2-06-2085
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
29.02.2008.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-2085
Tsiviilasi
AA hagi MPi vastu korteriomandi 1⁄2 mõttelisele osale omandiõiguse tunnistamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja – AA Kostja – MP
Resolutsioon Jätta AAhagi MPi vastu korteriomandie 1⁄2 mõttelisele osale omandiõiguse tunnistamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 01.02.2006.a hagi Harju Maakohtule kostja vastu, milles palus tunnustada oma omandiõigust korteriomandi mõttelisele osale. Hagiavalduse asjaolude kohaselt elas hageja kostjaga 1993.a kuni 2001.a koos ja neil oli ühine majapidamine. Hageja vahetas oma korteri kolmetoalise vastu ja asus sinna elama. Hageja on kandnud korteri haldus- ja hoolduskulud. Kostja koos tema pojaga kirjutati elamispinnale sisse. Hageja andis kostjale nõusoleku erastada kolmetoaline korter kostja nimele. Kostja ei lase enam hagejat korterisse. Hageja leiab, et korter XXX, Tallinnas, on poolte kaasomand ja palub tunnustada oma omandiõigust 1⁄2 selle korteri mõttelisele osale. II Maakohtu seisukoht TsMS § 423 lg 2 punkti 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. AÕS § 81 kohaselt peab hageja tõendama omandiõiguse tekkimise õigusliku aluse. Omandiõiguse tunnistamiseks peab hageja esile tooma, millisel materiaalõiguslikul alusel pooltel kaasomand tekkis. Asjaolu, et elati ühise majapidamisena ja kasvatati koos hageja poega, et hageja on maksnud korteri haldamis- ja kommunaalkulud, et kostja nimele erastati korter, ei tekita hagejale omandiõigust kostja varale. Muid asjaolusid, millest nähtuks hageja õiguste rikkumise võimalikkus hageja esile toonud ei ole. Hagejal võib olla kohtu hinnangul kostja vastu alusetu rikastumise nõue.
2-06-2085 Hageja õiguste rikkumine ei ole antud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.