lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-130082/4

Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-130082/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1214
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-130082

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-130082

Kohtuasi

Lindorff Eesti Aktsiaseltsi maksekäsu kiirmenetluse avaldus KNlt põhivõla, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 8. mai 2017. a määrus (maksekäsk)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja Lindorff Eesti Aktsiaselts (registrikood 10231048), volitatud esindaja Marjana Hiie

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Võlgnik KN (isikukood xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 8. mai 2017. a maksekäsk tsiviilasjas nr 2-16-130082 muutmata.
2.Jätta KN määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud KN kanda. KNlt on Lindorff Eesti Aktsiaseltsi kasuks maksekäsuga menetluskulude hüvitis maksimummääras (20 eurot) välja mõistetud. Kohtu selgitused Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa TsMS § 4891 lg 5 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lindorff Eesti Aktsiaselts (avaldaja) esitas 22. detsembril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus KNlt (võlgnik) välja mõista põhivõla 4275 eurot 67 senti, intressi 369 eurot 45 senti, viivise 1754 eurot 88 senti ja menetluskulude hüvitise.

2-16-130082

2.Pärnu Maakohus tegi 5. jaanuaril 2017 võlgnikule makseettepaneku ja edastas selle kohta võlgnikule 5. jaanuaril 2017. a teate. Kohtu teatele saabus võlgniku e-postiaadressilt [email protected] automaatvastus teatega, et võlgnik on haige ning ta katsub ekirjadele jõudumööda vastata. 13. veebruaril 2017 saatis maakohus uuesti makseettepaneku võlgniku e-postiaadressile [email protected]. 21. veebruaril 2017 edastas maakohus makseettepaneku avaldajale kohtutäituri vahendusel kättetoimetamiseks. Kohtutäituril ei õnnestunud 9. märtsil 2017, 21. märtsil 2017, 5. aprillil 2017 ega 13. aprillil 2017 makseettepanekut võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, mistõttu jättis kohtutäitur makseettepaneku 13. aprillil 2017 võlgniku Tallinnas XXXXXX xx-x asuva eluruumi postkasti. Võlgnik makseettepanekule vastuväidet ei esitanud.
3.Pärnu Maakohus tegi 8. mail 2017. a maksekäsu määruse, millega kohustas võlgnikku tasuma avaldajale võla ja menetluskulud, s.o kokku 6612 eurot.
4.Võlgnik kinnitas 3. juulil 2017 e-postiaadressilt [email protected] saadetud e-kirjaga maakohtu 13. veebruari 2017. a e-kirjaga saadetud makseettepaneku kättesaamist ja teatas, et soovib esitada vastuväite makseettepanekule. Võlgnik esitas 12. juulil 2017. a maakohtule vastuväite makseettepaneku kohta.
5.Pärnu Maakohus käsitas 17. juuli 2017. a määrusega vastuväidet määruskaebusena maksekäsu määruse peale, jättis selle käiguta ja andis võlgnikule tähtaja esitada põhistatud määruskaebus ning tasuda kaebuselt riigilõiv.
6.Võlgnik kõrvaldas puudused ja esitas 8. augustil 2017. a määruskaebuse, milles palus maakohtu maksekäsu määruse tühistada ning lugeda makseettepanekule esitatud vastuväide tähtaegselt esitatuks. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole menetlusdokumente, sh makseettepanekut võlgnikule korrektselt allkirja vastu kätte toimetatud ja võlgku süüta ei ole neid kätte toimetatud õigel ajal. Võlgniku elukoha postkasti kasutavad neli erinevat peret ning esineb juhuseid, kus postkasti jäetud kirjad lähevad kaduma. Võlgnik sai makseettepaneku kätte alles 3. juulil 2017, mil tal tekkis võimalus kontrollida enda e-kirju pärast pikka töölt eemalolemist seoses haigusega. Seega on vastuväide makseettepanekule esitatud tähtaegselt.
7.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja väitel hoidis võlgnik pahatahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest ja menetlusdokumentide vastu võtmisest, mida kinnitab mh avaldajaga samal ajal peetud e-kirjavahetus.
8.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohus palus 5. septembri 2017. a kirjas võlgnikul põhistada ja tõendada enda väidet selle kohta, et ta viibis ajavahemikul 5. jaanuarist kuni 3. juulini 2017 haiguse tõttu töölt eemal ja selletõttu ei saanud ta tutvuda talle saadetud e-kirjadega. Ringkonnakohus saatis e-kirja võlgniku e-postiaadressile [email protected], samuti võlgniku määruskaebuses märgitud e-postiaadressile [email protected] ning tegi kirja sisu võlgnikule nähtavaks ka e-toimikus. Võlgnik ei ole kirja kättesaamist kinnitanud. Lisaks proovis ringkonnakohus saada võlgnikuga ühendust kaebuses märgitud kontakttelefoni teel (xx xxx xxx), kuid võlgnik ringkonnakohtu telefonikõnedele ei vastanud.

2-16-130082

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et võlgniku määruskaebuse väited ei anna TsMS § 667 lg 2 järgi alust maakohtu maksekäsu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
11.Võlgnik vaidlustab maksekäsu seetõttu, et maakohus ei ole talle maksekäsku allkirja vastu korrektselt kätte toimetanud, mistõttu ei saanud ta maksekäsule esitada õigel ajal vastuväidet. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 2 p 1 alusel võib võlgnik määruskaebuses tugineda mh asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Siiski ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul alust viidatud sätte alusel maksekäsu määrust tühistada.
12.Iseenesest on õige võlgniku väide, et maksekäsku ei toimetatud talle allkirja vastu ega elektrooniliselt kätte. Kohtute Infosüsteemist ja toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikule ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt kätte toimetatud. Teade makseettepaenku kohta ja makseettepanek saadeti 5. jaanuaril 2017 ja 13. veebruaril 2017 võlgniku teadaolevatele e-postiaadressidele [email protected] ja [email protected] ning kohtutäitur jättis kättetoimetamise kolmandal katsel 13. aprillil 2017 makseettepaneku võlgniku Tallinnas xxxxxxx xx-x asuva eluruumi postkasti.
13.Võlgnik ei ole aga määruskaebuses põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule kätte võlgniku süüta. Kolleegiumi hinnangul saab TsMS § 4891 lg 2 p 1 mõista selliselt, et kui võlgnikule jääb makseettepanek õigel ajal kätte toimetamata võlgniku enda tahtliku või hooletu käitumise tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 tähenduses, siis ei ole kohtul alust maksekäsku nimetatud alusel tühistada. Seejuures saab arvestada, et VÕS § 104 lg-te 3–5 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Avaldaja väitel on võlgnik käitunud tahtlikult ja jätnud suisa pahatahtlikult makseettepaneku vastu võtmata, et vältida õiguslikke tagajärgi.
14.Kohtuasja materjalidest nähtub, et võlgnikule on 5. jaanuaril 2017 saadetud e-kiri teavitusega makseettepaneku kohta ja võlgniku e-postiaadressilt [email protected] saabus kohtule samal päeval kohe automaatvastus võlgniku haigestumise kohta ja selle kohta, et võlgnik proovib kirjadele jõudumööda vastata (tl 9). Seega jõudis kohtu saadetud teade võlgniku e-postkasti, s.o võlgniku mõjualasse ja võlgnikul oli mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda. Kuigi nii automaatvastusest kui ka võlgniku määruskaebuses esitatud selgituse kohaselt oli võlgnik haige, ei ole võlgnik ringkonnakohtule põhistanud ega tõendanud, et haiguse tõttu ei saanud ta kohtu saadetud e-kirjade sisu lugeda varem kui alles 3. juulil 2017, s.o ca poole aasta möödumisel talle saadetud esimesest ekirjast. Samuti lükkavad võlgniku väited ümber kostja esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik oli avaldajaga vähemalt 9. jaanuarini 2017, s.o pärast maakohtu teate saabumist, e3

2-16-130082 kirjavahetuses. Seega ei takistanud haigus võlgnikul e-kirjade sisuga tutvuda ning makseettepanek jäi võlgnikule tema enda süül kätte toimetamata, kuna ta ei tutvunud talle

5.jaanuaril 2017 ja 13. veebruaril 2017 saadetud kirjade sisuga õigel ajal, kuigi tal oli selleks võimalus.
15.Eeltoodu tõttu ei ole täidetud TsMS § 4891 lg 2 p 1 eeldus maksekäsu tühistamiseks. Muudele alustele maksekäsu tühistamiseks ei ole võlgnik tuginenud ning kolleegiumi hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses avaldaja esitanud nõude, mis on õiguslikult põhjendatud.
16.TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud võlgniku kanda. Siiski ei ole praeguses asjas alust võlgnikult avaldaja menetluskulusid välja mõista, sest maakohus on mõistnud võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise maksimummääras. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus TsMS § 4842 järgi maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, sh muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et 20-euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang kehtib kogu maksekäsu kiirmenetlusele, sh määruskaebemenetlusele (Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja