Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
29. veebruar 2008
Haapsalu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-1591
Hagi ese
E Ei hagi AS B.W.T.King vastu kahju nõudes
Menetlusosalised
Hageja E E, Kostja AS B.W.T.King, reg.kood 10183504, asukoht Turu 43 Tartu linn Kostja esindajad Jaanika Raudam, Juhan Raudam,
Asja läbivaatamise kuupäev
06. veebruar 2008
Resolutsioon Jätta rahuldamata E Ei hagi AS B.W.T.King vastu kahju nõudes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 6/ keeldub A/S B.W.T King täitmast Tarbijakaitseameti Tarbijakaebuste Komisjoni otsust, millega rahuldadi E. Ei kaebus kaupleja A/S B.W.T King
vastu. Komisjon otsustas : A/S-l B.W.T King tagastada E .Eile kingade maksumus 399.90 EEK ning E. Eil tagastada A/S B.W.T King-ale kingad. A/S B.W.T King poolt kehtestatud otsus hüvitamisest keeldumise kohta tehti teatavaks 15. 04. 2005a. Haapsalu Tallinna mnt.l asuvas A/S B.W.T King- ale kuuluvas kingapoes. Tarbijakaitseamet teavitas E. Eit hüvitamise määramise kohta kingade eest 02.04.2005a. Otsus on fikseeritud kirjalikult Tarbijakaebuste Komisjoni otsusega 30.03.2005a. nr 7-1/375. Hageja taotlused:
Lähtuvalt asjaolust et Kostja poolt tõstatatud pretensioonid on adresseeritavad Tarbijakaitseametile, siis on juba eelnevalt pöördunud E E Tarbijakaitseametisse, palvega kaitsta Tarbija huve kohtu korras. Tarbijakaitse amet ei leidnud võimaliku olevat hageja huvide kaitseks kohtusse pöörduda, sest asjas puuduvad TSK paragrahv 37 lg 4 nimetatud tingimused. Lähtuvalt asjaolust, et tarbija E E ei ole juriidiliselt vastutav ja ka pädev vastama sisuliselt Tarbijakaitseametile adresseeritud teemakäsitlusele, mille kirjalik fiktsioon on välja toodud Kostja vastuses tsiviilasjale nr. 2-137/O5, siis oleks otstarbekas tarbija huvide kaitset antud menetluse korras organiseerida läbi Tarbijakaitseameti. See tähendab Tarbija huvide kaitsmist Tarbijakaitseameti poolt. Tulenevalt eeltoodust palun: Hagi aluseks jätta tarbijakaitse ameti Tarbijakaebuste Komisjoni otsus ja selle täide viimine. Tarbija huvide kaitsmist antud kohtumenetluse käigus Tarbijakaitseameti poolt. Täiendava hüvituse maksmist moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise eest l. 07. 2005a. seisuga 1000 kr. Kingade kulunormi aktsepteerimist Kõigi kohtukulude katmist kostja poolt. Juhul kui hagi aluseks olevat Tarbijakaebuste Komisjoni otsust muudetakse, siis kohtukulude katmist Tarbijakaitseameti poolt. Hagi täienduses on hageja välja toonud järgmised väited:
kohtumenetluse aluseks võib olla Tarbijakaebuste komisjoni otsus. Menetluse käigus selgus aga, et see on ebapiisav. Seoses eelnevaga on tekkinud olukord kus Tarbijakaitseameti Tarbijakaebuste komisjoni otsus küll motiveerib algatama kohtumenetlust, kuid otsus ise on vaid üheks tõendiks paljude hulgast, olles ebapiisav isegi hagi algatamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et tarbijakaebuste komisjoni otsus on olnud ajendiks hagi esitamisel ja juhul kui kohtulahend ei ühti Tarbijakaebuste komisjoni otsuse positiivse sisuga Tarbija jaoks, siis palub hageja kohtukulude katmise delegeerida Tarbijakaitseameti Tarbijakaebuste komisjonile.
Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista ning soovib sellega seoses esitada järgmised vastuväited.
Kostja ei pea hageja taotlust ekspertiisi läbiviimiseks antud asja põhjendatuks, sest ekspertiisiga ei saa anda hinnangut pooltevahelisele õigusvaidlusele. Sõltumata jalatsitel esineva defekti iseloomust jääb hageja nõue rahuldamata, kuna hageja on nõude esitamisel rikkunud oluliselt võlaõigusseadust (kostja vastuse p 3). Samas ei ole kostja põhimõtteliselt vastu ekspertiisi määramisele ning märgib, et TsMS § 541g 1 kohaselt tasub eksperditasu ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad (st antud juhul hageja).
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Tarbijakaitseseaduse § 3 järgi on tarbijal õigus 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbijakaitseseaduse § 4 järgi on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning käesoleva seaduse § 10 kohase garantii kohta selle olemasolu korral, samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta, pidades silmas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Tarbijakaitseseaduse § 19 järgi võib tarbija lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel. Tarbijakaitseseaduse § 21 järg, kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. Tarbijakaitseseaduse § 26 järgi tarbija või tema esindaja esitab Tarbijakaitseameti kaudu komisjonile kirjaliku kaebuse, kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendiga.
Tarbijakaitseseaduse § 37 lõike 1 järgi komisjoni otsus täidetakse ühe kuu jooksul, alates komisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Lõike 3 kohaselt, kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta, võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Lõike 4 kohaselt komisjoni otsuse täitmata jätmise korral on Tarbijakaitseametil õigus tarbija nõusolekul pöörduda tarbija esindajana sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, kui vaidlus on oluline seaduse või muu õigusakti kohaldamise ja tarbijate üldise huvi seisukohalt. See tähendab, et Tarbijakaebuste komisjoni otsusega mittenõustumise korral võivad pooled sama vaidlusega pöörduda kohtusse, kuid selle pöördumise vormiks ei ole kaebus tarbijakaebuste komisjoni otsusele, vaid kohus vaatab huvitatud isiku nõudel sama vaidluse sisuliselt uuesti läbi. See tähendab, et kohus ei saa aluseks võtta komisjoni otsust. Samuti ei ole komisjoni otsus kohtule siduv. Ka ei saa seda käsitada tõendina, sest otsuse aluseks olnud tõendeid hindab kohus vahetult. Komisjon antud hinnang ei saa olla kohtule siduv. Kuna kostja AS BWT King tarbijakaebuste komisjoni otsust ei täitnud, pöördus ostja E E hagiga kohtusse nõudega välja mõista kostjalt AS BWT King ebakvaliteetsete kingade maksumus 399 krooni ja mittevaraline kahju 1000 krooni. Nagu on selgunud asja kohtuliku arutamise käigus, kevadel 2004 ostis hageja kostjalt kingad, kuid kuna kingadel hakkasid õmblused läbi laskma, vooder tuli lahti, sisetald deformeerus ja pealsed hakkasid pragunema, siis 02. 09. 2004 pöördus hageja kauplusesse sooviga vahetada välja deformeerunud kingad. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt pakuti hagejale teisi, oluliselt parema kvaliteediga nahkjalatseid, mis olid sooduspakkumises ja mille hind oli tarbija poolt valitud kingade omast 100 krooni kallim. Hageja sellega ei nõustunud ja valis uuesti sama partii, kunstnahast pealsetega kingad hinnaga 399 krooni. Tunnistaja sõnul selgitas ta hagejale, et nahkkingad peavad kauem vastu ja on ainult veidi kallimad, kuid hageja jäi enda valiku juurde. Seega pidi hageja teadma, et sama partii kingadel võivad mõne kuu möödudes ilmneda samad puudused mis eelmistel jalatsitel. Sellele vaatamata jäi ta oma valiku juurde. Hageja väide, nagu ei oleks talle selgitatud garantiitingimusi ja jalatsi vastupidavuse aega, on ümber lükatud tunnistaja ütlustega, kes ise tegeles tarbijaga ja selgitas talle ka nahkjalatsite ja tarbija poolt valitud jalatsite erinevusi ja ka seda, et selle hinnaklassi kingad võivad vähem vastu pidada kui kuus kuud. Mõne kuu möödudes ilmnesid uutel kingadel samad puudused. Hageja soovis kingi parandada, millega kostja ka nõustus, kuid kuna enne müüja poole pöördumist oli hageja ise lasknud ühe kinga parandada ja see oli rikutud, leidis nii tarbijakaebuste komisjon kui eksperdid, et parandatud jalatsi väärtus on 80 % langenud. Sellist jalatsit ei ole võimalik kanda. Ilma selle defektita oleksid jalatsid siiski veel kantavad ja kostja oleks sellisel juhul nõustunud jalatsid välja vahetama. Kohus on asunud seisukohale, et kostja keeldumine tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmisest on põhjendatud eelkõige seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik seda otsust täita. Teine kingadest oli muutunud kasutamiskõlbmatuks. Kohus on arvamusel, et jalatsite maksumuse oleks hageja pidanud sisse nõudma ühe kinga parandajalt, kes kinga pöördumatult rikkus.
VÕS § 218 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud juhul on ekspertiis /t.l. 17/, ja kohtulik ekspertiis /t.l. 99/ kinnitanud, et jalatsitel ei esine tootmisdefekti. Kasutatud materjal vastab selle hinnaklassi jalatsile (hind ilma müüja juurdehindluseta 199 krooni). Jalatsite kiire deformeerumine ja pealse materjali murdumine päka painde kohtades on tingitud tootmises kasutatud liistu ja jala täidluse ebakõlast, e. sellest, et jalats on kandjale lai. Jalatsi märgumisel kliimatingimustest või jala higistamisest tulenevalt ning jalatsi kandmisel niiskena nõrgeneb tehismaterjali kihtide omavaheline siduvus, millele järgneb pealismaterjali murdumine. Kohtuistungil antud ütlustes on eksperdid avaldanud arvamust, et jalatseid kanti järjest päevi, ilma et nad oleksid jõudnud vahepeal korralikult kuivada. Sisetald on vale mõõduga. Tootmistehnoloogia rikkumist eksperdid ei tuvastanud. Ühe kinga parandus on tehtud ebakorrektselt ja selle väärtus on ekspertide hinnangul 80 % langenud. S.t, et king on muutunud kandmiskõlbmatuks. Ilma selle paranduseta oleks kingi saanud peale nende parandamist kanda. VÕS §218lg. 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Isegi kui eksperdid oleksid tuvastanud vaidlusaluste kingade lepingutingimustele mittevastavuse, on kohus seisukohal, et müüja selle eest ei vastuta. Hageja, oli juba varem ostnud samasugused kingad samalt müüjalt. Nendel kingadel olid kandmise ajal ilmnenud samad defektid- pealsete deformeerumine, pealsematerjali pragunemine. Hageja, vahetades need kingad täpselt sama partii kingade vastu, pidi arvestama sellega, et nende kingade kandmisel võivad ilmneda samad vead, kuid vaatamata müüja selgitusele ja tema jaoks oluliselt paremale pakkumisele, ei nõustunud hageja kingi vahetama teiste, kvaliteedilt ja vastupidavuselt paremate nahkjalatsite vastu, e. teisisõnu pidi hageja teadma, milliste omadustega kauba ta vahetuseks valib. VÕS § 222 lg. 3 järgi, kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimusele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse VÕS §189 ja 191 sätestatut. VÕS § 189 lg. 4 järgi kui tagastatav või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Arvesse võttes asjaolu, et hageja poolt parandada lastud king on kaotanud 80% oma väärtusest ja sisuliselt muutunud kasutamiskõlbmatuks, ei pea kohus kingade asendamist kostja poolt enam võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seiskohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste kingade lepingutingimustele mittevastavust. Isegi kui eeldada, et tegemist võis olla lepingutingimustele mittevastava kaubaga, pidi hageja, vahetades kingad teiste sama partii kingade vastu eeldama, et kingade kasutusaeg võib jääda lühikeseks samade puuduste ilmnemisel nagu need olid asendatud jalatsitel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne 01. 01. 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende
kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01. 01. 2006 kehtinud TsMS § 60 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulu. Kostja esindajad on taotlenud kohtult sõidukulude väljamõistmist hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral summas 1248 krooni. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule kuludokumente, millest üheselt selguks kohtukulude nimekirjas märgitud kulutuste tegemine kostja poolt sõiduks kohtusse, jätab kohus kostja poolt taotletud kulud hagejalt välja mõistmata.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.