Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Kostja MNvastuväited Kostja hagi ei tunnista.Hageja nõue on põhjendamatu ja aluseta.Pankroti väljakuulutamise hetkel oli hagejal ainult maksuvõlg Põhja Maksu-ja Tollikeskuse ees summas 27 219 krooni,samas oli hageja pangaarvel raha 19 232.99 krooni.Likvideerija võlga Maksuametile ei tasunud,vaid esitas pankrotiavalduse.Äriühing ei ole kellegile kahju tekitanud,puuduvad nii juriidilistest kui füüsilistest isikutest võlausaldajad.Kostja ei ole äriühingu juhatuse liige,volitused lõppesid 11.03.2000 a.Kostja ei ole andnud nõusolekut volituste pikendamiseks. Hageja osanike 02.12.2001 toimunud erakorralisel koosolekul kostja juhatuse liikme volitusi ei pikendatud,seega lõppesid volitused tähtaja möödumisel.Kostja ei ole äriühingule mingit kahju tekitanud ega osalenud äriühingu tegevuses pärast 11.03.2000 a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata .

Kostja MNvastuväited

Kostja hagi ei tunnista.Sundlõpetatud äriühingule määrati likvideerija ,kelle käsutusse jäi äriühingu arvel olev rahasumma ,millega oleks saanud kustutada äriühingu võla Maksuametile .Pankrotimenetlusest ei ole teavitatud,mistõttu puudus võimalus anda selgitusi.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused Kohus ,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles,et 11.03.1997 a kandeavalduse alusel kanti äriregistrisse OÜ N,mille juhatuse liikmeteks olid TK,OR ja kostja MN.

OÜu põhikirja p.4.2 lähtuvalt valiti juhatus kolmeks tegevusaastaks. MNvastuväidete kohaselt lõppesid tema volitused juhatuse liikmena pärast kolmeaastase tähtaja möödumist ,seega 11.03.2000 a. ning ta ei ole andnud nõusolekut enda juhatuse liikmeks valimiseks uueks tähtajaks.Kostja vastuväiteid kinnitavad ka Harju Maakohtu kinnistusameti registriosakonna OÜ N (pankrotis,registrikood 10155979,edaspidi Äritoimik) äritoimiku dokumendid.Äritoimikust ei nähtu kostja nõusolek tema juhatuse liikmeks valimiseks pärast tähtaja möödumist.Hageja ei ole ka mingil muul viisil vastupidist tõendanud. Tuginedes ÄS § 184 ja Riigikohtu määruses nr.3-2-1-39-05 väljendatud seisukohale,leiab kohus ,et MN ametiaeg juhatuse liikmena OÜ-s N lõppes seaduses ettenähtud tähtaja möödumise tõttu 11.03.2000 a. ,mistõttu hagi tema vastu raske juhtimisveaga, ajavahemikul 30.09.2002-19.11.11.2002 ,tekitatud kahju nõudes on aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Äritoimiku materjalidest nähtuvalt on 02.12.2001 OÜ-s N toimunud osanike erakorraline koosolek,kus otsustati tagasi kutsuda juhatuse liikmed TKja OR ning valiti uueks juhatuse liikmeks MN.MNon kirjaliku nõusoleku tema valimiseks juhatuse liikmeks andnud. Tallinna Linnakohtu 27.09.2002 a. otsusega tsiviilasjas 2/5/254-5162/02 otsustati OÜ N tulenevalt ÄS § 60 lg.1 sundlõpetada ja määrati likvideerijaks Liina Vaidla,kes on nimetatud kohtuotsuse isiklikult kätte saanud 08.10.2002 a. Kohtuotsus jõustus 11.11.2002 a. ÄS § 209 lg.1 kohaselt on likvideerijal juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused ,mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Seega, alates kohtuotsuse jõustumisest 11.11.2002 a.,lõppesid kostja MNvolitused OÜ N juhatuse liikmena ja likvideerija oli kohustatud täitma seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja väitel on kostja pannud toime raske juhtimisvea ,kuna on OÜ N pangaarvelt võtnud välja ajavahemikul 30.09.2002 -19.11.2002 a. 1 024 250 krooni sularaha ,ei ole esitanud kuludokumente ja seega tekitanud hagejale kahju.Juhtimisvea tõttu on põhjustatud hageja maksejõuetus. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on OÜ N likvideerija esitanud peaaegu 3 aasta möödudes tema likvideerijaks määramisest, oktoobris 2005 a. kohtule avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks ,kuna võlgniku kohustused (26 831 krooni) ületavad vara (19 232.99 krooni) .Likvideerija arvates põhjustas sellise majandusliku olukorra puudulik juhtimisoskus. Tallinna Linnakohtu 7.12.2005 a. otsusega kuulutati välja OÜ N (likvideerimisel) pankrot.Kohtuotsuse kohaselt oli OÜ-l N (likvideerimisel) ainus teadaolev võlgnevus Maksuja Tolliametile summas 27 219 krooni ja vara pangaarvel 19 129.33 krooni.Kohus on ajutise halduri hinnangut arvestades tuvastanud ,et pankroti põhjustajaks võis olla raske juhtimisviga või pankrotikuritegu,kuna võlgniku arvelt väljavõetud summade kohta pole esitatud dokumente. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud OÜ N (likvideerimisel) konto väljavõtte 16.02.2002-17.10.2005 . Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta ,milline oli äriühingu konto seis likvideerija määramise seisuga 11.11.2002 a.

Konto väljavõttest (seisuga 17.10.2005) nähtuvalt on pärast kostja juhatuse liikme volituste lõppemist ja likvideerija määramist s.o.pärast 11.11.2002 laekunud sundlõpetatud äriühingu kontole 15.11.2002 a. 185 105 .35 krooni ja 20.11.2002 a. 277 078.80 krooni,seega kokku 462184.15 krooni.Samas on kontolt tehtud väljamakseid ,viimane neist 25.11 2002 a summas 265 921 krooni. Hageja pankrotiotsusest ei nähtu,millistel asjaoludel kasutas hageja pangakontot MNpärast likvideerija määramist. ÄS § 209 lg.2 sätestab,et likvideerijad lõpetavad OÜu tegevuse ,nõuavad sisse võlad ,müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Nimetatud konto väljavõttega on tõendatud,et likvideerimisel oleva OÜ N pangakontol oli likvideerimisperioodil piisavalt vahendeid ,et rahuldada võlausaldaja nõue. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus,et MN poolt juhtorgani liikmena raha pangakontolt väljavõtmine ei põhjustanud hageja maksejõuetust. Hageja ei ole tõendanud ,milles seisnes väidetav kahju ja kostja, kui juhatuse liikme, poolt kohustuste rikkumine .Ainuüksi hageja väide ,et kostja on äriühingu kontolt raha välja võtnud kuludokumente esitamata ,ei tõenda raske juhtimisveaga tekitatud kahju olemasolu,seda enam ,et kostja on likvideerimisperioodil äriühingu kontole laekunud 462 184.15 kroonist osaliselt raha välja võtnud ka pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist,s.o ajal ,mil äriühingu tegevuse eest vastutas likvideerija. Eelneva alusel leiab kohus,et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata ka MNsuhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Harju Maakohtu 20.02.2006 a. kohtumääruse alusel on hageja menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 60 lg.1ja lg.2 sätete kohaselt mõistab kohus poole taotlusel ,kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ka siis ,kui pool ,kelle kahjuks on otsus tehtud ,oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse.Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt, kui pool ei esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente,ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kuna kostjad kohtukulude hüvitamist ei taotlenud ,jäävad kostjate kohtukulud kostjate enda kanda. Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.