Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2008. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-21432
Tsiviilasi
Regati Valduse OÜ ja Urmas Uustali hagi AS-i Tallinna Olümpiapurjespordikeskus vastu selle äriühingu nõukogu 15. novembri 2005. a. otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja nõukogu nõusolekuta Tallinnas Regati pst. 1, 3, 5 asuva kinnistu käsutamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. oktoobri 2006. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Regati Valduse OÜ ja Urmas Uustali apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. veebruar 2008. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) Regati Valduse OÜ (registrikood xxxxxxxx, aadress Ülikooli 8, Tartu), esindajad adv. Ants Mailend Apellant (hageja) Urmas Uustal (IK xxxxxxxxxxx, x), esindajad adv. Ants Mailend Vastustaja (kostja) AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (registrikood xxxxxxxx, aadress Regati pst. 1, Tallinn), esindaja adv. Toomas Vaher
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. oktoobri 2006. a. otsus Regati Valduse OÜ ja Urmas Uustali hagis AS-i Tallinna Olümpiapurjespordikeskus vastu nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja nõukogu nõusolekuta kinnistu käsutamise keelamiseks osaliselt – osas, millega hagi nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata, samuti kohtukulude osas.
3.Tühistatud osas teha uus otsus. Tuvastada, et AS-i Tallinna Olümpiapurjespordikeskus nõukogu 15. novembri 2005. a. otsused on tühised.
4.Välja mõista AS-ilt Tallinna Olümpiapurjespordikeskus Regati Valduse OÜ kasuks kohtukulu 62.460 (kuuskümmend kaks tuhat nelisada kuuskümmend) krooni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2.detsembril 2005. a. esitasid Regati Valduse OÜ ja Urmas Uustal Harju Maakohtule AS-i Tallinna Olümpiapurjespordikeskus vastu hagi, milles palusid tuvastada, et kostja nõukogu 15. novembri 2005. a. otsus on tühine, või tunnistada see otsus kehtetuks. Samuti palusid hagejad keelata kostjal talle kuuluva Tallinnas Regati pst. 1, 3, 5 asuva kinnistu käsutamine kostja nõukogu nõusolekuta. Hagiavalduse kohaselt on Regati Valduse OÜ kostja aktsionär, kellele kuulub 50% aktsiatest. Urmas Uustal on kostja nõukogu liige. Kostjale kuulub Tallinnas Regati pst. 1, 3, 5 asuv kinnistu. 15. novembril 2005. a. toimus kostja nõukogu koosolek, mille protokolli kohaselt otsustas nõukogu muuhulgas anda nõusoleku selle kinnistu xxxxx/xxxxxx suuruse mõttelise osa müügiks. Protokolli kohaselt on kinnistu mõttelise osa müügihinnaks plaanitud 333.350.000 krooni, mis hagejate arvates ei vasta selle tegelikule turuväärtusele. Et Urmas Uustali ei kutsutud nõukogu 15. novembri 2005. a. koosolekule, siis ei saanud ta sellel osaleda. Kostja töötaja poolt väidetavalt e-postiga saadetud kutset nõukogu koosolekule ei saanud Urmas Uustal kätte. Kostja töötajal ei olnud ka õigust nõukogu koosolekut kokku kutsuda, sest seda pidi tegema nõukogu esimees. Ka muul viisil koosoleku toimumisest ei teatatud. Kostja nõukogu 8. novembri 2005. a. koosolekul ei lepitud kokku koosoleku toimumises 15. novembril ega tehtud teatavaks selle koosoleku kokkukutsumise asjaolusid. Nõukogu 8. novembri 2005. a. protokoll ei ole usaldusväärne tõend, sest osa nõukogu liikmeid ei ole seda alla kirjutanud, samuti ei vasta protokoll äriseadustiku (ÄS) § 321 lg. 4 nõuetele. Kuna koosolekut kokku kutsudes rikuti kokkukutsumise korda, on kostja nõukogu 15. novembri 2005. a. otsus kinnistu käsutamise kohta ÄS § 321 lg. 5 kohaselt tühine. Kui kohus otsuse tühisust ei tuvasta, tuleb otsus tunnistada kehtetuks ÄS § 322 lg. 4 alusel. Kinnistu käsutamise poolt hääletas kolm nõukogu liiget, kaks olid vastu. Nõukogus on kuus liiget, seega ei oleks Urmas Uustali osalemise korral otsust vastu võetud. Väär on kostja väide, et tema nõukogu koosolekute kokkukutsumiseks on välja kujunenud tava, mille kohaselt järgmise koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord otsustatakse eelmise koosoleku lõpus nõukogu esimehe ettepanekul. Nõukogu 8. novembri 2005. a. koosolekul räägiti nõukogu uue koosoleku toimumise võimalikust ajast, kuid nõukogu esimees ei kutsunud koosolekut 15. novembriks kokku. Lepiti kokku üksnes selles, et kui vahepeal on tehingute tingimuste kohta midagi selgunud, siis kutsub nõukogu esimees koosoleku kokku. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Urmas Uustal teadis, et 15. novembril 2005. a. toimus nõukogu koosolek, selle kokkukutsumisest teatati talle vastavalt väljakujunenud tavale. Nõukogu 8. novembri 2005. a. koosolekul otsustati, et järgmine koosolek toimub
15.novembril 2005. a. ja et päevakorras on hotellialuse ja hotelli teenindamiseks vajaliku maa võõrandamise otsustamine. 8. novembri koosolekul osalesid kõik nõukogu liikmed, sealhulgas hageja. Urmas Uustal viitas ise oma 15. novembri 2005. a. e-kirjas A. Ale ja nõukogu liikmele A. Tle, et ta oli teadlik nõukogu koosoleku toimumisest sel päeval. Samuti saatis kostja töötaja 11. novembril 2005. a. kõigile nõukogu liikmetele, sealhulgas hagejale nõukogu esimehe palvel e-posti teel teate, milles oli määratud koosoleku toimumise aeg, koht ja see, et päevakorra esimeseks punktiks oli kostja juhatusele volituste andmine hotellialuse ja hotelli teenindamiseks vajaliku maa võõrandamiseks. Teade saadeti välja kell 15. 40 ja see jõudis ligikaudu samal ajal ka Urmas Uustali sissetulevate e-kirjade hulka. Ka A. T väitis, et vestles Urmas Uustaliga samal päeval enne koosolekut ning neil võis olla juttu toimuvast koosolekust. Vaidlusalusel koosolekul otsustas nõukogu viis kohaletulnud liiget, et kvoorum on koos ja kinnistu mõttelise osa müügi küsimuse võib panna hääletusele. Kostja nõukogu 8. novembri 2005. a. koosoleku protokoll on kehtiv ning kolme allkirja puudumine või tavatu number ei muuda seda olematuks. Hagejad on minetanud õiguse tugineda vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra väidetavale rikkumisele, kuna Urmas Uustal ise rikkus nõukogu liikme hoolsuskohustust. Ta möönis, et tema juuresolekul arutati 8. novembril uue koosoleku toimumist 15. novembril, sellises olukorras oleks mõistlikult käituv nõukogu liige, kes koosoleku kokkukutsumise teadet tavapärasel ajal ei saanud, võtnud ühendust nõukogu esimehe või sekretäriga, et koosoleku toimumise aeg ja koht üle kontrollida. Regati Valduse OÜ juhatuse liikmeteks on A. T ja Urmas Uustal, kusjuures A. T oli 15. novembri 2005. a. koosolekul kohal ega taotlenud selle uuesti kokkukutsumist seoses kokkukutsumise korra rikkumisega. Nõukogu otsuste vaidlustamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Väär ja paljasõnaline on hagejate väide, et kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügitehing kahjustas kostja huve. Tehing tehti turuhinnaga ja see oli kostja huvides. Esimese astme kohtu otsus Vaidlustatud otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja mõistis kummaltki hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 25.000 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb vaidlus lahendada ÄS § 321 alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et Regati Valduse OÜ on kostja aktsiate 50% omanik ja Urmas Uustal on kostja nõukogu liige. Ei vaielda ka selle üle, et Urmas Uustal ei osalenud kostja nõukogu 15. novembri 2005. a. koosolekul ega kiitnud koosolekul vastuvõetud otsuseid heaks. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas Urmas Uustal teadis nõukogu
15.novembri 2005. a. koosolekust või rikuti koosoleku kokkukutsumisel seaduse või põhikirja nõudeid, mistõttu nõukogu ei olnud õigustatud koosolekul otsuseid vastu võtma ning vastuvõetud otsused on ÄS § 321 alusel tühised. Kostja nõukogu protokollidega, kostja töötaja saadetud teadetega nõukogu liikmetele ja tunnistajate A. T, A. A, R. T, E. T ja A. A ütlustega on tõendatud, et kostja nõukogu koosolekute kokkukutsumisel oli aastate jooksul välja kujunenud tava, mille kohaselt iga järgmise koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord otsustati eelmise koosoleku lõpus nõukogu esimehe ettepanekul ning enne koosoleku toimumist tuletas kostja töötaja e-kirjaga nõukogu liikmetele nõukogu esimehe nimel veelkord meelde koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra ning edastas vajadusel dokumente. Tõendatud on, et vaidlusalune koosolek kutsuti kokku seda tava järgides.
8.novembri koosolekul, kus viibisid kõik nõukogu liikmed, sealhulgas Urmas Uustal, lepiti kokku, et järgmine koosolek toimub 15. novembril 2005. a. Seda tõendab nõukogu
8.novembri 2005. a. koosoleku protokoll. Asjaolu, et sellele ei ole alla kirjutanud kõik nõukogu liikmed, ei tee koosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks, kuigi ÄS § 321 lg. 4 kohaselt pidid nõukogu liikmed koosoleku protokollile alla kirjutama või kui nad sellega nõus ei olnud, oleks tulnud protokollida nende eriarvamused.
15.novembri 2005. a. koosoleku kokkukutsumise otsustamist 8. novembri koosolekul kinnitasid tunnistajad A. A, R. T ja A. A, kelle ütluste kohaselt on koosoleku toimumise
käik protokollis õigesti kajastatud. Asjaolu, miks kannab 8. novembri protokoll tavapärasest erinevat numbrit, selgitas tunnistaja E. T. Asjaolu, et kostja töötaja E. T saatis lisaks 8. novembri 2005. a. koosolekul vastuvõetud otsusele välja ka nõukogu esimehe teate 15. novembri 2005. a. koosoleku toimumise kohta, on tõendatud 11. novembri 2005. a. e-kirja ja selle manusega, milles märgitakse, et nõukogu esimehe palvel teatab sekretär 15. novembril 2005. a. kell 14. 00 toimuvast nõukogu koosolekust ja selle päevakorrast. Manuses märgiti, et koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees ja asjaolust, et kirja saatis välja kostja töötaja, ei järeldu, nagu oleks tema olnud koosoleku kokkukutsuja. E-kirja päise kohaselt saatis kostja töötaja e-kirja kõigile nõukogu liikmetele, sealhulgas Urmas Uustali mailiaadressile, 11. novembril 2005. a. kell
15.40. Seda, et nimetatu e-kirja kätte sai, kinnitas E. T tunnistus, et ta kopeeris adressaatide aadressid eelmisest e-kirjast, et olla veendunud selles, et kiri saadetakse õigetele adressaatidele. Veateadet selle kohta, et Urmas Uustalile saadetud e-kiri läbi ei läinud, talle ei tulnud. Ka tunnistajad A. A ja R. T tunnistasid, et said 11. novembril saadetud e-kirja kätte. Seda, et e-kiri saadeti ja saabus A. A arvutisse 11. novembril 2005. a. kell 15. 40, tõendab ka dokumentaalse tõendina käsitletav IT-spetsialisti J. B kirjalik arvamus. Asjaolu, et Urmas Uustal oli nõukogu 15. novembri koosolekust teadlik, tõendavad samuti tunnistaja A. T ütlused, U. Uustali 15. novembri 2005. a. e-kiri A. Ale ja A. Tle ning kõigile nõukogu liikmetele e-kirja manusena sekretäri saadetud lepingu projekt. A. T ei välista, et rääkis U. Uustaliga enne koosolekut samal päeval toimuvast koosolekust. Urmas Uustal saatis 15. novembril 2005. a. e-kirja A. Ale ja A. Tle, mis selle päise kohaselt saadeti kell 15. 43, kuid IT-spetsialisti J. B arvamuse kohaselt saadeti see kell 13. 24, sest A. A vastas U. Uustalile samal päeval kell 13. 32. Lisaks saatis kostja töötaja 14. novembril 2005. a. kell
16.01 kõigile nõukogu liikmetele e-kirja manusena kavandatava lepingu teksti. Seda, et kõigil nõukogu liikmetel oli olemas kogu vajalik info tehingu tegemiseks, tõendavad A. A 7. ja 11. novembri e-kirjade manustena saadetud lepingu tekst ja selle lisad. Koosoleku otsuste vaidlustamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Õige ei ole ka kostja väide, nagu oleksid hagejad minetanud õiguse tugineda nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra väidetavale rikkumisele sellest tulenevalt, et Urmas Uustal ise rikkus nõukogu liikme hoolsuskohustust. Paljasõnaline on ja vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust hagejate väide, et kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügitehing kahjustab kostja huve. Tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et Urmas Uustal oli teadlik 15. novembril 2005. a. kell 14. 00 toimuvast nõukogu koosolekust. Nõukogu kokkukutsumisel ei rikutud seaduse ega põhikirja nõudeid, millest tulenevalt oli nõukogu õigustatud 15. novembri 2005. a. koosolekul otsuseid vastu võtma ja otsuste tühisuse tuvastamiseks puudub alus. Nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamise küsimust hagi alusena esiletoodud asjaoludest tulenevalt ei teki, sest hageja väidetel rikuti nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda, mis toob kaasa otsuste tühisuse. Puudub alus keelata kostjal kinnistu käsutamine nõukogu nõusolekuta. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi otsuste tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotamise osas. Uue otsusega paluvad apellandid hagi selles osas rahuldada. Apellandid ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega nõue kinnistu käsutamise keelamiseks nõukogu nõusolekuta jäeti rahuldamata. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus vääralt ÄS § 321 lõiget 1. Vaidluse lahendamiseks on tähtsust üksnes asjaolul, kas Urmas Uustalile teatati nõukogu 15. novembri 2005. a. koosolekust vastavalt osundatud normile. Nõukogu liiget Urmas Uustali koosolekule vastavalt sellele normile ei kutsutud. Tähendust ei oma, kas nõukogu liige koosoleku toimumisest teistest allikatest pärineva teabe kaudu teadis. Isegi kui Urmas Uustal sellest teadis, ei olnud koosolek otsustusvõimeline. ÄS § 321 lg. 5 kohaselt on koosolek kokkukutsumise korra
rikkumisest sõltumata otsustusvõimeline üksnes siis, kui kõik nõukogu liikmed on kohal. Kohus hindas vääralt tõendeid ja kohtu järeldused kutse kättesaamise kohta ning koosoleku toimumisest teadmise kohta ei ole õiged. E. T ütlused ei tõenda, et Urmas Uustal sai 11. novembril 2005. a. e-kirja kätte. Ka ei ole võimalik selle kättesaamist U. Uustali poolt järeldada asjaolust, et selle said kätte A. A, R. T ja A. A. Kohus tegi põhjendamatuid järeldusi tunnistaja A. T ütlustest: nimetatu ei mäletanud, kas ta rääkis Urmas Uustaliga 15. novembril enne nõukogu koosoleku toimumist, ja ütles, et ei tea, kas Urmas Uustal oli koosoleku toimumisest teadlik. Isegi kui Urmas Uustal sai koosoleku toimumisest teada samal päeval A. Tga peetud telefonivestluse kaudu, ei saa seda käsitelda nõukogu koosoleku toimumisest etteteatamisena ÄS § 321 lg. 1 tähenduses. Kohus järeldas põhjendamatult Urmas Uustali poolt 15. novembril 2005. a. kell 13. 24 saadetud e-kirja alusel, et ta oli teadlik koosoleku toimumisest. Viidatud e-kirjas koosoleku toimumist ei käsitletud. Kui kohus tegi vastava järelduse A. A kell 13. 32 saadetud vastusest, on otsus ikka väär. Ka juhul, kui Urmas Uustal luges e-kirja kohe läbi, ei oleks ta jõudnud 28 minutiga Tartust Tallinna kell 14. 00 algavale koosolekule. Selline teavitamine ei ole kooskõlas ÄS § 321 lg. 1 nõuetega. Urmas Uustali 15. novembril saadetud e-kirjad tõendavad, et ta sai koosoleku toimumisest teada alles pärast koosoleku toimumist. Kohus on hagejate seisukohad jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud, et Urmas Uustal sai nõukogu koosoleku kutse kätte. Õige ei ole kohtu järeldus, et nõukogu 15. novembri 2005. a. koosolek kutsuti kokku juba 8. novembri 2005. a. koosolekul, kus osales ka Urmas Uustal. Hagejate vastavad põhjendused jättis kohus tähelepanuta. Ükski tunnistaja ei väitnud, nagu oleks 15. novembri koosolek kutsutud kokku juba 8. novembri 2005. a. koosolekul. Isegi kui uue koosoleku toimumise kuupäev lepiti kokku 8. novembril 2005. a., ei oleks sellega ÄS § 321 lg. 1 nõuded täidetud, sest täiendavalt oleks tulnud teha teatavaks koosoleku kellaaeg, toimumise koht ja päevakord. Kohus jättis vastamata hageja väitele, et 8. novembri 2005. a. koosoleku protokoll ei ole usaldusväärne tõend. Asjaolu, et protokoll on osa nõukogu liikmete poolt alla kirjutamata, kinnitab nende mittenõustumist protokolli sisuga. A. T selgitas kohtuistungil, et alla kirjutamata jätmise põhjuseks oli protokolli mittevastavus koosoleku tegelikule käigule.
8.novembri protokoll koostati pärast 15. novembri koosoleku protokolli, mis järeldub nende numeratsioonist ja tunnistaja E. T ütlustest. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hagejate seisukohad koosoleku kokkukutsumise ja selle kohta, et nõukogu liikmetel ei olnud koosoleku päevakorras olnud tehingu kohta vajalikku informatsiooni. Kohus järeldas tõendeid ebaõigesti hinnates, et väljakujunenud tavana otsustatakse kostja nõukogu koosoleku kokkukutsumise asjaolud eelneval koosolekul. Tunnistajate ütluste kohaselt otsustas koosoleku kokkukutsumise tavaliselt nõukogu esimees ja sellest teatati kutse kaudu. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hagejate vastavad seisukohad ning hagejate väite tunnistajate A. A, R. T ja A. A ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Vastustaja seisukoht AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kõrgema astme kohtute varasemad lahendid
17.aprilli 2007. a. otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus tühistas 21. detsembri 2007. a. otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus märkis oma otsuses, et vaidlus tuleb lahendada nõukogu koosoleku toimumise ajal kehtinud õiguse alusel ning kuigi ÄS § 321 lg. 5 ei sisaldanud sel ajal teist lauset, mille kohaselt on nõukogu koosoleku
kokkukutsumise korra rikkumisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised, kehtis siiski ka sel ajal sama põhimõte. Et ÄS-s ei ole täpsustatud, millises vormis tuleb nõukogu liikmetele koosoleku toimumisest teatada, ja sätestatud ei ole nõukogu koosoleku kokkukutsumisteate kättetoimetamisele kõrgendatud nõudmisi, tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikeid 1 – 4 ja § 77 lõiget 1, millest järeldub, et nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saab oma sisu tõttu olla üksnes sõnaselgelt väljendatud, kuid see võib olla mis tahes vormis, sealhulgas sisalduda e-kirjas. ÄS § 321 lg. 1 nõuete täitmiseks ei piisa sellest, et nõukogu esimees teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra; nõukogu liige peab olema teate ka kätte saanud. Kohaldada tuleb TsÜS § 69 lõigetes 1 ja 2 tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti püsiühendus või mitte. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas ja e-kirja saab lugeda kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast selle saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. E-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Teate kadumise riski kannab ta hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Seda ei saa tõendada e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib aga olla teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus tema serverisse. ÄS § 321 lg. 1 nõude täitmiseks peab kostja tõendama, et Urmas Uustal sai nõukogu
15.novembri 2005. a. koosoleku teate kätte hiljemalt üks päev enne koosoleku toimumist, seega hiljemalt 14. novembril 2005. a. Oluline ei ole, kas Urmas Uustal oli koosoleku toimumise päeval koosoleku toimumisest teadlik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, kas Urmas Uustal oli vähemalt üks päev enne vaidlusaluse koosoleku toimumist saanud TsÜS § 69 lg. 2 mõttes kätte teate, milles talle teatati nii koosoleku toimumise aeg kui päevakord. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lõikele 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust on apellatsioonimenetluses vaidlustatud osas, millega hagi kostja nõukogu 15. novembri 2005. a. otsuste tühisuse tuvastamiseks jäeti rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust ülejäänud osas. Vaidlustatud osas ei ole maakohtu otsus õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 2 tühistada; uue otsusega tuleb hagi kostja nõukogu 15. novembri 2005. a. otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldada. Kohtukulud tuleb ümber jaotada, mõistes kostjalt hageja Regati Valduse OÜ kasuks välja 62.460 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et 15. novembril 2005. a. toimus kostja nõukogu koosolek, kus Urmas Uustal, kes oli nõukogu liikmeks, ei osalenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade edastati Urmas Uustalile vastavalt ÄS § 321 lg. 1 nõuetele või on koosolekul vastuvõetud otsused koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Vaidlus tuleb lahendada vastavalt vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal kehtinud õigusnormidele. Kuigi ÄS § 321 lg. 5 sel ajal kehtinud redaktsioonis ei nähtud sõnaselgelt ette nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel vastuvõetud otsuste tühisust, tulenes see siiski sätte mõttest. Seega võivad vaidlusalusel koosolekul vastuvõetud otsused olla tühised, kui kokkukutsumisel rikuti ÄS § 321 lg. 1 nõudeid.
Hagejate väidetel ei olnud Urmas Uustalile kostja nõukogu 15. novembri 2005. a. koosolekust kooskõlas ÄS § 321 lõikega 1 teatatud. Selle lõike lausete 2 ja 3 kohaselt kutsub koosoleku kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige; koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kuna kostja põhikirjas ei olnud ette nähtud pikemat etteteatamistähtaega, piisas ühepäevasest etteteatamisest. ÄS § 321 lg. 1 nõuete täitmiseks peab nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade kui tahteavaldus olema sõnaselgelt väljendatud (TsÜS § 68 lg. 2), kuid selle võib teha mis tahes vormis (TsÜS § 77 lg. 1), kusjuures nõukogu liige peab olema selle kätte saanud (TsÜS § 69 lg. 1). Seega pidi Urmas Uustal saama teate koosoleku toimumisest kätte hiljemalt 14. novembril 2005. a. Kostja väidete kohaselt toimus nõukogu koosoleku kokkukutsumine tavapärasel viisil nii, et nõukogu eelneval koosolekul lepiti kokku järgneva koosoleku toimumise aeg ja enne koosolekut saatis kostja töötaja E. T nõukogu liikmetele e-kirjaga täpse päevakorra. Õige on apellantide väide, et mitte igal nõukogu koosolekul ei lepitud kokku järgnevas koosolekus – seda kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud nõukogu esimees Arti A. Nõukogu eelneval – 8. novembri 2005. a. koosolekul – Urmas Uustal osales. Selle koosoleku protokolli järgi lepiti kokku järgmises koosolekus 15. novembril 2005. a. ja niisugust kokkulepet on kinnitanud ka tunnistajad A. A, A. A ja R.T. Tunnistaja A. T ütluste kohaselt uue koosoleku aega kokku ei lepitud, kuid tunnistaja on möönnud, et ta oli koosoleku toimumisest teadlik. Samas ei ole protokollil kõigi sellel osalenud nõukogu liikmete allkirju, kuigi ÄS § 321 lg. 4 lause 2 kohaselt pidid kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed protokollile alla kirjutama. Et protokollilt osa osalejate allkirju puudub, ei ole kõrvaldatud kahtlust, et protokoll ei kajasta koosolekul toimunut õigesti. Kolleegium leiab aga, et sellel asjaolul ei olegi selle üle otsustamisel, kas kutse Urmas Uustalile 15. novembri koosolekule edastati 8. novembri koosolekul, määravat tähtsust, sest 8. novembri koosolekul ei lepitud kokku 15. novembri koosoleku täpses päevakorras ja algusajas ning sellest tulenevalt ei saa sellel koosolekul toimunuga lugeda koosoleku kokkukutsumise teadet edastatuks. Kostja väitel edastati Urmas Uustalile koosoleku kokkukutsumise teade ka
11.novembril 2005. a. e-kirja teel. Sel teel koosoleku kokkukutsumise teate edastamine ei olnud vastuolus seaduse nõuetega. TsÜS § 69 lg. 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega saab ka e-postiga saadetud teate lugeda kättesaaduks, kui see on saabunud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. E-kirja saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja ei nõudnud saajalt e-kirja kättesaamise kinnitust, siis peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Kuna saatjaks oli kostja, kes ei nõudnud Urmas Uustalilt kinnitust teate kättesaamise kohta, siis lasub temal teate saajani jõudmise tõendamise koormis. Kolleegium leiab, et kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et
11.novembril 2005. a. Urmas Uustalile e-postiga saadetud teade jõudis tähtaegselt adressaadini. Usaldusväärseks tõendiks selle asjaolu kohta võiks, näiteks, olla kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Niisugust väljavõtet ei ole kostja esitanud. Apellatsioonimenetluses esitas kostja asjatundja arvamuse, mida kolleegium hindab dokumentaalse tõendina ja milles on e-kirja Interneti päist analüüsides leitud, et E. T arvutist saadetud teade on 11. novembril 2005. a. jõudnud Elioni e-mailiserverisse. Selle tõendi alusel ei saa aga teha järeldust, nagu oleksid igasugused tehnilised viperused e-kirja edasisel teekonnal välistatud ja nagu oleks vaidlusalune e-kiri jõudnud ka Urmas Uustalile teenust pakkuva kolmanda isiku Alfaneti serverisse.
Ka muude tõenditega ei ole usaldusväärselt tõendatud, nagu oleks Urmas Uustal kostja 11. novembri e-kirja kätte saanud. Nii ei anna niisuguseks järelduseks alust ei Urmas Uustali poolt A.A ja A .Tle 15. novembril 2005. a. saadetud e-kirjad ega tunnistajatena üle kuulatud isikute ütlused ega ka osundatud tõendid kogumis. E-kiri, mille Urmas Uustal saatis asjatundja arvamust arvestades 15. novembril kell 13. 24 (tl. 264, 299 ja 304), sisaldab saatja arvamust kavatsetava müügilepingu tingimuste kohta ega sisalda midagi, millest võiks järeldada kutse kättesaamist samal päeval toimuvale koosolekule. Et lepinguprojekti saatis kostja töötaja E. T Urmas Uustalile 14. novembril 2005. a. kell
17.01 (tl. 265), siis on tõenäoline, et viidatud e-kiri kujutas endast reaktsiooni sellele. Teise e-kirja saatis Urmas Uustal asjatundja arvamust arvestades 15. novembril kell 18. 51 (tl. 257, 301 ja 307), seega pärast nõukogu vaidlusaluse koosoleku lõppu. Selles viitab U. Uustal küll nõukogu päevakorra punktidele ja teatab, kuidas ta nendes hääletab, kuid sellest ei saa teha järeldust, et saatja oli päevakorrast enne nõukogu koosoleku toimumist teadlik. Nii U. Uustal kui tunnistajana üle kuulatud A. T on kinnitanud, et viimane helistas esimesele kohe pärast nõukogu koosoleku lõppu ning teavitas teda toimunust. U. Uustali poolt viidatud kirjas väljendatu ei ole selle väitega vastuolus. Ainuüksi asjaolust, et U. Uustal ei protesteerinud selle vastu, et teda koosolekule ei kutsutud, vaid avaldas arvamust arutatud sisulise küsimuse kohta, ei saa järeldada, nagu oleks kutse talle olnud nõuetekohaselt edastatud. Niisugust järeldust ei saa teha ka A. T ja A. T käitumisest vaidlusalusel koosolekul. Asjaolust, et E. T kutse U. Uustali e-maili aadressile saatis ning et nõukogu liikmed A. A ja R. T nende emaili aadressidele saadetud samasisulised e-kirjad kätte said, ei saa tuletada, nagu oleks kirja kätte saanud ka U. Uustal oma e-maili aadressilt. Seega ei ole tõendatud ka, nagu oleks Urmas Uustalit kostja nõukogu 15. novembri 2005. a. koosolekule kutsutud e-kirjaga. Et kostja nõukogu liiget Urmas Uustalit ei kutsutud nõukogu 15. novembri 2005. a. koosolekule kooskõlas ÄS § 321 lg. 1 nõuetega, on sellel koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 3 kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Maakohtu otsuse kohaselt ei taotlenud hagejad esimese astme kohtu menetluses kostjalt kohtukulude väljamõistmist ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud. Seega kaotas hageja õiguse taotleda apellatsiooniastmes hagiavalduselt tasutud riigilõivu hüvitamist. Kostja taotles hagejalt esimese astme õigusabikulu 111.566, 90 krooni väljamõistmist. TsMS § 60 lg. 1 lause 3 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna kahest esitatud nõudest rahuldatakse üks ja jäetakse teine rahuldamata, on õiglane jätta kostja esimese astme kohtus kantud õigusabikulu tema enda kanda. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 37.750 krooni tuleb kostjalt hageja Regati Valduse OÜ kasuks välja mõista vastavalt TsMS § 60 lg. 1 lausele 1. Hageja Regati Valduse OÜ poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 24.710 krooni tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mis kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt TsMS § 61 lg. 1 punktile 2. Seega tuleb kohtukulude jaotamise tulemusena kostjalt hageja Regati Valduse OÜ kasuks kokku välja mõista 62.460 krooni.
Margo Klaar
Urmas Reinola
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.