2.Välja mõista RA’ilt (isikukood: XXX) 12 781,60 krooni (kakseteist tuhat seitsesada kaheksakümmend üks krooni ja 60 senti) JS’i (isikukoodXXX) kasuks.
3.Menetluskulud jätta võrdsetes osades menetlusosaliste kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
03.09.2007 JS esitas Harju Maakohtule hagi RAi vastu 45 371 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt augustis 2006.a. hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt JS pidi teostama disaineritöid, õmblemistöid ja pärlviimistlust. Selle lepingu alusel JS teostas kostjale kuuluva “KB” jaoks järgmised tööd: 11 diivanikatte õmblemine; 30 suure padjakatte, 10 väikese ümmarguse padjakatte ning 14 suure padjakatte õmblemine ja pärlviimistlus ning 15 valmiskatte pärlviimistlus, nendest 55 katet hageja ka ise disainis. Hagiavalduse kohaselt on eelnimetatud tööde keskmine turuhind järgmine: 1 min õmblemine 4,36 krooni, 1 min pärlviimistlus 6,00 krooni, disaini hind alates 450 krooni – 1500 krooni. Hageja arvestas eelneva alusel tema poolt teostatud tööde kogumaksumuseks 45 371 krooni: - 11 diivanikatte õmblemise (á 4 tundi) eest 11 510 krooni; 30 suure padjakatte õmblemine (á 40 minutit) 5232 krooni; 10 väikese ümarpadja õmblemine (á 3 tundi) 7848 krooni ning 14 suure padjakatte õmblemine (á 40 min) 2441 krooni, kokku õmblemistööde maksumus 27 031 krooni;
-30 suure padjakatte + 10 ümmarguse padjakatte pärlviimistlus (á 40 min) 9600 krooni; 14 suure katte pärlviimistlus (á 60 min) 5040 krooni ning 15 valmiskatte pärlviimistlus (á 30 min) 2700 krooni; kokku pärlviimistlustööde maksumus 17 340 krooni - disaineritööd kokku 1000 krooni Hageja palub hagi rahuldada ning kohtukulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.11.2007 kirjalikus vastuses hagile ksotja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et teod on tööstatud baari, s.t. juriidilise isiku jaoks ning kostja isiklikult ei ole hagejalt mingeid töid tellinud. Kostja väiteil poolte vahel töövõtulepingut ei olnud. Kostja ei eita, et hageja aitas õmmelda padjapüüre ja kaunistada saali eesmärgiga tulla tulevikus tööle, kuid kokkulepet tasu osas ei olnud. Pealegi võttis hageja ise hiljem tehtud padjad ära. Kostja ei nõustu hageja tasuarvestusega. Mingit kokkulepet tasu maksmiseks ei olnud, mitmed padjapüürid olid väga halvasti õmmeldud. Kostja andmetel puuduvad hagejal vajalikud teadmised sellise töö teostamiseks, hageja ei ole vastava ala asjatundja ning sellest tulenevalt ei olnud hagejal kohustust õmmelda ja kostjal ei olnud kohustust ka temale raha maksta. 28.01.2008 saadetud e-kirjas kostja R. A teatab lisaks, et 2006.a. detsembris hageja töötas kostja juures baaris, sai iga töötatud päeva eest tasu 300 krooni ja söök oli tasuta. Enne kostja 2006.a. lõpus välismaale tööle sõitmist hageja küsis kostjalt õmblustööde eest 3000 krooni, kuid poolte vahel tekkis muude asjaolude tõttu tüli ning hageja kõndis baarist minema, oma arve numbrit hageja kostjale ei saatnud. Diivanikatteid hageja kostjale ei õmmelnud, 7 diivanikatet õmbles kostja tuttav N B . Kogu baari interjööri ja kujunduse tegi kostja ise ning ei ole kasutanud selles osas hageja teenuseid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
19.02.2008 kohtuistungil pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde. Kostja jäi selle juurde, et mingit kokkulepet patjade õmblemise eest tasu maksmiseks poolte vahel ei olnud. Patju õmbles hageja 2006.a. novembris või detsembris ning hageja töötas samal ajal kostja juures baaris. Diivanikatteid hageja ei õmmelnud. Kostja maksis iga töötatud päeva eest hagejale 300 krooni ning hageja sai baarist tasuta süüa. Kostja leiab, et selle tasuga on hõlmatud ka patjade õmblemine. Hageja kostja väidetega ei nõustu. Hageja sõnul olid padjad ja diivanikatted baari avamise ajaks valmis õmmeldud, nendeta ei oleks olnud võimalik baari avadagi. Hageja küll töötas baaris pärast selle avamist ja sai tasu, kuid teiste tööde, mitte õmblemise eest. Hageja on võtnud arvesse, et tal puudub erialane väljaõpe ning on seetõttu tasu arvestamisel lähtunud õmblustööde hindade kõige madalamatest tariifidest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, uurinud kõiki tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Asjas ei ole vaidlust ei ole selle üle, et kostja palvel hageja valmistas kostjale kuuluva baari jaoks dekoratiivseid tekstiilkatteid ja -patju. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tehtud töö eest tasuma, samuti on vaidlus hageja poolt õmmeldud toodete koguse üle. Hageja leiab, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping ning kostja on kohustatud hagejale tasuma. Kostja on seisukohal, et mingit lepingut poolte vahel ei olnud, hagejal ei olnud kohustust patju õmmelda, ta tegi seda vabal tahtel ning teostatud õmblustööde eest on kostja hagejale tasunud.
2.Kogutud tõendite alusel kohus asub seisukohale, et tõendatud on pooltevahelise suulise töövõtulepingu olemasolu. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingule kohustuslikku vormi seadus ei kehtesta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-ile 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3.Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil avaldatud omaksvõtuga on tõendatud, et hageja tema palvel õmbles kostjale kuuluva baari jaoks padjakatteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja kinnitas, et tema ostis riidematerjali ja viis hagejale. Pärlid, ilupaelad jm patjade kaunistamiseks kasutatud lisandid ostis kostja koos hagejaga kostja raha eest. Seega pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu on samuti tõendatud selle täitmisega: kostja andis hagejale katete õmblemiseks vajaliku materjali, hageja on materjalist katted valmis õmmelnud ning kostja on valmis töö vastu võtnud.
4.Kostja vastuväited õmblustööde teostamise aja osas on vastuolulised. Kostja kohtuistungil väitis, et padjakatete õmblemine toimus sellel ajal, kui baar oli juba avatud. Kirjalikus vastuses kostja väidab, et hageja õmbles kostjale padjapüüre ja aitas kaunistada saali eesmärgiga tulla tulevikus hageja juurde tööle. 28.01.2008 e-kirjas kostja kinnitas, et baari avamisel asus hageja baaris tööle. Eelnevast kohus järeldab, et õige on hageja väide, et õmblustööd olid valmis enne baari avamist. Lisaks on hageja poolt esitatud fotodelt näha, et padjad on klientide istumismugavuse tagamiseks oluline sisustuselement, mistõttu kohus peab tõenäoliseks, et padjad olid valmis õmmeldud hiljemalt baari avamise päevaks.
5.Katete õmblemist enne baari avamist tõendab samuti Põhja Politseiprefektuuri 16.05.2007 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalne tõend. Nimetatud määrusest nähtuvalt alustati kriminaalasjas menetlust 21.12.2006 KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikus 15.12.2006 – 13.01.2007, kui firma C OÜ esindaja RA oli komandeeringus, kadus firmakontorist rahakassa 5000 krooni sularahaga, firma pitsat, visiitkaardid ja nimelised kaardid, bukletid, majutusvautšerid, bussifirmale Eurolines kuuluvad müüdud piletid, firmale kuuluvad BTA kindlustuspoliisid ja padjakatted. Määruse kohaselt tehti menetluse käigus muu hulgas kindlaks, et enne R. A 15.12.2006 ärasõitu komandeeringusse oli tema juures tööl JS, kes aitas õmmelda padjapüüre, kuna RAtahtis avada kõrvalruumis baari. JS aitas samuti kaunistada saali (õmbles kardinaid) ja korraldada pidu seoses baari avamisega.
6.Kostja väidetel hageja diivanikatteid ei õmmelnud, vaid need õmbles hageja tuttav NB. Tunnistajana üle kuulatud NB seletas, et kostja palus tal õmmelda baari jaoks diivanikatted. Kostja olevat palunud seda teha hagejal J. S , kuid viimasel olevat õmblusmasin katki. Tunnistaja õmbles 9 katet. Õmblemine toimus 2006.a. sügisel, enne tunnistaja sünnipäeva 30.11.2006.a. Tunnistaja sõnul oli tal kostjaga kokkulepe, et kui kostja avab oma baari, siis peab tunnistaja oma sünnipäeva seal. Kohus võtab arvesse, et tunnistaja on kostja sõbranna ning suhtub kriitiliselt tunnistaja väidetesse, et tema õmbles kostja palvel diivanikatted. Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses hageja poolt nimetatud asjaolu, et kokku oli diivanikatteid 11. Kostja väidetel hageja ühtegi diivanikatet ei õmmelnud. Eelnevast tulenevalt on tunnistaja B ütlused vastuolus tegelike asjaoludega ning seega diivanikatete õmblemise osas ebaveenvad. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes katete õmblemise aja osas. See langeb kokku hageja seletusega, et baari avamisel peeti baaris kellegi sünnipäeva, ning asjas kogutud teiste tõenditega.
7.Eeltoodu tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et kostjale kuuluva baari jaoks õmbles hageja katted 2006.a. sügisel enne baari avamist. Seega ei saanud baari avamise järel hagejale baaris töötamise eest makstud päevatasud hõlmata katete õmblemise tasu
8.Raha kohta pooltel mingit kokkulepet ei olnud. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 1 juhul, kui töövõtulepingus ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Sisuliselt kostja tunnistab ka hagejale tasu maksmise kohustust. Nimelt kostja leiab, et katete õmblemise tasu sisaldus kostjale baaris töötamise ajal makstud 300 kroonises päevatasus ning seetõttu tal ei ole hageja ees võlgnevust. Vaidlust ei ole selle üle, et töö on valmis, st hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
9.Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt RAk avatses maksta J. S selle töö eest umbes 3000 krooni. Sama kinnitas kostja esindaja O. S 11.12.2007 kohtuistungil ning kostja ise oma 28.01.2008 e-kirjaga saadetud seletuses. Hageja soovib tehtud töö eest saada tasuks 45 371 krooni. Hageja on nõude arvestamisel tuginenud OÜ I esitatud õiendile, milles on õmblustööde hind arvestatud minutipõhiselt. Kohus leiab, et hageja lähtumine nendest hindadest ei ole täies ulatuses põhjendatud. Õiendi kohaselt OÜ I õmbleb töörõivaid, kinnitatud tööajahindu firmas määratud ei ole ning firma ise arvestab tööhinna vastavalt turule. Minutihinnad on arvestatud ühe tunni töö käibe alusel, lisaks on minutihinnale lisatud kommunaalmaksud ja teised kulud. Nii on üldine õmblustöö 1 minuti hind 0,68 krooni + kommunaalmaksud ja kulud 3,50 kr = 4,36 krooni. Hageja on lähtunud samast minutihinnast. Kohus ei pea seda õigeks. Õmblustoodete valmistamisele spetsialiseerunud ettevõtte puhul teeb ettevõte lisaks õmblejate töötasule kulutusi ka ruumide rentimiseks jms. Kulutuste suurus sõltub ruumide suurusest ja kasutatud kommunaalteenuste hulgast. Hageja ei ole ära näidanud ega tõendanud, et seoses õmblustöödega tal tekkis mingeid täiendavaid kulusid. Hageja oma seletuste kohaselt teostas õmblustööd kodus, ühel korral seoses hageja õmblusmasina rikkega, palus hageja abi samas asulas elavalt tuttavalt STning õmbles mõned tunnid ST juures. Tunnistajana üle kuulatud STkinnitas hageja väiteid. Tunnistaja ega hageja ei ole esile toonud, et hageja õmblusmasina kasutamise eest oli kohustatud tunnistajale tasuma. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et õmblustööde maksumuse arvestamisel tuleb lähtuda üksnes õmblustöö minutihinnast 0,86 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses märgitud õmblustööde tegemise ajakulu. Samuti kohus ei pea põhjendatuks eraldi tasu väljamõistmist katete disainimise eest. Hageja seletas, et disainis katted ja vastavalt disainile teostas katete viimistluse pärlite, ilukivide, paelte jms. Vaieldamatult on pärlite tikkimine kallim töö, kui kivikeste kleepimine ja ilupaelte kinnitamine, viimane ei eelda vältimatult ka käsitööd. Hageja esitatud viimistlustöö hinnaarvestusest järelduvalt hageja lähtus kogu viimistlustöö eest tasu arvestamisel pärlviimistluse hindadest, s.o. kõige kallima töö hinnast. Hageja ise kinnitas, et vastav erialane ettevalmistus tal puudub. Eelneva alusel ning võttes arvesse kostja väited, et teostatud töö ei olnud eriti kvaliteetne, asub kohus seisukohale, et pärlviimistlustöö hind hõlmab ka toodete disainimist. Kuna hageja ka viimistlustöö hinna aluseks on võtnud OÜ I hinnad, vähendab kohus viimistlustöö minutihinda OÜ I õiendist nähtuvate muude kulude 3,50 kr võrra.
10.Kostja on töö vastu võtnud, kasutanud hageja õmmeldud tekstiile baari sisustuses, kuid esitas töö kvaliteedi osas pretensiooni alles 19.11.2007 vastuses hagile. Samal ajal on kostja kinnitanud, et hageja nõudis tasu juba 2006.a. lõpus - 2007.a. algul. Kohus leiab, et ligi aasta hiljem esitatud pretensioon töö kvaliteedi osas ei ole esitatud VÕS § 644 sätestatud mõistliku aja jooksul ning tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 ei või kostja tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal alus keelduda hagejale tasu maksmisest.
11.Kohus ei arvesta tööde maksumuse määramisel hageja poolt 19.02.2008 kohtuistungil esitatud VIP Kardin hinnapakkumist. Hinnapakkumine on koostatud 10.01.2008 kehtivate hindade alusel ning sellega ei saa tõendada tööde maksumust 2006.a. sügisel. Lisaks on VIP Kardin kodulehe (http://vipkardin.ee/?go=index) näol tegemist ruumikujundusele ja tekstiilitoodete disainimisele ning õmblemisele spetsialiseerunud salongiga, hagejal seevastu erialane ettevalmistus puudub ning ta on töid teostanud asjaarmastaja.
12.Eeltoodu alusel kohus vähendab hageja arvestatud tasu suurust ning rahuldab hagi osaliselt kokku summas 12 781, 60 krooni järgmise arvestuse alusel: - Õmblustööde tasu kokku 5331,60 krooni, s.h. 11 diivanikatte õmblemine (á 4 tundi) = 2640 minutit x 0,86 kr = 2270 kr; 30 suure padjakatte õmblemine (á 40 min) = 1200 min x 0,86 kr = 1032 kr; 10 väikese ümarpadja õmblemine (á 3 tundi) = 1800 min x 0,86 kr = 1548 kr; 14 suure padjakatte õmblemine (á 40 min) = 560 min x 0,86 kr = 481,60 kr. - Viimistlustööde (s.h. disainimine + teostus) tasu kokku 7450 krooni, s.h.: 30 suure padjakatte + 10 väikese padja viimistlus (á 40 min) = 1600 min x 2,50 kr = 4000 kr 14 suure katte viimistlus (á 60 min) = 840 min x 2,5 kr = 2100 kr; 15 valmiskatte viimistlus (á 30 min) = 540 min x 2,5 kr = 1350 kr
13.Tulenevalt VÕS § 654 lg-st 1 on hagejal töövõtjana töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Hageja võttis enda kätte 12 – 14 padjakatet baarist, s.t. hageja oli need valmis tööna juba kostjale üle andnud ning padjakatted ei asunud töövõtu eesmärgil enam hageja valduses. Vaatamata sellele, et hageja lubas katted tagastada kostjale pärast tasu kättesaamist, on hageja padjakatted hõivanud omavoliliselt. Kostja ei ole soovinud hageja poolt äravõetud padjakatete maksumust tasaarvestada hageja nõudega, mistõttu hagejal tuleb katted viivitamata kostjale tagastada.
14.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja ja kostja on omavahel kauaaegsed tuttavad, mistõttu pooltevahelist töövõttu kirjalikult ei fikseeritud. Sellest tulenevalt oli hagejal oma nõude tõendamine raskendatud. Kostja ei ole käitunud täiesti kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja täitis oma kohustuse oma parima äranägemise järgi, kostja võttis hagejalt vastu töö, kuid jättis selle eest tasumata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et õige on jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, vaatamata sellele, et kohus rahuldas esitatud nõude kolmandiku ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.