2-07-50464
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2008, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-50464
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi X ’i vastu 119 000,00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (rk 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tallinn), hageja esindaja Liisa Saamot; Kostja: X
kirjalik menetlus
Balti Investeeringute Grupi AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 17.01.2008 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul väidab hageja, et kostjapoolse lepingus kokkulepitud osamaksete mittetasumine on põhjuslikus seoses saamata jäänud intressidega. Sellega kohus ei nõustu. Mitte kostjapoolse rikkumise tõttu ei kaotanud hageja võimalust saada intresside näol tulu, vaid selle võimaluse kaotas ta vastavalt VÕS § 416 lõikele 3 seetõttu, et hageja ise ütles lepingu üles. Kui mõelda ära lepingu ülesütlemine, siis saaks hageja tasumata intressi nõuda täitmisnõude alusel ja kaoks ära ka kahju, millele hageja viitab. Seetõttu on intresside saamata jäämisest põhjustatud kahjuga põhjuslikus seoses hagejapoolne lepingu ülesütlemine, mistõttu ei saa hageja kahju hüvitamist nendel asjaoludel nõuda.
Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi X ’i vastu 119 000,00 krooni nõudes osaliselt, s.o 94 536,85 krooni ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.