Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-06-22144 29. veebruar 2008, Narva
Kohtuasi
A.M hagi N.K ja A.L vastu juhatuse liikmetest tagasikutsumise nõudes ning N.K ja A.L vastuhagi A.M vastu OÜ STS L juhatusest tagasikutsumise nõudes Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis: A.M (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx/x-xx; xxx) Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksandr Kazikov Kostja I põhihagis ja hageja I vastuhagis: N.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-x; xxx) Kostja II põhihagis ja hageja II vastuhagis: A.L (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx/x-xx; xxx) Kostjate I ja II põhihagis ning hagejate I ja II vastuhagis lepinguline esindaja volikirja alusel: AS A (rk xxxxxxxx, asukoht xxx; xxx) Kostjate I ja II põhihagis ning hagejate I ja II vastuhagis lepingulise esindaja AS-i A seaduslik esindaja: P.K (ik xxxxxxxxxxx) Hagimenetlus 13.02.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Jekaterina Yakovleva Pooled ja nende esindajad
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilasi nr 2-06-22144
PÕHIHAGI ASJAOLUD NING HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 23.08.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ STS L on kantud Äriregistrisse 18.12.2001. Juhatuse liikmeteks valiti A.L, N.K, A.M. 20.05.2006 sai hageja teada, et A.L ja N.K registreerisid 24.04.2006 Viru Maakohtu mittetulundusühingute registris OÜ LK-L samade tegevusaladega nagu ka OÜ STS L, millega rikkusid Äriseadustiku § 185 lg 2. Hageja esitas A.L-le ja N.K-le kirjad nõudega selgitada nende tegevuse motiivid. Kuid vastuseid pole senini saanud. A.L ja N.K omakorda, omades OÜ STS L juhatuses enamust häältest, kutsusid kokku erakorralise OÜ STS L osanike koosoleku eesmärgiga kutsuda hageja tagasi juhatuse liikmetest. Hageja esitas ÄS § 178 lg 3 alusel õigeaegselt väite OÜ STS L osanike erakorralise koosoleku otsuse peale. Samuti tekitas A.L ja N.K tegevus materiaalset kahju OÜ STS L arves 01.06.2006 nr 106 on kajastatud, et kostjad müüsid reaalsemast madalama hinnaga OÜ STS L vara kostjate poolt moodustatud OÜ-le LK-L. Hageja nõustus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kostjad rikkusid konkurentsikeeldu, ilma mõjuva põhjuseta tekitasid olulisel määral olulist kahju OÜ STS L huvidele, ei lõpetanud kahju tekitamist vaatamata A.M kirjalikule hoiatusele palub hageja tunnistada OÜ STS L üldkoosoleku 01.08.2006 erakorralise osanike koosoleku otsus kehtetuks; taastada A.M OÜ STS L juhatuse liikmetes; kustutada OÜ STS L liikmetest A.L; kustutada OÜ STS L liikmetest N.K; sundvõõrandada A.L osa A.M-le; sundvõõrandada N.K osa A.M-le.
Oma vastuses hagiavaldusele kostjad hagi ei tunnistanud (tl 19-23). Vastuse kohaselt kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: • hageja nõude osas tunnistada OÜ STS L 01.08.2006 toimunud osanike erakorralise üldkoosoleku otsus kehtetuks. Äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 1 sätestab, et kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas asjas on hagi esitatud füüsiliste isikute, mitte osaühingu, vastu. Seega tuleb hagiavalduses esimesena märgitud nõude osas jätta hagi rahuldamata. Samas rõhutame, et hagiavalduses on esitatud nõue tunnistada OÜ STS L osanike erakorralise koosoleku otsus kehtetuks. 01.08.2006 toimunud üldkoosolekul olid vastu võetud 2 otsust. Jääb arusaamatuks, kumb otsustest taotletakse kehtetuks tunnistada. hageja nõude osas „taastada A.M OÜ STS L juhatuse liikmetes” (vastavalt hagiavalduse sõnastusele). Nõue ei ole arusaadav. ÄS ei näe ette juhatuse liikmeks taastamise võimalust pärast tagasikutsumist juhatuse koosseisust. Kui peetakse silmas 01.08.2006 toimunud osanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ning senikehtinud olukorra taastamist (restitutsioon), •
2(9)
Tsiviilasi nr 2-06-22144
siis (vastavalt punktis 1 toodule ning ÄS § 178 lg 1 alusel) hagi on esitatud ebaõigete kostjate vastu. hageja nõuete osas „kustutada OÜ STS L liikmetest A.L ja N.K (vastavalt hagiavalduse sõnastusele) Hagiavalduses ei ole märgitud nõuete seaduslik alus, kuid teatud möönmisega võib eeldada, et tegemist on ÄS § 184 lg-st 5 tuleneva osaniku (kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist) õigusega nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Kuigi ÄS-s ega TsMS-s ei ole sätestatud osaniku eespool nimetatud õiguse realiseerimise menetluskorda ning kohtupraktika selles osas on mitmekesine (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2003.a. määrus tsiviilasjas nr 2-2-228/2003, Harju Maakohtu 19.12.2001.a. otsus tsiviilasjas nr 2/1-648/01), vastustajate seisukohast ÄS § 184 lg-s 5 ettenähtud osaniku õigus on menetlusõiguslikult realiseeritav hagita menetluses (analoogia järgi TsMS peatükkides 58, 59 sätestatuga), mitte hagimenetluses, seega tuleb jätta hagi selles osas läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel, kuna seadus näeb hageja eespool nimetatud õiguse kaitseks teist menetluskorda ette. •
Isegi eeldades, et nimetatud õigus on realiseeritav hagimenetluses, vastustajate arvates hagi tuleb esitada OÜ STS L vastu (analoogia järgi ÄS § 178 lg-ga 1), mitte A.L ja N.K vastu. Nõuete sisu osas esitavad vastustajad järgnevaid vastuväiteid. Nõuete põhjendusena on hagiavalduses toodud: - asjaolu, et vastustajad, olles OÜ STS L juhatuse liikmed, on alates 24.04.2006 ühtlasi ka justkui samadel tegevusaladel tegutseva OÜ LK-L juhatuse liikmed ning see on ÄS §-s 185 sätestatud konkurentsikeelu rikkumine - asjaolu, et kostjad korraldasid OÜ-gu STS L omandis olnud vara müüki OÜ-le LK-L «reaalsemast madalama hinnaga" (vastavalt hagiavalduse sõnastusele). Kostjad väidavad, et kuigi OÜ STS L ja OÜ LK-L põhikirjades ja registri B-kaartides märgitud tegevusalad mõnel määral langevad kokku, reaalselt tegeleb OÜ LK-L üksnes transporditeenuste osutamisega (sellega OÜ STS L ei tegele ega ole ka OÜ STS L põhikirjas see tegevusala märgitud, samas, erinevalt OÜ-st LK-L ei oma OÜ STS L enda omandis transpordivahendeid). Viimatinimetatu tõendamiseks kavatsevad kostjad esitada kohtule k.a. novembrikuu lõpus audiitori kinnituse (et 100% OÜ LK-L realiseerimise käibest moodustavad transporditeenuste osutamisest saadud tulud). Osaühingu põhikirjas ja B-kaardil märgitud tegevusalad on puhtdeklaratiivse iseloomuga ning nad ei oma tähtsust kindlakstegemisel, kas üks osaühing reaalselt tegutseb teise osaühinguga samadel tegevusaladel või mitte. Seega ei ole vastustajad kui OÜ STS L juhatuse liikmed ÄS §-s 185 sätestatud konkurentsikeeldu rikkunud. Hageja väide, et vara müügiga OÜ-le LK-L on OÜ-le STS L tekitatud kahju, on paljasõnaline. Iseenesest vara võõrandamise fakt ei tõenda kahju olemasolu või selle puudumist. Kuskilt ei tulene, et vara oli müüdud «reaalsemast madalama hinnaga". Samas, nagu on märkinud Riigikohus 11.05.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, ainuüksi vara müük alla turuhinna ei tähenda automaatselt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. • hageja nõuete osas sundvõõrandada A.M-le A.L ja N.K omandis olevad OÜ STS L osad. ÄS ei näe sõna-sõnalt ette osa sundvõõrandamise võimalust. Võib eeldada, et tegemist on ÄS §-s 167 sätestatud osaniku väljaarvamisega, mille osas nõue ongi esitatud. Mitte süvenedes nõude sisulistesse põhjendustesse, kostjad rõhutavad, et ÄS § 167 lg 2 alusel taotluse osaniku väljaarvamiseks võivad esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Hageja osadega on esindatud 34% (s.t. alla poole) osakapitalist, (mis on näha hagiavaldusele lisatud, muuhulgas hageja poolt allkirjastatud osanike üldkoosoleku protokollist). Seega ei oma hageja õigust taotleda osaniku väljaarvamist. 3(9)
Tsiviilasi nr 2-06-22144
Kostjad palusid asja isiklikult kohtuistungile.
läbi
vaadata
kohtuistungil
ning
kohustada
hagejat
ilmuma
Kostjad palusid ka jätta hagi esimese, teise, viienda ja kuuendana hagiavalduses märgitud nõuete osas rahuldamata; jätta hagi kolmandana ja neljandana hagiavalduses märgitud nõuete osas läbivaatamata, kui kohus aga leiab, et seda ei saa jätta läbivaatamata, siis jätta hagi selles osas rahuldamata; kohtukulud jätta hageja kanda.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 40) ta ei ole nõus kostjate vastusega ja toetas oma nõue täies ulatuses. VASTUHAGI ASJAOLUD NING HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 01.12.2006 esitatud vastuhagi kohaselt (tl 27-28) 20.10.2006 tegi Viru Maakohtu registriosakond kandemääruse, millega on jäetud rahuldamata OÜ STS L avaldus kande tegemiseks A.M juhatuse koosseisust tagasikutsumise kohta. Viimatitoodu põhjuseks on vajaliku häälteenamuse puudumine vastava otsuse vastuvõtmisel osanike üldkoosolekul. Eeltoodust tulenevalt OÜ STS L juhatus kutsub osanike erakorralise üldkoosoleku kokku, mille üheks päevakorra punktiks on 01.08.2006 toimunud osanike üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamine. Üldkoosoleku kuupäevaks on määratud 04.12.2006. Hagejad jäävad siiski seisukohale, et OÜ STS L huvides on A.M tagasikutsumine juhatuse koosseisust ning seoses võimatusega kutsuda teda tagasi osanike üldkoosoleku otsuse alusel (selle tõendiks on juurdelisatud Viru Maakohtu registriosakonna 20.10.2006 kandemäärus registriasjas nr 13382/2) esitavad Hagejad allpool toodud vastuhagi. Olles Osaühingu STS L (registrikood xxxxxxxx) osanikud, kellede osadega on esindatud 66% häältest, esitavad Hagejad vastuhagi nõudega A.M OÜ STS L juhatuse koosseisust tagasikutsumiseks kohtu poolt Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 alusel. ÄS § 184 lg 5 alusel kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Hagejad väidavad, et A.M: • juhatuse liikmena enam kui aasta jooksul ei võta osa OÜ STS L jooksvast juhtimisest • kuni k.a. augustini (millal hagejad keelasid A.M-le lubamise osaühingu tööruumidesse) pidevalt viibis osaühingu tööruumides alkoholijoobe seisundis, s.h., olles selles seisundis, magas tööruumides nii tööajal kui ka väljaspool tööaega, mitte tagades tööruumide lukustamist. Lugedes ülaltoodut mõjuvateks põhjusteks A.M juhatusest tagasikutsumiseks, soovivad hagejad seda tõendada hagejate poolt vande all antud ütlustega ning tunnistajate ütlustega. Ülaltoodu alusel paluvad hagejad kutsuda A.M OÜ STS L juhatusest tagasi, kohtukulud jätta kostja vastuhagis kanda.
Kostja vastuse kohaselt vastuhagiavaldusele (tl 76) on vastuhagi mõttetu ja põhjendamatu ning kostja palub see jätta rahuldamata. 4(9)
Tsiviilasi nr 2-06-22144
11.12.2007 e-postiga saadetud kirjas (tl 78-79) A. M seletas, et temale jäi arusaamatuks, mida hagejad vastuhagis pidasid silmas, väites, et kostja ei juhtinud firmat. Kostja, kui ka hagejad on juhatuse liikmed ja kostjal ei ole ametijuhendit. Juhatuse koosolekud ei toimunud peale neid, kus kinnitati aastabilanssi. Hagejate väited, et kostja käis asutuse ruumides alkoholi joobes on paljasõnalised. Firma Falck vastusest nähtub, et vastupidi, hagejad rikkusid korda. Kostjat ei lase firmas töötamiseks põhjendamatult.
Oma arvamuses vastuhagi vastuse kohta (tl 96) kostjad on seisukohal, et see on küll emotsionaalne, kuid juriidilises mõttes sisutu. Seega jäävad nad oma vastuses hagile ja vastuhagis esitatud väidete ja taotluste juurde.
13.02.2008 toimunud kohtuistungil loobus hageja põhihagis oma järgmistest nõuetest: • tunnistada OÜ STS L üldkoosoleku 01.08.2006 erakorralise osanike koosoleku otsus kehtetuks • taastada A.M OÜ STS L juhatuse liikmetes • sundvõõrandada A.L osa A.M-le • sundvõõrandada N.K osa A.M-le. Hageja täpsustas oma ülejäänud nõuete (kustutada OÜ STS L liikmetest A.L ja kustutada OÜ STS L liikmetest N.K) sõnastust ja palub A.L ja N.K kutsuda tagasi OÜ STS L juhatuse liikmetest. Hageja jäi oma põhjenduste juurde. Vastuhagi ta ei tunnistanud ja jäi oma vastuväidete juurde. Hagejad vastuhagis jäid oma vastuhagi nõuete ja nende põhjenduste juurde. Nad seletasid, et A. M ise ei võtnud osa juhatuse töös, käis tööl alkoholijoobes, millega rikkus äriühingu mainet. Tunnistajana ülekuulatud J.N andis ütlusi selle kohta, et ta ei ole poolte sugulane. Pooli ta tunneb, kuna nad on partnerid. Suhted on normaalsed. Tunnistaja viibib STS L ruumides tihti, viimasel 1,5 aastal M seal ei näinud. Firmas STS L nägi teda viimast korda 4 või 5 aastat tagasi. Tunnistajal on teada põhjused, miks ta lahkus. Tunnistajal on kahju, et A.M kõrvaldus töötegevusest. Tunnistaja arvab, et see on seotud alkoholi tarvitamisega. Ise tunnistaja ei näinud teda joobeseisundis, ainult jälgis, et hageja puudus töökohal. Viimasel ajal 4-5 aastat tagasi A-ga ei suhelnud, kõiki küsimusi lahendas teistega. Tunnistaja nägi M joobeseisundis ametiruumides. Esimesel 3 aastal käis tunnistaja väga tihti, viimase 2 aasta jooksul käib 1 kord nädalas. Osanikud ei rääkinud tunnistajale M alkoholi tarvitamisest. OÜ-sse STS L suhtumine tunnistajal ei muutunud, kuna firmasse jäid töötama ülejäänud 2 osanikku. Kehtivat lepingut STS L neil ei ole, ainult suulised kokkulepped. Kui inimene ei tegele tööga, lihtsalt istub oma lauas, siis ta on joobeseisundis tunnistaja arvamusel. Tunnistajal on teada, et M käib tihti haiglas. Tunnistaja arvab, et see on selle seisundi tagajärg. Tunnistaja ei saanud nimetada kuupäevi, millal M viibis joobeseisundis töökohal. 5(9)
Tsiviilasi nr 2-06-22144
Tunnistajana ülekuulatud I.K andis ütlusi selle kohta, et tunneb pooli, koristas nende firma ruume 2003.aastast - 12. novembrini 2006.a. Suhted on head. Tunnistaja tuli tööle hommikul alates 08-11, koristas. Saalis viibivatest nägi N ja A, mõnikord hiljem tuli tööle M. Hommikul olid ainult kostjad ja mõned tüdrukud, kes seal töötavad. Kogu aeg kostjad tulid tööle õigeaegselt. Kell 08-08.15 nad olid juba kohal. A tunnistaja sel kella ajal ei näinud. Tunnistaja ei tea, kas hageja pidi olema kohal või mitte, ainult tervitasid teine teist koridoris ja kõik. Tunnistaja ei näinud, et autojuhid pöörduksid M poole. Mõnikord M-l olid lõhnad, tunnistaja ei tea kas ta tarvitas alkoholi hommikul või õhtul. Mitu korda leidis pudelit ja klaasid valamus. Ütles sellest teistele meestele. Seintel olid plekid hageja tugitooli taga, aga see on tunnistaja töö ja ta pidi koristama. Tunnistaja saab kinnitada, et need plekid olid M poolt tehtud. Tunnistaja saab eristada alkoholi lõhna ja alkoholi sisalduva ravimi lõhna, tal ei ole eriteadmisi. Tunnistaja ei näinud, et M pani pudeli valamusse. Tunnistaja nägi teda koridoris, hageja jättis sõrmejäljed seintele, ei tea miks M toetas ennast vastu seina. Kui koristatavas ruumis viibiks alkoholijoobeseisundis isik, sellist juhtumid ei olnud, et tunnistaja viiks kedagi välja. Sellist juhtumid, et M rikkus avalikku korda tööl, tunnistaja juuresolekul ei olnud. Tunnistaja nägi, et M tuli tööle kell 11-12, kuna koristas ka teistel korrustel. Tunnistaja lahkus töölt kell 15. Tunnistaja kord küsis miks M ei olnud kaua näha, ta ütles, et oli haige. See, et ta oli ravil haiglas, tunnistaja ei teadnud. Arvab, et kui inimene toetab ennast vastu seina, temal võivad esineda tervisega probleemid. Tunnistajana ülekuulatud A.K andis ütlusi selle kohta, et ta on N.K poeg. L ja M tunneb. Nad on juhatuse liikmed, aga tunnistaja töötan selles firmas. Nendel on ärisuhted. Tunnistaja keeldus ütlusi andmast oma isa vastu. Teise inimese kohta oli nõus andma ütlusi. OÜ-s STS L töötab tunnistaja alates jaanuarist 2006.a. Töökorraldusi annavad talle N ja A. Kuna tunnistaja töötab ainult 2 aastat, ta nägi M esimese poole aasta jooksul. See on kuni 2006.a suveni. Hiljem ilmus tööle väga harva. Mingeid käskkirju M-lt tunnistaja ei saanud, töötasid erinevates kabinettides. M oli kord normaalses seisundis, kord mitte. Oli alkoholijoobes, oli alkoholijoobejärgses seisundis. Tunnistaja teab, et juhatuse liikmete vahel olid vaidlused seoses sellega. Tunnistaja ei tea, mis põhjusel M ei viibinud tööl viimasel ajal. Tunnistaja ei näinud seda, et M oleks olnud pikali diivanil, kuna oli alkoholijoobes. Nad töötavad erinevates kabinettides ja tunnistaja ei näinud hagejat nii palju. Tunnistaja tööaeg on 08-16.30. Tunnistaja kohustuseks on käia tollis, suhelda tolliametnikega, paar tundi võib ta töölt eemal olla seoses tööga.
6(9)
Tsiviilasi nr 2-06-22144
Tunnistaja saab ütelda, et M oli alkoholijoobes tööl, mõnikord oli pohmellis. Tunnistaja saab eristada, kui inimene on purjus või pohmellis, lõhna järgi. Tunnistaja ei tea, kuidas eristada inimest, kes on purjus, kes on tarvitanud alkoholi sisalduvat ravimit. Igaühel on oma töösuund. Tunnistaja ei ole kindel, et M pidi andma talle mingeid korraldusi.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajad, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et põhihagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses ning et vastuhagi ka ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: nad on OÜ STS L juhatuse liikmed nad on OÜ STS L osanikud OÜ STS L osakapitali suuruseks on 40000 krooni A.M osa suurus on 13600 krooni N.K osa suurus on 13200 krooni A.L osa suurus on 13200 krooni N.K ja A.L on OÜ LK-L asutajad, osanikud ja juhatuse liikmed. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 3 ja 5 järgi osanike otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. OÜ STS L põhikirja p-dest 4.1.1, 4.3 ja 4.4 nähtub, et osanike pädevusse kuulub muuhulgas ka juhatuse liikmete tagasikutsumine ning osanike otsustus on vastuvõetud, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Seega ei saa hageja ilma kostjate osavõtuta osanike koosolekul antud küsimust otsustada kvoorumi puudumise tõttu. ÄS järgi ei ole tavaolukorras juhatuse liikme tagasikutsumiseks vaja esitada põhjust. Põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks peab olema aga mõjuv, kui seda taotletakse vähemalt 1/10 osanike poolt (mida hageja täitis) kohtu kaudu (ÄS § 184 lg 5). Seega peab kohus hindama, kas on mõjuv põhjus kostjate N.K ja A.L OÜ STS L juhatusest tagasi kutsuda. Oma nõude põhjuseks hageja nimetas kostjate poolt konkurentsikeeldu rikkumist, kuna nad asutasid äriühingu sama tegevusaladega nagu OÜ-l STS L ja ei lõpetanud kahju tekitamist vaatamata hageja kirjalikule hoiatusele. Hageja väidab, et kostjad tekitasid oma tegudega materiaalset kahju OÜ-le STS L ka sellega, et müüsid reaalsemast madalama hinnaga OÜ-le STS L kuuluva vara kostjate poolt moodustatud OÜ-le LK-L. Oma väidete tõendamiseks on esitatud OÜ STS L 01.06.2006 sularahaarve 0106 (tl 6) summale 4342,40 krooni. 7(9)
Tsiviilasi nr 2-06-22144
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostjad müüsid OÜ-le STS L kuuluva vara reaalsemast madalama hinnaga, seega selline hageja väide on paljasõnaline. Kohus leiab, et konkurentsikeelu rikkumisest antud asja arutamisel ei saa juttu olla, kuna vastavalt ÄS § 185 lg 1 p 3 on küll juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Kuid sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Hageja ei esitanud kohtule nõuet juhatuse liikmete vastu keelatud tegevuse lõpetamiseks ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmiseks osaühingule, samuti kahju hüvitamisest ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Seega jätab kohus hageja väide konkurentsikeeldu rikkumisest tähelepanuta ja ei arvesta tõendid, mis on esitatud seoses selle väidega. Kohus leiab, et konkurentsi keeldu rikkumine ei või olla mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikmetest tagasikutsumise nõude esitamiseks ÄS § 184 lg 5 mõttes, kuna seadusandja pani selle eraldi sätetega, mitte ÄS § 184 lõikena. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et põhihagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Vastuhagi hagejad nõuavad A. M juhatuse liikmetest tagasikutsumist. Nendel on see õigus vastavalt ÄS § 184 lg 5, mille kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Mõjuvaks põhjuseks kostjat juhatusest tagasikutsumiseks nimetavad hagejad seda, et juhatuse liikmena enam kui aasta jooksul A. M ei võta osa OÜ STS L jooksvast juhtimisest ning et 2006.a augustini (millal hagejad keelasid A.M-le lubamise osaühingu tööruumidesse) pidevalt viibis osaühingu tööruumides alkoholijoobe seisundis, s.h., olles selles seisundis, magas tööruumides nii tööajal kui ka väljaspool tööaega, mitte tagades tööruumide lukustamist. Kohus leiab, et hagejad ei tõendanud oma väidet selle kohta, et A. M ei võta osa OÜ STS L jooksvast juhtimisest oma süül. Tunnistajate J. N ja A. K ütlustega on tõendatud, et nad ei näinud A. M töökohal, kuid J. N käib praegu firma ruumides 1 kord nädalas, A. K istub teises kabinetis ja vähemalt 2 tundi päevas seoses tööülesannete täitmisega viibib töökohast eemal. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused ei tõenda A. M kõrvaldus tööst omal algatusel. Tunnistaja J. N andis ütlusi, et nägi A. M tööruumides joobeseisundis. OÜ-sse STS L suhtumine tunnistajal ei muutunud, kuna firmasse jäid töötama ülejäänud 2 osanikku. Tunnistaja I. K ütlustega selle kohta, et ta nägi, kuidas A. M käis koridoris seintest hoides, kuid ta ei saa ütelda kas ta oli joobeseisundis või mitte, ei ole tõendatud, et A. M tarvitas alkoholi töökohal. Tunnistaja ütles, et A. M-lt oli alkoholilõhn ja ta saab eristada alkoholi lõhna ja alkoholi sisalduva ravimi lõhna. Tunnistaja A. K andis ütlusi, et A. M oli kord normaalses seisundis, kord mitte. Oli alkoholijoobes, oli alkoholijoobejärgses seisundis. Tunnistaja teab, et juhatuse liikmete vahel olid vaidlused seoses sellega. Tunnistaja ei tea, mis põhjusel A. M ei viibinud tööl viimasel ajal. 8(9)
Tsiviilasi nr 2-06-22144
Tunnistaja ei näinud seda, et A. M oleks olnud pikali diivanil, kuna oli alkoholijoobes. Nad töötavad erinevates kabinettides ja tunnistaja ei näinud hagejat nii palju. Tunnistaja saab ütelda, et M oli alkoholijoobes tööl, mõnikord oli pohmellis. Tunnistaja saab eristada, kui inimene on purjus või pohmellis, lõhna järgi. A.M väitis, et oli raskesti haige, tarvitas alkoholisisalduvad ravimeid, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Tema poolt on esitatud AS Sillamäe Sadama 17.05.2007 tõend nr 06-2/142, mida kohus loeb dokumentaalseks tõendiks ja mille kohaselt ei ole fikseeritud juhtumeid, kus A. M poolt oleks rikutud hoones aadressil Kesk 1b avalikku korda ja turvalisuse nõudeid. 02.02.2007 rikuti korda N.K, A.L ja kolmandad isikud, keda turvatöötaja ei tundnud. Kohus leiab, et ülaltoodut tõenditega ei leidnud tõendamist hagejate väidet, et oma käitumisega A. M rikkus äriühingu mainet ja tema viibimine töökohal joobeseisundis ei ole piisavalt ja veenvalt tõendatud. Seega vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Kohtule on arusaadav, et STS L osanike vahel tekkisid suhted, mis rikuvad usaldust teineteise vastu. Kohus leiab, et majandustegevuses on usaldus väga olulisel kohal. Sellest võib otseselt sõltuda äriühingu majanduslik edukus kuivõrd tehinguid tehakse usaldusväärsete partneritega. Usaldus peab kehtima ka äriühingu sees. Kohus peab õigeksks soovitada A. M-le teha ettepanek A. L-le ja N. K-le osta tema osa välja, või võtta vastu A. L ja N. K poolt OÜ STS L osanike 08.12.2006 üldkoosolekul tehtud ettepanek osta nendele kuuluvad OÜ-s STS L osad välja.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna nii põhi- kui ka vastuhagi on jäetud rahuldamata kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kohus teeb kohtuotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630, 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.