6.Jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ning puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku kanda.
7.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1 (5)
1.Avaldaja esitas 01.03.2017.a. Harju Maakohtule avalduse, milles taotleb kohaldada lähenemiskeeldu puudutatud isiku suhtes, keelates puudutatud isikul läheneda avaldajale lähemale kui 10 meetrit ning kohaldada lähenemiskeeldu tähtajaga kolm aastat. Samuti palub avaldaja kohustada puudutatud isikut lõpetama avaldaja isikuõiguste rikkumine, sh keeld siseneda avaldajale kuuluvale kinnistule aadressil Tammepere, Rannamõisa küla, Harku vald, Harjumaa, keeld pöörduda avaldaja poole telefonitsi või e-kirjadega või muude suhtlusvahendite kaudu, keeld avaldada avaldaja kohta teadvalt ebaõigeid andmeid kolmandatele isikutele ning rikkuda tema ja au väärikust. Avalduse kohaselt esitas puudutatud isik avaldajale nõudmisi ja ähvardusi, mille realiseerimist peab avaldaja reaalseks. Esineb põhjendatud kartus, et puudutatud isik võib tungida avaldaja koju või mistahes muus kohas avaldajale kallale eesmärgiga tekitada kahju. Puudutatud isik terroriseerib avaldajat SMS-idega ning saadab e-kirju kolmandatele isikutele. Puudutatud isik on saatnud avaldaja tööandjale kaks e-kirja, millistes väidab, et avaldaja on kelm ja varas, kes on rikastunud puudutatud isiku arvelt ja petnud temalt välja auto. Sellest johtuvalt on avaldaja tööandja blokeerinud puudutatud isiku e-posti aadressilt xxxx tulevad e-kirjad.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2.Puudutatud isik oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ei nõustu avaldaja väidetega, et puudutatud isik oleks avaldajale kuidagi ohtlik. Samuti ei ohusta puudutatud isik avaldaja tervist ega elu. Puudutatud isik nõustub, et on avaldajale tüli käigus halvasti öelnud. Puudutatud isik on avaldajale korduvalt öelnud, et tahab tagasi saada oma asju ning hüvitist avaldaja majas tehtud tööde ning tegemiste eest. Puudutatud isikult on võetud kodu, mille ta oli suures osas ise teinud, oma aja ning rahaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, kuulanud menetluse käigus ära avaldaja ja puudutatud isiku, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 järgi võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.
5.Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu s.t, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht.
6.Kuivõrd avaldaja on oma avalduses esitanud kohtule mitmeid nõudeid, käsitleb kohus igat nõuet eraldi. Esmalt annab kohus hinnangu avaldaja nõudele rakendada puudutatud isiku suhtes lähenemiskeeldu, keelates viimasel läheneda avaldajale lähemale kui 10 meetrit tähtajaga kolm aastat. Seejärel annab kohus hinnangu avaldaja teistele nõuetele.
7.Kohtu arvates ei ole antud juhul põhjendatud rakendada puudutatud isiku suhtes üldisemat lähenemiskeeldu, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et puudutatud isik jälitaks või järgneks avaldajale. Kohtule avaldatu kohaselt on kõik pooltevahelised 2 (5)
erimeelsused toimunud nende ühises elukohas. Sellest tulenevalt jääb avaldaja nõue selles osas rahuldamata.
8.Avaldaja on palunud kohustada puudutatud isikut lõpetama avaldaja isikuõiguste rikkumine, sh keeld siseneda avaldajale kuuluvale kinnistule aadressil Xxxx. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik on rikkunud avaldaja eraelu puutumatust, kui viimane on sisenenud avaldaja elukohta avaldaja teadmata ja loata ning arvestades puudutatud isiku poolt nii tööandjale kui ka avaldajale avaldatut on avaldajal reaalne hirm, et kui puudutatud isik naaseb Eestisse võib ta tulla avaldaja koju ning teda rünnata.
9.Puudutatud isiku selgituste kohaselt ei ole temast avaldajale mingit ohtu ega saa ka olema. Puudutatud isik soovib avaldajalt üksnes oma asju ning raha tagasi (t/l 96).
10.Kohtu ette toodu kohaselt elasid pooled avaldajale kuuluvas majas Rannamõisa külas (t/l 9). Vaidlust ei ole ka selles, et puudutatud isik on aidanud avaldajat maja juures tööde teostamisel. Väidetavalt on puudutatud isik ehitanud majale välistrepi, aidanud torustikuühendusi paika panna, paigaldanud aknalauad, siseuksed ja magamis- ning elutuppa parketi. Ka ei ole vaidlust selles, et puudutatud isiku asjad asusid avaldaja eelpool viidatud majas.
11.Kohtule esitatud tekstisõnumi väljavõtte kohaselt on avaldaja teavitanud puudutatud isikule lukkude vahetamisest ning sellest, et puudutatud isiku asju hoitakse Viimsis valvega laos. Samuti on avaldaja avaldanud, et ta ei taha puudutatud isikut enam kunagi näha ega temast midagi kuulda ning kõik ülejäänud nõuded tuleb esitada kohtu kaudu (t/l 14). Asjade loetelu sisaldub nii viidatud tekstisõnumis, kui ka kohtule esitatud 15.12.2016.a. aktis (t/l 15).
12.Kohtule esitatud puudutatud isiku tekstisõnumi kohaselt on viimane palunud oma asjad Volvosse panna ja need üle anda. Samuti on puudutatud isik avaldanud, et soovib oma raha tagasi saada (t/l 19). Seega on pooltel tekkinud erimeelsused nii puudutatud isiku isiklike asjade üleandmise osas kui ka viimase poolt nõutava raha tasumises.
13.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite ning asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et puudutatud isiku käitumine võiks kujutada reaalset ohtu avaldaja elu ning tervisele (t/l 13-14, 29). Kohus nõustub avaldajaga selles, et puudutatud isiku reageerimine ning käitumine suhte lõppemisel on antud juhtumil häiriv ja ebameeldiv, kuid see ei viita reaalsele ohule avaldaja elu ning tervisele. Pigem saab sellest välja lugeda puudutatud isiku sügavat solvumist ning riivet viimase eneseväärikusele. Eelpooltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks avaldaja nõuet keelata puudutatud isikul siseneda avaldajale kuuluvale kinnistule.
14.Avaldaja on palunud keelata puudutatud isikul pöörduda avaldaja poole telefonitsi või ekirjadega või muude suhtlusvahendite kaudu. Kohtule esitatu kohaselt on puudutatud isik edastanud avaldajale tekstisõnumeid, millistes ähvardab avaldajat, et enne ta ei lõpeta, kui avaldaja on kõik tagasi maksnud (t/l 18-20, 24-27, 52, 83-84, 87). Samuti on puudutatud isik saatnud kaks kirja avaldaja tööandjale, nimetades avaldajat kelmiks ning vargaks (t/l 28, 31).
15.Kohtu hinnangul esinevad antud nõude puhul VÕS § 1055 lg 1 sätestatud eeldused suhtlemiskeelu rakendamiseks. Avaldaja on tuginenud asjaolule, et suhtlemiskeelu rakendamine on vajalik, sest puudutatud isik saadab avaldajale pidevalt nii ähvardava kui alandava sisuga tekstisõnumeid (SMS). Avaldaja väidetel on puudutatud isik saatnud talle kokku 77 tekstisõnumit (t/l 95).
16.Need avaldaja väited on asjas olemasolevate ja eelpool viidatud tõendite põhjal ka kinnitust leidnud. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku selline käitumine väljub ühiskonnas üldtunnustatud käitumisreeglitest. Puudutatud isik on küll kohtule väitnud, et tema pöördumised nii avaldaja kui ka avaldaja tööandja poole on ajendatud soovist saada tagasi oma asjad ning raha, kuid kohtu arvates nähtub sellisest käitumisest pigem soov teist isikut alandada ning provotseerida. Kohus märgib, et kui puudutatud isikul on varaline nõue, siis tuleb seda ka selgelt väljendada, 3 (5)
põhjendada ning esitada vastav nõue kohustatud isikule täitmiseks. Kui kohustatud isik nõuet vabatahtlikult ei täida, on isikul õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse.
17.Puudutatud isik antud juhul selliselt toiminud ei ole, kuivõrd on asunud avaldajat pidevate samasisuliste tekstisõnumite saatmisega ning tööandja poole pöördudes survestama. Selline käitumine ei ole aktsepteeritav.
18.Kohus selgitab, et isiku eraelu on kaitstud ning selle kaitstud sfääri ründe puhul saab rääkida õigusvastaselt kahju tekitamisest VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Isiku eraelu sfääri kaitsealasse kuulub õigus valida suhtluskonda ning õigus mitte taluda enda suhtes alandusi, solvanguid nii avalikult kui vahetult. Isikul on õigus mitte saada ka märkimisväärses ulatuses teiselt isikult kõikvõimalikku informatsiooni sidevahendite kaudu (elektronkirjad, SMS, MSN ja muud suhtlusvahendid), mis ületab tavakasutuse piirid, vastasel korral häirib see isiku privaatsust. Kohtule esitatud ning eelpool viidatud tekstisõnumite kohaselt on puudutatud isik saatnud pidevalt, mõnel päeval korduvalt avaldajale tekstisõnumeid, millistes kommenteeritakse nii avaldaja kui ka puudutatud isiku enda tegevusi ning millised väljendavad vajadust avaldajaga suhelda. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja poolt taotletud suhtlemiskeelu rakendamine.
19.Samas ei tohi puudutatud isiku suhtes rakendatavad meetmed riivata tema õigusi rohkem kui see on keeldude eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgida, et kehtestatud keelud ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt vajalik. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju keelu adressaadile.
20.Ülalviidatud TsMS § 544 lg 1 võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Kohtu hinnangul mainitud maksimaalse tähtaja rakendamine praegusel juhul siiski vajalik ei ole. Keelu ajalise kestvuse peab kohus põhjendatuks piirata ühe aastaga.
21.Kohtu hinnangul on see piisavalt pikk aeg, et puudutatud isik saaks rahulikult järele mõelda, kuid samas ka piisavalt pikk selleks, et poolte vahelised pinged saaksid taanduda. Kohus selgitab, et vajadusel on avaldajal võimalik pärast üheaastase tähtaja möödumist uue samasisulise avaldusega kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul saab kohus uuesti hinnata, kas keelu kohaldamine on jätkuvalt õigustatud. Vastavalt TsMS § 547 sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Xxxx’ile.
22.Samuti on avaldaja palunud keelata puudutatud isikul avaldada avaldaja kohta teadvalt ebaõigeid andmeid kolmandatele isikutele ning rikkuda tema au ja väärikust. Kohus on seisukohal, et antud juhul on avaldaja nõue väga üldsõnaline ning konkretiseerimata. Kohus on palunud avaldajal 15.03.2017.a. kohtumäärusega oma nõudeid täpsustada (t/l 36). Avaldaja on sellele määrusele vastanud, kuid eelpool viidatud nõuet täpsustatud ei ole (t/l 42-44). Kuna kohtu arvates on avaldaja antud nõue liiga üldsõnaline ja konkretiseerimata, siis on kohus seisukohal, et selliselt sõnastatult avaldaja nõue rahuldamisele ei kuulu.
23.Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid (t/l 10-12, 45-47) avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
24.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesolevas hagita asjas osaleb kaks isikut ning avaldus rahuldati osaliselt, siis peab kohus õiglaseks, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 4 (5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.