Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostjale - avaliku teatavak teatavaks akstegemisega. I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.04.2006 sõlmisid R M ja AS SEB Eesti Ühispank Magnet krediitkaardi lepingu nr A060008947, mille alusel hageja väljastas kostjale krediitkaardi limiidiga 15 000 krooni, intressimääraga 16%, kohustusliku tagasimakse limiidiga = krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 1000 krooni, Krediitkaardiga sai kostja kasutada lepingus sätestatud tingimustel arvelduslaenu. 22.05.2006 tegi kostja taotluse limiitide muutmiseks ning alates 23.05.2006 suurendati krediitkaardi krediidilimiiti 25 000 kroonini ja kohustuslikuks tagasimakseks määrati 1500 krooni. Lepingu p 4.1 kohaselt on krediidilimiit lepingus fikseeritud maksimaalne summa, mille ulatuses on lubatud kaardiga tehinguid teha, s.t. kostja võis sooritada 25 000 krooni ulatuses igakuiselt tehinguid ehk hageja võimaldab lepingu alusel kostjale igakuiselt nimetatud limiidi ulatuses laenu. Vastavalt lepingu p 4.3 on kohustusliku tagasimakse limiit lepingus fikseeritud krediidilimiidi kasutatud osa piirmäär, mille ületamisel algavad kohustuslikud tagasimaksed. 0 krooni ületamisel peab kostja hakkama tasuma kohustuslikke tagasimakseid summas 1500 krooni. Lepingu p 5.3 järgi on kostja konto omanikuna kohustatud lepingus määratud päeval tasuma pangale krediidilimiidi kasutamise eest igakuiselt intressi. Lepingu p 5.5 järgi, kui laenu summa ületab vastava kuu 1.kuupäeval kohustusliku tagasimakse limiiti, kannab pank maksepäeval (09.kuupäeval) kostja arvelduskontolt kaardikontole kohustuslike tagasimaksete limiiti ületava laenu osa, kuid mitte alla 100 krooni ja mitte rohkem kui kohustusliku tagasimakse summa. Vastavalt lepingule võis kostja kasutada kaardikontot krediidilimiidi (25 000 krooni) ulatuses, kuid kostja poolt krediidilimiidi piires tehtud tehingutega kohustusliku tagasimakse limiidi ületamisel (0 krooni), oli hagejal õigus kanda kostja arvelduskontolt iga järgneva kuu 09.kuupäeval kaardikontole kohustuslik tagasimakse (1500 krooni) või kohustusliku tagasimakse limiiti ületav väiksem summa. Eelneval kuul sooritatud krediitkaardi tehingute summast tuli järgmisel kuul tagastada 1500 krooni, lisaks tuli tasuda intressi. Kostja kohustus tagama, et maksepäeval oleks arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid tagasimakse ja kaardi kasutamisega seotud hinnakirja kohaselt teenustasude tasumiseks. Kostja on alates juulist 2006 maksetega viivitanud. 16.12.2006 saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevuse tasumata jätmisel blokeerib hageja Magnet krediitkaardi kasutamise alates 31.10.2006. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu kaart blokeeriti ning vastavalt hinnakirjale võeti tasu 100 krooni. 11.12.2006 saatis hageja kostjale teatise lepingu erakorralisest ülesütlemisest, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 25.12.2006. Võlgnevuse mittetasumise tõttu leping lõpetati 02.01.2007. Viimane laekumine kostja arvelduskontole toimus 15.09.2006.

Kostjale on saadetud teatisi lepingujärgsete summade tasumisega viivitamise kohta 05.02.2007, 26.02.2007 ja 23.04.2007 lepingujärgsel kostja aadressil. Kirjad on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Seisuga 27.07.2007 parandatud andmetel on kostja aadressiks xxxx, kuid kirjad on tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“.Rahvastikuregistri järgi kostjal elukoht puudub. Seisuga 07.09.2007 võlgneb kostja 27 958.08 krooni, millest laenu põhiosa moodustab 24 974.42 krooni, intress – 996.58 krooni ja viivis 1 987.08 krooni. Viivis on arvestatud vastavalt lepingule 16% aastas. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 113 lg 1, 94 lg 1 ja 415 lg 1 sätestatule viivise arvestamisel. Lepingu p 9.1 alusel kohustub kostja konto omanikuna lepingu lõppemisel tagastama pangale laenu ja tasuma muud lepingust tulenevad summad. Võla sissenõudmisel tugineb hageja ka VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1 ja 401 lg 1 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline Magnet krediiditkaardi leping, pangakaardi limiitide muutmise taotlus, laenumaksete aruanne, võlateatis, lepingu ülesütlemise teade, arvelduskonto väljavõte, lepingujärgsete maksetega viivitamise teatised, rahvastikuregistri väljatrükk, esindaja volitusi tõendav volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule, kuna kostja avalduses märgitud aadressil ei ela. Rahvastikuregistris andmed kostjal Eestis registreeritud elukoha osas puuduvad („Ukrainas“ – ilma täpsema aadressita). Ida Politseiprefektuuri kirjaliku vastuse kohaselt 23.10.2007 politseil kostja tegeliku asukoha suhtes andmed puuduvad. Hageja esitas 05.12.2007 taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks, avaldades menetlusdokumendi väljavõte ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna vaatamata järelpärimistele ei õnnestunud hagejal kostja tegelikku elu- või viibimiskohta teada saada. Taotlus rahuldati korraldava määrusega 13.12.2007. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 27.12.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Avalikult materjalide kättetoimetamisel on kohus andnud kostjale vastamiseks 28 päeva avaldamisest alates. Eelpool nimetatud tähtaegu

arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 25.02.2008. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb Magnet krediitkaardi lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatule. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja poolt. Eelnevast tulenevalt on hagi rahuldamisel kostja kohustatud hüvitama hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1750 krooni ja hagimaterjalide avaliku kättetoimetamisega seotud kulu 100 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS 173; 317, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

I. Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 5. mail 2008. a. Nooremreferent

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.