Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Määruse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2008.a., Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-353
Tsiviilasi
SA Narva Linnaelamu hagi R. U. vastu eluruumi vabastamise ning üürivõlgnevuse 4109 krooni 20 senti tasumise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: SA Narva Linnaelamu reg. kood xxxxxxxx, asukoht xxx x xxx Kostja: R. U.(isikukood xxxxxxxxxxx, reg. elukoht xxx x-xx, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg ja 12.02.2008.a., Narva kohtumaja koht Kohtuistungil viibinud isikud
Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Hageja esindaja: Alina Vangonen, isikukood xxxxxxxxxxx, 06.09.2007 volikiri nr 797 alusel Kostja seadusjärgne esindaja Narva Linn Narva linna Sotsiaalameti kaudu; esindaja S. T., isikukood xxxxxxxxxxx, 09.01.2008 volikiri nr 1.23/33 ja 08.01.2008 volikiri nr 16-6 alusel.
Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 22.02.2008.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.
Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt andis üle Narva linn alates 01.07.2003.a. kõike munitsipaaleluruumide üürileandja õigused SA-le Narva Linnaelamu. 03.09.2000.a. sõlmisid hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale ja tema pereliikmetele kasutusse korter nr xx maja nr x xxx tänaval xxx linnas. Lepingu p. 4.6 kohaselt kohustus üürnik maksma korteriüüri ja Üürileandja vahendusel osutavate teenuste eest kuni arvelduskuule järgneva kuu 30. kuupäevani arvete alusel. Arved on kostjale esitatud igal kuul. Alates 01.11.2003.a. üürnik ei maksnud kordagi üürimaksu ja kommunaalteenuste eest. Maksete mittetasumise mõjuvatest põhjustest ei ole kostja hagejat kirjalikult teavitanud. Üürileandja esitas nõude leping ennetähtaegselt lõpetada ja eluruum vabastada tähitud kirjaga 20.12.2004.a. nr 1194. Üürnik ei ole eelnimetatule reageerinud – ei ole tasunud võlgnevust ega vabastanud eluruumi. Juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 271, 316 lg 1 p 2,3 ning , palub hageja tõsta R. U. välja korterist nr xx elamus xxx tn x koos kõigi temaga koos elavate isikutega ilma teist eluruumi vastu andma. Mõista kostjalt välja hageja kasuks üürivõlgnevus 4109 krooni 20 senti ning kohtukulud summas 620 krooni. Kostja vastus Kostja seaduslik esindaja ei esitanud kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde ning palus nõuda välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 4109,20 krooni ja kohtukulud ning tõsta kostja korterist välja. Hageja esindaja selgitas, et SA Narva Linnaelamu hakkas tegelema alates 01.07.2003.a. Tol ajal kostja ei elanud korteris aadressil xxx tn x-xx xxx, korteri uks oli naeltega kinni pandud. Võlg 4109,20 krooni on tekkinud novembrist 2003 kuni detsembrini 2004.a. Sinna kuulub soojus ja hooldus. Kostja on maksejõuetu ja sotsiaaltoetusel ning munitsipaalkorterit ta ei vaja. Korteris on registreeritud R. U. ning peale R. U. selles korteris ei elanud keegi. Kostja ei täitnud oma kohustusi, ei maksnud arveid. Üürileandja esitas kostjale nõude üürileping ennetähtaegselt lõpetada ja eluruum vabastada tähitud kirjaga 20.12.2004. nr 1194. Üürnik ei ole reageeritud – ei ole tasunud võlgnevust ega vabastanud eluruumi. Hageja arvab, et üürileping on lõpetatud. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et on nõus hagiga. R. U. on haige inimene ning vajab kõrvalist abi, mida saab anda ainult eriasutus. Alates 1985.a. R. U. on psühhiaatril arvel ja invaliidsuspensionil. Alates 2000.a.(pärast kostja ema surmast) osutati igasugust abi
kostjale. 2003-2006.a. oli kostja sundravil Viljandi haiglas. Haiglast vabanes märtsis 2006.a. Komisjon juunis 2006.a tegi otsuse, et Narva linn võib suunata kostjat Viljandi haiglasse ravile, kus ta oli veel üks aasta. Pärast seda pannisid R. U. Sallamäe Hooldekodusse, kus ta asub. R.U. on pension 1259 krooni. Hagi tunnistame selles osas, et eluruumi kasutamis- ja valdamisõigus tuleb kostjalt ära võtta. Kostjal R. . puudub soov ja kogemus korterit kasutada. R.U. peab olema eriasutuses. 06.02.2003.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-856/02 lõpetati kriminaalasi R. U. suhtes KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja kohaldati R.U. suhtes psühhiaatriline sundravi, paigutades ta Viljandi tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse kuna ta oli vastutusvõimetu. 22.04.2002.a. ambulatoorse kohtu-arstliku ekspertiisi nr 27 arvamuse kohaselt põeb R.U. vaimuhaigust, ta on ohtlik ühiskonnale ja vajab ravi. U. on võetud arvele psühhiaatri juures alates 1987.a. Aastas 5-6 korda viibib ta haiglas. Eestkostjat tal ei ole. Kostja R. U. seaduslikuks esindajaks on Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, juhindudes TsMS § 219 lg 1 ning perekonnaseaduse § 95 lg 5, § 92 lg 4, § 98 lg 1. Narva linn täidab eestkostja ülesandeid R. U.suhtes. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Üürileandja poolt saadetud kostjale nõude üürileping ennetähtaegselt lõppemisest ja eluruum vabastamisest tähitud kirjaga 20.12.2004. nr 1194 loetakse kostjale kättetoimetatud 12.05.2005.a.. Nimelt 12.05.2005.a. sai kätte kostja seaduslik esindaja hagiavaldus koos lisadega. Kostja seaduslik esindaja ei vaidlustanud üürilepingu lõppemist. Kohus tuvastas, et kostja R. U. ei ela korteris xxx x-xx alates 2003.a., kuna ta oli paigutatud psühhiaatrihaiglasse sundravile ning praegu ta asub Sillamäe Hooldekoduses. 03.09.2000.a. munitsipaaleluruumi üürileping nr 02200300321/143 on lõppetud. Hageja kinnitas, et kostja ei täitnud oma kohustusi üürilepingu p 4.6 alusel ning omab üürivõlgnevus summas 4109,20 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadustele. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Seoses sellega, kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulud Hageja esitas kohtule hagi 07.02.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 620 krooni. Hageja palub mõistja kostjalt hageja kasuks kohtukulud 620 krooni. Enne 01.01.2006.a kehtinud TMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõivu seaduses sätestatud suuruses tasuda hagilt. Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks 620 krooni. Kohus teeb otsuse, juhindudes VÕS § 76 lg 1, 271, 334 lg 1; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, § 164 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.