väited sellest, et nagu tunnistajate ütlustega ei tohi tõendada rahakohustuse täitmise asjaolud, on TsMS § 229 lg 1 ja § 238 lg 2 vastuolus. Materiaalne seadus (VÕS § 95 lg 1) ei sätesta tõendite määratud liik. Tunnistaja I.A ütlusega kostja ei kavatse 06.02.2004 kviitungi ümber lükata või selle kviitungi asendada. Kostja vaid tahab täpsustada, kinnitada selle tõendiga, et 06.02.2004 kviitungiga on Hageja poolt vastu võetud raha mitte “värske kala” eest, vaid rahavõla tagastamise eest. Millest kala ostu-müügilepingust mainib Hageja esindaja, ei ole selge. Hageja viiviste arvestust kostja ei tunnista. 7(11)

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: 16.01.2004 laenulepingu nr 160104/PAL järgi sai OÜ P OÜ-lt A.I. F ja I laenu summas 20000 USA dollarit intressiga 10% aastas tagastamistähtajaga 16.03.2004 B. A oli OÜ P osanik ja juhatuse liige 16.01.2004 käenduslepinguga tagas AS DGM Sh OÜ-le A.I. F ja I OÜ P poolt tingimustele vastavate kohustuste täitmist, mis tulenevad OÜ A.I F ja I ja OÜ P vahel 16.01.2004 sõlmitud laenulepingust nr 160104/PAL B.A andis välja ja isiklikult kirjutas alla 16.01.2004 dokumendile järgmise sisuga: „mina, B.A, OÜ P omanik, OÜ P pankroti väljakuulutamise või likvideerimise või laenusumma tasumata jätmise puhul 16.01.2004.a laenulepingu nr 160104/PAL järgi, kohustun tagama laenu tagastamise AS-ile DGM Sh, kui garantii andjale. Minu isikukood xxxxxxxxxxx“ laenulepingu muutmise 30.01.2004 lepinguga muudeti punkti 1.2 laenulepingus ja sätestati uueks laenu tagastamise tähtajaks 25. juuli 2004 OÜ P on 27.12.2004 kustutatud Äriregistrist OÜ P tasus 06.02.2004 AS-le DGM Sh 221148 krooni AS DGM Sh on tasunud OÜ-le A.I. F ja I 16.01.2004 sõlmitud käenduslepingu järgi 337833,52 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on ja milline on õiguslik tähendus 16.01.2004 B. A poolt väljaantud dokumendil ja kas 28.05.2003, makstes 59578,20 krooni, täitis OÜ P oma kohustusi AS DGM Sh ees. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda 8(11)

samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 1-6 järgi lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 7 kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga ning sama paragrahvi lg 8 kohaselt lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidab, et tema ja B. A vahel tekkisid suhted, mis tulenevad käenduslepingust. Kohus ei ole sellega nõus. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Oma 16.01.2004 kirjaliku dokumendiga lubas B. A AS-le DGM Sh, kui garantii andjale, tagama laenu tagastamise. Kohus, tutvudes tsiviilasja toimikus olevate materjalidega ja poolte seletustega tuli järeldusele, et B. A ühines OÜ P kohustusega võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 178 sätestatud mõttes. VÕS § 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. 16.01.2004 dokumendi tekstist on näha, et see oli antud B.A kui OÜ P omaniku poolt. Seega leiab kohus, et seda dokumenti võib tõlgendada kolmanda isiku – B.A - kokkuleppena võlgnikuga OÜ P kohustusega ühinemiseks. Kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu. Kohus juhindub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 p-des 13 ja 14 väljendatud seisukohast. B. A huvi OÜ P kohustusega ühinemiseks seisnes selles, et OÜ P, kelle osanik ja juhatuse liige ta oli, ei saaks laenu OÜ-lt A.I. F ja I ja AS DGM Sh ei sõlmiks käenduslepingu, kui ei oleks andnud oma kirjaliku dokumendi. VÕS § 178 lg-st 4 tulenevalt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut.

Nagu on juba üleval tuvastatud, vastutas B. A koos OÜ-ga P solidaarvõlgnikuna 16.01.2004 laenulepingust nr 160104/PAL tulenevate kohustuste täitmise eest. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. AS DGM Sh täitis oma käenduslepingust tuleneva kohustuse OÜ A.I F ja I ees, makstes 337833,52 krooni OÜ P eest. OÜ P on kustutatud äriregistrist, seega ta on lõppenud ja tema vastu ei saa esitada nõuet. Kohus leiab, et lähtudes ülaltoodust AS DGM Sh hagi B. A vastu 337833,52 krooni nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja väidega, et OÜ P täitis oma kohustuse OÜ A.I. F ja I ees, mis tulenes 16.01.2004 laenulepingust. OÜ A.I. F ja I 26.03.2007 õiendis, mis kohus loeb dokumentaalseks tõendiks (tl 65) kinnitab et 16.01.2004 laenulepingu nr 16012004/PAL järgi ei ole OÜ P laenu tagastamiseks mingeid makseid teostanud. AS DGM Sh on tasunud 16.01.2004 käenduslepingu järgi 337833,52 krooni perioodil 10.01.2005.03.11.2005. Kohus jätab tähelepanuta AS DGM Sh poolt OÜ-le P 06.02.2004 väljaantud kviitung-orderi 06020401 summas 221148 (tl 72) ja AS DGM Sh 15.03.2007 raamatupidamise tõendi (tl 66), kuna kohus leiab, et need dokumendid ei oma tähtsust antud asja arutamisel. Antu asja arutamise esemeks on võlasuhted OÜ A.I. F ja I ning OÜ P ja B.A vahel. 01.06.2007 esitas hageja nõue (tl 80-83) kõrvalnõudena viivisintressi 9,75% - ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 ehk 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 – 10,5% aastas hagisummalt. Kohus leiab hageja nõue viivitusintressi väljamõistmisest õiguslikult põhjendatuks, kuid lähtudes hea usu põhimõttest summas, mis ei ületa põhinõue summat ehk 337833,52 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga avaldatud intress moodustas enne 01.07.2006.a.- 2,75% ning enne 01.01.2007.a. 3,5%. 10(11)