5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet esitas 22.08.2016.a Harju Maakohtule avalduse võlgniku Xxxx õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Kohus rahuldas 19.10.2016.a määrusega Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet ́i avalduse ning peatas TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Määrus jõustus 05.01.2017.a.
2.Võlgnik Xxxx esitas 30.06.2017.a kohtule avalduse sõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatatuse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on sissenõudja Xxxx alatiseks elama asunud võlgniku juurde. Harju Maakohtus on tsiviilasjas nr 2-17-5373 kompromissi korras 30.06.2017.a tehtud lõpplahend, mis muutis nii osaliselt vanemate hooldusõigust sissenõudja Xxxx elukoha osas, kui ka elatise maksmise kohustust kõikidele lastele alates 16.01.2017.a ning 01.04.2017.a. Nimetatud kompromissimääruse järgi lõppes tagasiulatuvalt alates 16.01.2017.a võlgniku kohustus maksta elatist sissenõudjale Xxxx. Teiste laste osas vähendati makstava elatise suurust samuti tagasiulatuvalt alates 01.04.2017.a. Eelpool nimetatud kohtulahendi kohaselt peab võlgnik alates 01.04.2017.a maksma elatist kokku 310 eurot kuus. Kohtulahend jõustus koheselt, sest pooled loobusid kaebuse esitamise õigusest. Avaldusega koos esitas võlgnik kohtule tõendid selle kohta, et perioodil alates 01.04.2017.a kuni avalduse esitamiseni on võlgnik tasunud kolm kuud järjest kohtulahendiga ettenähtud elatist. Kokku on avaldusele eelnenud kolmekuulise perioodi jooksul võlgnik elatist tasunud summas 940,32 eurot. Sissenõudjate seisukoht
3.Kohus edastas 05.09.2017.a sissenõudjate esindajale e-kirja seisukoha esitamiseks. Sissenõudja vastas kohtule küsimusega, kas 24.08.2017.a määrus, millega võlgniku õigusi ei taastatud, ei ole antud küsimusele otsus. Kohus selgitas, et võlgnik esitas uue taotluse. Sissenõudjate esindaja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur on 10.08.2017.a seisukohas märkinud, et alates 01.04.2017.a on elatise kohustuseks 313,34 eurot kuus. Kohtutäitur esitas kohtule tabeli elatise tasumise kohta, millest nähtub, et: aprill 2017 laekus 143,45 eurot, mai 2017 laekus 97 eurot, juuni 2017 laekus 90 eurot, juuli 2017 laekus 253,72 eurot ja augustis 2017 laekus 315 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.TMS § 1775 lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku ja avaldaja seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Harju Maakohtu 30.06.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-5373 (tlk 144-146) lõppes võlgniku kohustus maksta elatist sissenõudjale Xxxx tagasiulatuvalt alates 16.01.2017.a. Teiste laste osas vähendati makstava elatise suurust samuti tagasiulatuvalt alates 01.04.2017.a. Eelpool nimetatud kohtulahendi kohaselt peab võlgnik alates 01.04.2017.a maksma elatist kokku 313,34 eurot kuus.
9.Võlgnik on tasunud märtsis 2017.a kohtutäiturile 150 eurot, millest 143,45 eurot kanti sissenõudjatele; aprillis 2017.a 150 eurot, millest 143,45 eurot kanti sissenõudjatele; mais 2017.a 100 eurot, millest 97 eurot kanti sissenõudjatele; juunis 2017.a 101,60 eurot, millest 90 eurot kanti sissenõudjatele; 28.06.2017.a on võlgnik tasunud kohtutäituri kontole 263,72 eurot; 28.06.2017.a, mis kajastub juulikuu laekumistes, 325 eurot, millest kanti sissenõudjatele 253,72 eurot. Võlgnik kandis Xxxx kontole 27.07.2017.a 157 eurot ning Xxxx kontole 157 eurot. 22.08.2017.a kandis võlgnik Xxxx kontole 157 eurot ning Xxxx kontole 157 eurot. Lisaks tasus võlgnik 24.08.2017.a Xxxx kontole 46,50 eurot ning Xxxx kontole 46,50 eurot. Võlgnik on kokku tasunud elatist 1568,89 eurot.
10.Kohus märgib, et TMS § 1775 lg 1 p-i 1 saab lugeda täidetuks vähemalt 940,02 euro tasumisel (313,34 eurot kuus). Võlgniku poolt makstu ületab seda summat. Seega on täidetud TMS § 1775 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, s.t võlgnik on tasunud kolme kuu elatise.
11.Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (803 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt, millega viidi täitemenetluse seadustikku sisse regulatsioon õiguste piiramise kohta lapse elatise võlgnevuse korral, on regulatsiooni eesmärk tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatise võlgnevuse, et vältida edasist kohtumenetlust. Võlgniku õiguste piiramise, kui meetme, eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on regulatsioon loodud sellisena, et kui võlgnik asub pärast hoiatuse kättetoimetamist või kohtutäitäituri poolt kohtule avalduse esitamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluses olevaid meetmeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on õnnestunud võlgnikult pärast kohtutäituri poolt avalduse kohtusse esitamist, sisse nõuda miinimummääras elatis. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et võlgnikul on endiselt eelneva aja eest elatise võlgnevus sissenõudja ees.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxxx avaldus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise lõpetamiseks rahuldada ning lõpetada Xxxx mootorsõiduki juhtimisõiguse peatatus ning temale õiguse ja loa andmise keelamine.
13.TMS § 1775 lg 2 sätestab, et kohus toimetab avaldajale ja kohtutäiturile kätte määruse, mis lõpetab võlgniku õiguse või loa kehtivuse peatatuse ja temale õiguse või loa andmise keelamise. Seega tuleb käesolev määrus toimetada kätte Xxxxja kohtutäitur Katrin Vellet ́le. Kohus edastab määruse teadmiseks ka sissenõudjate esindajale xxxx.
14.TMS § 1775 lg 3 sätestab, et kohtumääruses märgitud õiguse või loa kehtivuse peatamise ja õiguse või loa andmise keelamise lõpetamisega seotud toimingute tegemiseks toimetab kohus asjaomasele asutusele kätte jõustumismärkega määruse. Seega tuleb käesolev määrus pärast jõustumist edastada Maanteeametile.
15.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
16.Kohus selgitab, et juhul, kui võlgnik ei täida edaspidiselt lapsele elatise tasumise kohustust, on kohtutäituril võimalik esitada TMS §-s 1771 sätestatud eelduste esinemisel kohtule uus avaldus elatise võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
17.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.