Tsiviilasja number
2-05-24053
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.02.2008, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Nekera (pankrotis) hagi Marko Nelise ja Margus Nurme vastu raske juhtimisveaga tekitatud kahju 1 024 250 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nekera (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Nekera (pankrotis, registrikood 10155979) esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok Kostja Marko Nelis, esindaja Andrus Räppo Kostja Margus Nurme
Jätta Harju Maakohtu rahuldamata.
22.10.2007
otsus
muutmata
ja
apellatsioonkaebus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Linnakohtu 07.12.2005 otsusega kuulutati välja OÜ Nekera pankrot. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusega 22.12.2005 otsustati lõpetada OÜ Nekera (pankrotis) tegevus. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt võeti ajavahemikul 30.09.2002
kuni 19.11.2002 hageja pangaarvelt välja sularaha 1 024 250 krooni. Samas puuduvad kuludokumendid nimetatud summa hageja huvides kasutamise kohta. Seega panid kostjad juhatuse liikmetena toime raske juhtimisvea, mistõttu on nad kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Hageja pankrotimenetluses on nõudeid 30 740 krooni. Kostjate poolt kahju tekitamine põhjustas hageja maksejõuetuse. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 024 250 krooni ja kohtukulud panna kostjate kanda. Kostja Marko Nelis hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on põhjendamatu ja aluseta. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli hagejal ainult maksuvõlg Põhja Maksu-ja Tollikeskuse ees 27 219 krooni, samas oli hageja pangaarvel raha 19 232, 99 krooni. Likvideerija võlga maksuametile ei tasunud, vaid esitas pankrotiavalduse. Äriühing ei ole kellegile kahju tekitanud, puuduvad nii juriidilistest kui füüsilistest isikutest võlausaldajad. Marko Nelis ei ole äriühingu juhatuse liige, volitused lõppesid 11.03.2000. Ta ei ole andnud nõusolekut volituste pikendamiseks. Hageja osanike 02.12.2001 toimunud erakorralisel koosolekul Marko Nelise juhatuse liikme volitusi ei pikendatud, seega lõppesid volitused tähtaja möödumisel. Marko Nelis ei ole äriühingule mingit kahju tekitanud ega osalenud äriühingu tegevuses pärast 11.03.2000 a. Kostja Margus Nurme hagi ei tunnistanud. Sundlõpetatud äriühingule määrati likvideerija, kelle käsutusse jäi äriühingu arvel olev rahasumma, millega oleks saanud kustutada äriühingu võla maksuametile. Pankrotimenetlusest ei ole teda teavitatud, mistõttu puudus võimalus anda selgitusi. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kostjate kohtukulud nende endi kanda. 11.03.1997 kandeavalduse alusel kanti äriregistrisse OÜ Nekera, mille juhatuse liikmeteks olid Tõnu Kelder,Oleg Rahumeel ja Marko Nelis. Põhikirja p-st 4.2 lähtuvalt valiti juhatus kolmeks tegevusaastaks. Harju Maakohtu kinnistusameti registriosakonna OÜ Nekera (pankrotis) äritoimikust ei nähtu Marko Nelise nõusolek tema juhatuse liikmeks valimiseks pärast tähtaja möödumist. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Äriseadustiku (ÄS) § 184 ja Riigikohtu määruses 3-2-1-39-05 väljendatud seisukoha kohaselt lõppes Marko Nelise ametiaeg juhatuse liikmena OÜ-s Nekera seaduses ettenähtud tähtaja möödumise tõttu 11.03.2000, mistõttu hagi tema vastu raske juhtimisveaga ajavahemikul 30.09. - 9.11.2002 tekitatud kahju nõudes on aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Äritoimiku materjalidest nähtuvalt toimus 02.12.2001 OÜ-s Nekera osanike erakorraline koosolek, kus otsustati tagasi kutsuda juhatuse liikmed Tõnu Kelder ja Oleg Rahumeel ning valiti uueks juhatuse liikmeks Margus Nurme. Margus Nurme on kirjaliku nõusoleku tema valimiseks juhatuse liikmeks andnud. Tallinna Linnakohtu 27.09.2002 otsusega tsiviilasjas 2/5/254-5162/02 otsustati OÜ Nekera tulenevalt ÄS § 60 lg-st1 sundlõpetada ja määrati likvideerijaks Liina Vaidla, kes sai nimetatud kohtuotsuse isiklikult kätte 08.10.2002. Kohtuotsus jõustus 11.11.2002. ÄS § 209 lg 1 kohaselt on likvideerijal juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Seega, alates kohtuotsuse jõustumisest 11.11.2002, lõppesid Margus Nurme volitused OÜ Nekera juhatuse liikmena ja likvideerija oli kohustatud täitma seadusest tulenevaid kohustusi. OÜ Nekera likvideerija esitas peaaegu kolme aasta möödudes tema likvideerijaks määramisest, oktoobris 2005 kohtule avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks, kuna võlgniku kohustused (26 831 krooni) ületavad vara (19 232, 99 krooni). Likvideerija arvates põhjustas sellise majandusliku olukorra puudulik juhtimisoskus. Tallinna Linnakohtu 07.12.2005 otsusega kuulutati välja OÜ Nekera pankrot. Kohtuotsuse kohaselt oli OÜ-l Nekera (pankrotis) ainus teadaolev võlgnevus Maksu-ja Tolliametile summas 27 219 krooni ja vara pangaarvel 19 129, 33 krooni. Kohus tuvastas ajutise halduri
2(5)
hinnangut arvestades, et pankroti põhjustajaks võis olla raske juhtimisviga või pankrotikuritegu, kuna võlgniku arvelt väljavõetud summade kohta pole esitatud dokumente. Hageja ei esitanud tõendit selle kohta, milline oli äriühingu konto seis likvideerija määramise seisuga 11.11.2002. Hageja esitas OÜ Nekera (pankrotis) konto väljavõtte 16.02.2002-17.10.2005. Konto väljavõttest nähtuvalt on pärast kostja juhatuse liikme volituste lõppemist ja likvideerija määramist, so pärast 11.11.2002 laekunud sundlõpetatud äriühingu kontole kokku 462 184, 15 krooni. Samas on kontolt tehtud väljamakseid, viimane neist 25.11.2002 summas 265 921 krooni. Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et likvideerimisel oleva OÜ Nekera pangakontol oli likvideerimisperioodil piisavalt vahendeid, et rahuldada võlausaldaja nõue. Hageja pankrotiotsusest ei nähtu, millistel asjaoludel kasutas hageja pangakontot Margus Nurme pärast likvideerija määramist. Eeltoodud tõendite kohaselt ei põhjustanud hageja maksejõuetust Margus Nurme poolt juhtorgani liikmena raha pangakontolt väljavõtmine. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes väidetav kahju ja Margus Nurme kui juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine. Ainuüksi hageja väide, et kostja on äriühingu kontolt raha välja võtnud kuludokumente esitamata, ei tõenda raske juhtimisveaga tekitatud kahju olemasolu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostjate kanda. Isegi juhul, kui kostja(te) juhtimisviga ei ole põhjustanud hageja maksejõuetust, on kostja(d) kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Riigikohtu 05.03.2003 otsuses tsiviilasjas 2-1-67-03 on märgitud, et kui raske juhtimisveaga ei põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust äriseadustiku järgi. ÄS § 187 lg 1 kohaldamise eelduseks on juhatuse liikme poolne seaduse või põhikirja nõuete rikkumine või juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine, kahju tekkimine äriühingule ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja tekkinud kahju vahel ning juhatuse liikme süü. Nõude aluseks olevate asjaolude esinemist peab tõendama hageja ning kui hageja on tõendanud kahju tekkimise ja kohustuste rikkumise, siis juhatuse liikme süü olemasolu eeldatakse. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta polnud kahju tekkimises süüdi ehk tõendab, et ta on juhatuse liikme kohustusi täitnud piisava hoolsusega. Hageja arvelt on juhatuse liikme(te) poolt välja võetud 1 024 250 krooni, mille kulutamise kohta puuduvad dokumendid. Kostjatel tuleks oma süü puudumise tõendamiseks tõendada, et pangaarvelt väljavõetud raha on kasutatud äriühingu huvides, see tähendab, et nad toimisid juhatuse liikmetena hoolsalt ja äriühingule lojaalselt. Äriühingu arvelt sularaha välja võtmine ja selle kasutamise dokumenteerimata jätmine ning selle enda või kolmandate isikute huvides kasutamine on hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule kahju tekitamine. Äriühingu varad vähenesid antud summa võrra, kuid äriühing midagi vastu ei saanud - järelikult tegid äriühingu juhtorgani liikmed põhjendamatuid tehinguid, mis tekitasid äriühingule kahju. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Seega vastutab juhatus selle eest, et raha kasutamine on dokumenteeritud ja kontrollitav. Kostjad ei ole oma kohustusi täitnud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, mis otstarbel seda kasutati. Äriregistri andmetel oli Marko Nelis hageja juhatuse liige kuni 20.11.2002. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et Marko Nelis oleks hageja juhatusest tagasi kutsutud või ta oleks vastavat soovi avaldanud. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja kaks eelmist juhatuse liiget Oleg Rahumeel ja Tõnu Kelder on osanike otsuse alusel juhatusest tagasi kutsutud, kuid Marko Nelise juhatusest tagasikutsumist esitatud protokollist ei nähtu.
3(5)
Osaühingu sisesuhe ei omagi käesoleval juhul määravat tähtsust. Oluline on fakt, et kolmandate isikute (sh krediidiasutuste, äripartnerite jne) jaoks oli Marko Nelis kuni 20.11.2002 hageja juhatuse liikmena juriidilise isiku seaduslik esindaja. Marko Nelis võis hageja nimel äriregistri B-kaardi alusel tehinguid teha ja omas registrijärgset õigust äriühingu rahalisi vahendeid käsutada. Hageja pankrotihaldurile ei ole käesoleva ajani esitatud ühtegi raamatupidamise dokumenti, millest nähtuks, et hageja rahalisi vahendeid on käsutanud üksnes Margus Nurme. Juhatuse liikmena võis kassasse võetud vahendeid käsutada ka Marko Nelis. Juhatuse liikmete solidaarvastutuse välistamiseks ei ole esitatud tõendeid rahade kulutamise kohta. Kostjad olid äriregistri B-kaardil juhatuse liikmed kuni 20.11.2002. Seega oli juhatuse liikmetel võimalik kuni nimetaud ajani äriühingut kolmandate isikute ees esindada. Kolmandad isikud ei teadnud 27.09.2002 kohtuotsusest, vaid lähtusid registris olevatest andmetest. Äriühingu nimele vormistatud deebetkaardid ei kaota kohtuotsuse jõustumisest automaatselt kehtivust. Kostjad on ajavahemikus 11.11.-19.11.2002 just pangakaarti kasutades hageja arvelt raha välja võtnud. Vastus apellatsioonkaebusele Marko Nelis vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Margus Nurme ei ole seisukohta kirjalikult esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, Harju Maakohtu 22.10.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud ja kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kolleegium nõustus maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja leidnud, et endise juhatuse liikme Marko Nelise osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub täiesti nimetatud põhjendustega. Kaebuses toodud väited ei anna alust otsust selles osas muuta. Tuginemine vaid äriregistri kandele ei ole põhjendatud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, mille kohaselt ta pole alates 11.03.2000 kuulunud OÜ Nekera juhatusse (tl.77-78). Maakohus on kostja Margus Nurme osas õigesti hagi rahuldamata jätnud tõendamatuse tõttu. Maakohus on asjas esitatud kõiki tõendeid hinnanud. Kaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Hageja leiab kaebuses õigesti, et ÄS § 187 lg 1 kohaldamise eelduseks on juhatuse liikme poolne seaduse või põhikirja nõuete rikkumine või juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine, kahju tekkimine äriühingule ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja tekkinud kahju vahel ning juhatuse liikme süü. Nõude aluseks olevate asjaolude esinemist peab tõendama hageja. Kuid hageja ei ole nõude esitamiseks ÄS § 187 lg 1 alusel hagiavalduses vajalikke asjaolusid esile toonud ega neid tõendanud. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue; hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt on hageja pangakontolt ajavahemikul 30.09.2002 kuni 19.11.2002 välja võetud sularaha 1024250,00 krooni. Samas puuduvad kuludokumendid eeltoodud summa hageja huvides kasutamisest (t.l.2). Hagiavaldusest ei nähtu, miks pankrotihalduril puuduvad kuludokumendid. Avaldusest ei nähtu, et haldur oleks neid nõudnud juhatuse liikmetelt ja et neid oleks keeldutud üle andma. Oma vastulauses on hageja juhatuse liige Margus Nurme kinnitanud, et tema ei olnud üldse teadlik hageja pankroti väljakuulutamisest ja et keegi pole temalt seletust küsinud (t.l.47). Hageja ei ole neid kostja vastuväiteid ümber lükanud. Äriühingu arvelt sularaha välja võtmine ja selle kasutamise dokumenteerimata jätmine ning raha oma huvides kasutamine võib olla küll äriühingule kahju
4(5)
tekitamisena käsitletav, kuid hageja ei ole hagiavalduses selliseid faktiväiteid esile toonud ega vastavaid tõendeid esitanud. Alles apellatsioonkaebuses väidab hageja, et talle ei ole esitatud raamatupidamisdokumente, kuid ka kaebusest ei nähtu, kas pankrotihaldur on neid juhatuse liikmetelt nõudnud. Kahju tekkimist peab tõendama hageja. Tsiviilasjale lisatud toimikust 2/5/254-5162/02 ei nähtu samuti, et kostjaid oleks teavitatud OÜ Nekera sundlõpetamise menetlusest kohtus. Vaidlus puudub selle, et alates 20.11.2002 kuni 16.01.2006 oli OÜ Nekera likvideerija Liina Vaidla ainuke allkirjaõiguslik isik, kes oli õigustatud OÜ Nekera arvel oleva raha osas korraldusi tegema (t.l.108). Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 20.11.2002 laekus OÜ Nekera arvele 277078,00 krooni (t.l.14). Võlgu oli aga selleks ajaks vaid Maksu- ja Tolliametile 27219,00 krooni. Maakohus leidis õigesti, et OÜ Nekera ei olnud maksejõuetu sel ajal. Mis asjaoludel ja kelle korraldusel sundlikvideerimise perioodil teisi väljamakseid tehti, seda ei nähtu hagiavaldusest, samuti ei nähtu asja materjalidest. Maakohus on õigesti märkinud otsuses, et peale likvideerija määramist laekus OÜ Nekera arveldusarvele Hansapangas kokku 462184,15 krooni, kuid asja materjalidest ei nähtu, mis asjaoludel kasutas Margus Nurme hageja arveldusarvet edasi. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistele tõenditele on maakohus ebaõige hinnangu andnud. Kaebuses on esitatud vaid paljasõnalisi vastuväiteid otsusele. Hagiavalduses peavad olema asjaolud esitatud sellise põhjalikkusega, et oleks täidetud need eeldused, mis võimaldavad kohaldada ühte või teist materiaalõiguse normi. Kaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.