H OÜ hagi MTÜ vastu valduse omavolilise äravõtmise tunnustamiseks ja MTÜ vastuhagi H OÜ vastu rendisuhte lõppemise tunnustamiseks, alusetult säästetud 60 000 krooni ja viivise nõudes Hageja (vastuhagis kostja) H OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja R V L, lepinguline esindaja ARajaste Kostja (vastuhagis hageja) MTÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja JP, lepinguline esindaja vandeadvokaat I Otto
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
15.01.2008.a Kostja esindaja vandeadvokaat I Otto
RESOLUTSIOON
1.Jätta H OÜ hagi MTÜ vastu valduse omavolilise äravõtmise tunnustamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi. 2.1 Tunnustada, et MTÜ ja H OÜ vahelised rendisuhted, mis tulenevad 01.11.2001 sõlmitud mitteeluruumi allrendilepingust ja koostöölepingust olid 13.juuniks 2005 lõppenud. 2.2 Välja mõista H OÜ-lt alusetult säästetud 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni, viivis
830,22 (kaksteist tuhat kaheksasada kolmkümmend krooni ja 22 senti) krooni ja alates 01.11.2007 viivitusintressi protsendina põhinõudest 60 000 krooni kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras MTÜ kasuks.
3.Menetluskulude jaotus Välja mõista H OÜ-lt menetluskulud kokku summas 38 339.20 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa krooni ja 20 senti) krooni MTÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-05-15454/34 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.01.11.2001 sõlmisid pooled mitteeluruumi allrendilepingu nr 2 ja koostöölepingu nr 2, mille kohaselt kostja andis hagejale allrendile kohvikuruumid üldpinnaga 45 m2 asukohaga Xxx Tallinnas (tl 16-18). Hageja nõue ja põhjendused
2.Vastavalt 04.10.2007 kohtuistungil esitatud haginõude muutmisele palub hageja tunnustada, et kostja on võtnud hagejalt ruumi asukohaga Xxx, Tallinnas valduse ära alates juunist 2005 kuni kohtuotsuse tegemise päevani hageja nõusolekuta õigusvastaselt. Hageja tugineb oma nõudes AÕS §§-dele 34 lg 1, 40 lg 2, 45 lg 1.
3.Hageja selgitab, et kostja üürib 15.10.1999 mitteeluruumi rendilepingu nr 07-99096 alusel Tallinna Linnalt Xxx õueansambli hooneid tähtajaga 15.10. 2059 (tl 12-15). Hageja leiab, et tema allrendileping, mis kostjaga sõlmiti 01.11.2001 on kehtiv samuti 15.10. 2059.
4.13.06.2005 palus kostja seoses remondiga vabastada nädalaks ruumi, milline oli hagejale rendile antud. Hageja asjad vitriin-külmik, müügivitriin ja nõudepesumasin jäid ruumi. Kostja esindaja väljendas selget soovi jätkata koostööd hagejaga. Remondi käigus vahetas kostja lukud ja tõstis hageja vara ruumist välja. Hageja leiab, et ta vabastas ruumid ajutiselt seoses remondiga ning see oli mööduv takistus, mis AÕS § 39 lg 1 kohaselt valdust ei lõpetanud. AÕS annab valdajale kaitse omavoli vastu.
5.06.07.2005 pöördus hageja kostja poole kirjalikult palvega võimaldada siseneda ruumi, et taasavada kohvik (tl 20). Kostja keeldus põhjendades, et vastavad lepingud on lõppenud. Hageja leiab, et sellisel viisil saadud valdus on AÕS § 40 lg 2 kohaselt omavoliline. Hageja esitas vastavasisulise kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile (tl 22-25).
6.Juhinduvalt AÕS § 45 lg 1 nõuab hageja otsest valduse taastamist. Hageja vastuväited vastuhagile
7.Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja on rikkunud hageja õigusi ja on jämedalt rikkunud hea usu põhimõtet. Kostja on leidnud uue rentniku ja sõlminud vaidlusaluste ruumide osas rendilepingu MTÜ-ga U .
8.Hageja selgitab, et hageja seaduslik esindaja on kohvikupidamisele spetsialiseerunud ettevõtja, kes on saanud ka vastava väljaõppe välismaal. Hageja on panustanud koostöösse kostjaga arendada ja renoveerida MHi hoonetekompleksi sh saades vastuteenena õigust pidada hoovis pikaajaliselt kohvikut. Pooltel oli ühine majanduslik eesmärk - kogu hoonete renoveerimine.
9.Hageja leiab, et vaidlusalused lepingud on sõlmitud TsK ja rendiseaduse kehtivuse ajal ja alates 01.07.2002 vastavalt VÕS sätetele saab koostöölepingut kvalifitseerida seltsingulepinguks VÕS
2-05-15454/34 § 580 mõttes. Hageja leiab, et koostöö lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest ja lepingu sõlmimise eesmärgist. Kostja seisukoht on väär, et allrendilepingu kehtivuse viimane päev oli 01.11.2004. Väär on kostja väide nagu hageja oleks nõustunud kostja pakkumusega jätkata koostöösuhet kuni 01.02.2004. Hageja saatis kostjale vastava sisuga kirja 15.11.2004 (tl 69). Väär on kostja õiguslikud väited nagu kostja oleks lõpetanud tähtajatu koostöölepingu, tõlgendades seda tähtajatu allüürilepinguna (tl 71). Kuna hageja leiab, et tegemist on seltsingulepinguga, siis ülesütlemise materiaalse eeldusena oleks vajalik mõjuv põhjus VÕS § 597 lg 1 kohaselt. Kuna seda ei olnud, siis 31.01.2005 ülesütlemine oli tühine ja puudus vajadus selle vaidlustamiseks kohtus. Hageja leiab, et kui ka koostööleping lugeda pärast allrendilepingu võimalikku lõppemist antud üürisuhet edasireguleerivaks üürisuhteks, olnuks kostja 31.01.2005 avaldus ülesütlemise kohta tühine VÕS § 325 lg 2 p-des 3 ja 4 ning § 325 lg 5 sätestatud alusel, mistõttu puudus ka sel juhul hagejal vajadus kohtus vaidlustada ülesütlemine. Hageja on seisukohal, et tal on jätkuvalt ruumi valdamise õiguslikuks aluseks koostööleping isegi juhul kui lugeda allüürileping lõppenuks. Hageja leiab, et koostöölepingus oli poolte tahe suunatud just vaidlusaluse ruumi rentimiseks.
10.VÕS § 1037 reguleerib hüvitusnõuet, mis tuleneb isiku õiguste rikkumisest. Hageja ei ole rikkunud kostja õigusi, vaid vastupidi, seega on välistatud nõude rahuldamine. Kuna inventariseerimisplaanil puudub 45 m2 keldrikorruseruum, siis saab kostja õigusvastast tulu linna jaoks olematu ruumi allrentimisest. Seega pole linn andnud vaidlusalust ruumi kostjale rendile. Hageja peaks renti tasuma linnale mitte kostjale. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnista.
12.Kostja selgitab, et 01.11.2001 koostööleping ja allrendileping olid valduse väidetava äravõtmise hetkeks lõppenud. Allrendilepingu punkti 1 kohaselt leping oli sõlmitud 3 aastaks. Kostja nõudis korduvalt ruumide vabastamist. 01.11.2004 novembril teavitas kostja oma kirjaga nr 17 hagejat, et soovib allrendilepingu lõpetada arvates 01.02.2005 (tl 37). Kuni selle kuupäevani oli kostja nõus jätkama hagejaga koostööd senistel tingimustel. Hageja võttis kostja pakkumise vastu, kasutades renditud ruume ning tasudes renti kokkulepitud tingimustel edasi. 31.01.2005 teatas kostja hagejale, et ütleb arvates 01.05.2005 korraliselt üles temaga sõlmitud koostöölepingu (tl 38). Seoses koostöölepingu lõpetamisega palus kostja hagejat tema kasutuses olevad tööruumid hiljemalt 01.05.2005 vabastada. Hageja lepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole. Hageja vabastas 13.06.2005 ruumid. Hageja nõustumist koostöölepingu lõppemisega tõendab lisaks hageja keeldumine tasuda talle juunis ruumide kasutamise eest esitatud arvet, kuna sellel puudub lepingust tulenev alus (tl 39,40).
13.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja palus ruumi vabastada seoses algava remondiga vaid paariks nädalaks. Kostja on nõudnud ruumide vabastamist alates novembrist 2004. Kostja leiab, et hageja loobus tegelikust võimust asja üle 13.06.2005 s.o päevast, mil ta kolis vaidlusalusest ruumidest välja sh viies ruumidest välja talle kuuluvad asjad. Vabatahtlik väljakolimine ruumidest ei ole vaadeldav mööduva takistuse või katkestusena tegeliku võimu teostamisel AÕS § 39 lg 2 mõttes. Hageja kolis välja vabatahtlikult, vara väljaviimises kostja ei osalenud. Hilisemat ruumide kasutamist kostja poolt ei saa käsitleda valdust omavolina. Omavoli puudumisel on AÕS § 45 alusel esitatud hagi rahuldamine võimatu. Hageja valduses olnud ruumid on rendilepingu alusel läinud üle kolmandale isikule (tl 109-112).
2-05-15454/34
14.Hageja esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuurile kaebuse alusel ei alustatud kriminaalmenetlust, mille kohta on koostatud vastus hagejale 20.07.2005 (tl 42). Vastuhagi nõue ja põhjendused
15.Kostja esitas vastuhagi 29.09.2005 milles palub tunnustada, et pooltevahelised rendisuhted, mis tulenevad 01.11.2001 sõlmitud mitteeluruumi allrendilepingust ja koostöölepingust, olid 13. juuniks 2005 lõppenud ja vastavalt 01.11.2007 kohtusse saabunud haginõude täpsustusele palub välja mõista alusetult säästetud 60 000 krooni ruumide kasutuse eest, millele lisanduvad viivised summas 12 830,22 krooni ja viivitusintress alates 01.11.2007 kuni põhivõla täitmiseni vastavalt VÕS § 113 sätestatule.
16.Koostöölepingust ei nähtu, et kostja kohustub hagejale tööruumide kasutamist seniks kuni eksisteerib Xxx MH. Koostööleping oli tähtajatu ja ruumi pideva kasutamise arvestus pidi koostöölepingu p 4 kohaselt algama vastava lepingu allkirjastamise päevast. Mitteeluruumi leping sõlmiti 3 aastaks. Kuna kostja oli nõus allrendilepingu lõpetama 01.02.2005, siis allrendilepingu lõppemise tõttu puudub hagejal arvates 01.02.2005 õigus vallata tema kasutusse antud ruume allrendilepingu alusel. Kostja nõustub, et koostöölepingul on üürilepingule viitavaid tunnuseid, mis võimaldavad seda üürilepinguna käsitleda. Koostöölepingu käsitlemine üürilepinguna vastas pooltevahelisest kirjavahetusest ka hageja poolt lepingule antud tõlgendusele. Kostja on seisukohal, et koostööleping ei ole käsitletav ühise tegutsemise või seltsingulepinguna ning sellest lepingust ei tulene vaidlusaluste ruumide valdamise õigus, kuna koostöölepingus puudub kokkulepe konkreetsete ruumide valdamise kohta. Koostöölepingus puudus spetsiaalsuse põhimõtte nõuetele vastavalt määratletud kokkulepe, mida isegi lepingu kehtivuse korral oleks käsitletav ruumide hagejapoolse vadamise õigusliku alusena AÕS § 34 lg 1 mõttes. Kostja on järginud koostöölepingu ülesütlemisel VÕS §-de 311 lg 1 ja 312 lg 1 nõudeid teatades koostöölepingu lõppemisest 3 kuud ette. Hageja ei ole seda vaidlustanud, seega koostööleping lõppes 01.05.2005. Seega pooltevahelised rendisuhted olid lõppenud ajaks, mil hageja vabastas ruumid s.o 13.06.2005.
17.Hageja kasutas lepingujärgseid ruume ka pärast lepingu lõppemist ajavahemikus 01.05.200513.06.2005. Pärast 13.06.2005 on hageja oma vara välja viinud renditud ruumist ja ladustanud asjad kostja näituseruumi, mille kasutamiseks lepingut ei ole sõlmitud. Eelmärgitud ruum on samaväärne rendile antud ruumiga. Kostja on nõudnud ruumide vabastamist, kuid hageja keeldus. Hageja vabastas ruumid 22.12.2005 (tl 169). Kostja on esitanud hagejale arved, kuid neid ei ole tasutud (tl 51-52, 170-176). VÕS § 1037 lg 1 sätestab õiguse saada hüvitust valduse ja kasutamise õiguse rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on kostjal hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja hindab hageja poolt hageja õiguse rikkumise teel saadu väärtuseks 9000 krooni kuus so summa, mis hageja maksis renditud pindade kasutamise eest vastavalt allrendilepingu ja koostöölepingu kehtivuse ajal (tl 49,50). Hageja on kasutanud ruume alates 13.06.2005 kuni 22.12.2005. Seega on hageja säästnud 60 000 krooni. Kuna hageja ei ole tasunud ruumide kasutamise eest, siis on kostja seisukohal, et ta on õigustatud saama lisaks hüvitisele viivist perioodi 13.07.2007-31.10.2007 eest 12 830,22 krooni ja alates 01.11.2007 viivist vastavalt VÕS §-dele 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud intressimääras.
18.Kostja on seisukohal, et MTÜ U vahel sõlmitud lepingud ei saa tõendada seda, millised hageja õigused tulenesid kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingutest.
2-05-15454/34 Kostja esitatud kasutusluba ei tõenda, et vaidlusalust ruumi tuli kasutada kohvikuna, samas on sellel märge, et kohvikuruumideks on muudetud ruumid 2 aastaks. Eeltoodu kinnitab, et pooltevaheline rendisuhe sõlmiti mitte pikemaks tähtajaks kui 3 aastat. Kohtuotsuse põhjendus
19.Hageja (vastuhagis kostja) esindajad kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast ja kohast teadlikud. Kohus leiab, et kuivõrd kohus ei ole kohustanud hagejat istungile isiklikult ilmuma, on võimalik kostja (vastuhagis hageja) taotlusel TsMS § 409 lg 1 p 3 alusel asja arutada sisuliselt.
20.Kohus, kuulanud ära kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002 kohaldatakse senikehtinud seadust.
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asju kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asju kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
23.Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 01.11.2001 koostöölepingu nr 2 ja mitteeluruumi allrendilepingu nr 2 (tl 16-18). Koostöölepingus nr 2 leppisid pooled kokku koostöös, mille kohaselt hageja pidi aitama MHi väljaehitamisel ja kandma kostja kulutusi seoses Xxx renoveerimisega esimesel tegevusaastal 56 160 EEK ulatuses, teisel aastal 77 760 EEK ulatuses ja alates kolmandast aastast 99 360 EEK ulatuses (tl 18). Sama koostöölepingu punkti 3 kohaselt võimaldas kostja hagejal kasutada tööruume suurusega 45 m2 ja hageja pidi kostjale pakutud kommunaalteenuste eest tasuma vastavalt esitatavatele arvetele iga kalendrikuu 5. kuupäevaks. Lepingu punkti 4 kohaselt algas ruumidekasutamise arvestus lepingu allakirjutamise päevast. Lepingu punkti 5 kohaselt seati kostja juures sisse raamat võimalike tasaarvelduste jaoks, mille kontrolliõigus oli mõlemal poolel. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et koostöölepingu jõustumise eelduseks oli poolte vahel mitteeluruumi allrendilepingu sõlmimine. 01.11.2001 sõlmisid pooled mitteeluruumi allrendilepingu nr 2, mille punkti 1 kohaselt andis kostja hagejale allrendile kolmeks aastaks (kuni 31.10.2004) kohvikuruumid üldpinnaga 45 m2 asukohaga Xxx Tallinnas (tl 16-17). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid lepingud, mis on sisustatud üürilepingule VÕS §-is 271 sätestatud omadustega, et üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Kohus ei tuvastanud VÕS §-s 580 sätestatud seltsingulepingule omaseid tunnuseid. Sponsorluse palve teistele juriidilistele isikutele ei muuda hageja ja kostja vahelist lepingut seltsingulepinguks.
2-05-15454/34 Kohus leiab, et koostööleping nr 2 on sisustatud selliselt, et jõustub koostoimes 01.11.2001 poolte vahel sõlmitud mitteeluruumi allrendilepinguga nr 2. Kuna tegemist ei ole lepingutega, milledel on iseseisvad eesmärgid, vaid tegemist on lepingutega, mis on omavahel seotud ja on sisustatud sarnase eesmärgiga, siis leiab kohus, et koostööleping on käsitletav raamlepinguna allrendilepingu suhtes. Kuna kohus leiab, et vaidlustatud lepinguid tuleb käsitleda koos, siis juhinduvalt mitteeluruumi allrendilepingu nr 2 punktist 1 asub kohus seisukohale, et tegemist on tähtaegsete lepingutega tähtajaga kuni 31.10.2004 vaatamata sellele, et koostöölepingus ei ole märgitud sõnaselgelt lõppemise aega. Eeltoodut tähtaega kinnitab ka tõend, mille kohaselt on kohviku ruumide kasutusluba väljastatud ajutiselt 2 aastaks (tl 121,122). Vastavalt VÕS § 309 lg-le 1 tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega. Koostöölepingu punktis 9 on pooled kokku leppinud, et koostööleping on jõus kuni mõlema osapoole kohustuste täitmiseni ja seda võidakse jätkata osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Koostöölepingu punkti 2 kohaselt on hageja kohustuseks aidata MHi väljaehitamisel ja aidata kanda kostja kulutusi seoses Xxx renoveerimisega esimesel tegevusaastal 56 160 EEK ulatuses, teisel aastal 77 760 EEK ulatuses ja alates kolmandast aastast 99 360 EEK ulatuses ja koostöölepingu punkti 3 kohaselt on kostja kohustuseks lubada hagejal kasutada tööruume pindalaga 45 m2. Pooled ei ole esiletoonud asjaolusid, et eeltoodud vastastikused kohustused oleks jäänud täitmata. Kuna koostöö jätkumise ja allrendilepingu pikenemise eelduseks on vastavalt koostöölepingu punktile 9 osapoolte vastastikune kokkulepe, siis eelduseks on mõlema poole soov jätkata koostööd ka pärast allrendilepingu lõppemise tähtaega s o pärast 31.10.2004.
24.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 07.10.2004 kirjalikult hagejat teavitanud soovist mitte pikendada 01.11.2001 sõlmitud allrendilepingut. Samas kirjas palub kostja hagejat viia 01.1102.11.2004 oma asjad ja tagastada võtmed (tl 70). 01.11.2004 novembril teavitas kostja oma kirjaga nr 17 hagejat, et soovib allrendilepingu lõpetada arvates 01.02.2005 (tl 37). Kuni selle kuupäevani oli kostja nõus jätkama hagejaga koostööd senistel tingimustel. Hageja võttis kostja pakkumise vastu, kasutades renditud ruume ning tasudes renti kokkulepitud tingimustel edasi. 31.01.2005 teatas kostja hagejale, et ütleb arvates 01.05.2005 korraliselt üles temaga sõlmitud koostöölepingu (tl 38). Seoses koostöölepingu lõpetamisega palus kostja hagejat tema kasutuses olevad tööruumid hiljemalt 01.05.2005 vabastada. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et koostöö jätkumise eeldus -mõlema poole soov jätkata koostööd - on täitmata, mistõttu tuleb lugeda mõlemad lepingud lõppenuks hiljemalt 01.05.2005. Asju, et hageja ei vabastanud ruume vaatamata kostja korduvatele meeldetuletustele, ei tekita jätkuvat koostöösuhet ega rendisuhet. Eelnimetatud suhete eelduseks on mõlema poole soov jätkata koostööd ja rendisuhet. Hageja kirjalikud vastused eelnimetatud teadetele ja hageja avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks ei asenda kostja soovi koostöö ja rendisuhte jätkamiseks (tl 20-25, 69, 71). Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on täitnud VÕS §-des 311-312 sätestatud nõudeid. Kohus ei tuvastanud VÕS § 325 lg 2 p 3, 4 rikkumisi, mille alusel saaks lugeda üürilepingu ülesütlemist tühiseks.
25.Vaidlust ei ole, et hageja vabastas vaidlusalused ruumid 13.06.2005. Juhinduvalt AÕS §-39 lg-st 1 valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle. AÕS § 40 sätestatu kohaselt on eelduseks, et valduse rikkumine või valduse äravõtmine toimub valdaja nõusolekuta seadusevastaselt. Kuna hageja vabastas ruumid vabatahtlikult, siis puudub omavoli kostja poolt. Kuna poolte vahel puudus kehtiv rendileping, siis kostjal puudus kohustus pärast remonti anda ruumid hageja valdusse vastavalt AÕS §-le 45 . Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Eeltoodut kinnitab ka kostja 21.06.2005 kiri hagejale, milles on kostja teatanud, et allrendileping ja koostööleping on lõppenud. Samas kirjas on kostja tänanud, et hageja eeltoodut aktsepteeris ja vabastas ruumid (tl 41).
2-05-15454/34 Hageja enda käitumine viitab üheselt sellele, et ta sai aru, et poolte vahel on lepingud lõppenud, kuna hageja keeldus arve nr 0701 osalisest tasumisest, põhjendusega, et kostjal puudub õiguslik alus nõudeks, mistõttu ta ei aktsepteeri arve p 7 nõutud 9000 krooni tasumist ruumide ekspluatatsiooni kuni 13.06.2005 ja ruumide kasutamist inventari hoidmise eest (tl 39, 40). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et vastuhagis esitatud tunnustamise nõue, et pooltevahelised suhted on lõppenud alates 13.06.2005 on leidnud tõendamist, mistõttu vastuhagi kuulub selles osas rahuldamisele.
26.Hageja seisukoht, et tema lepingud pidid kehtima sama tähtajaga kui on 15.10.1999 sõlmitud mitteeluruumi rendilepingus nr 07-99096, mille lepingu poolteks on Tallinna linn ja kostja ja mille kohaselt kostja rendib Tallinna Linnalt Xxx õueansambli hooneid tähtajaga 15.10.2059 ei tugine ei poolte vahel sõlmitud lepingutele ega seadusele (tl 12-15). Hageja ei saa nõuda endale kostja õigusi, mis tulenevad kostja sõlmitud lepingutest kolmandate isikutega.
27.Vaidlust ei ole, et hageja kasutas lepingujärgseid ruume ka pärast lepingu lõppemist ajavahemikus 01.05.2005- 13.06.2005. Pärast 13.06.2005 on hageja oma vara välja viinud renditud ruumist ja ladustanud asjad kostja näituseruumi, mille kasutamiseks lepingut ei ole sõlmitud. Vaidlust ei ole selles, et kostja palus hagejal ruumid vabastamist. Hageja vabastas ruumid 28.12.2005 (tl 169). Vaidlust ei ole, et kostja on esitanud hagejale arved, kuid neid ei ole tasutud (tl 51-52, 170-176). VÕS § 1037 lg 1 sätestab õiguse saada hüvitust valduse ja kasutamise õiguse rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on kostjal hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja hindab hageja poolt hageja õiguse rikkumise teel saadu väärtuseks 9000 krooni kuus so summa, mis hageja maksis renditud pindade kasutamise eest vastavalt allrendilepingu ja koostöölepingu kehtivuse ajal (tl 49,50). Kohus nõustub eeltooduga. Hageja on kasutanud ruume tasumata selle kasutamise eest alates 13.06.2005 kuni 22.12.2005. Seega on hageja säästnud kokku 60 000 krooni. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole õigustatud kasutama ruume tasuta, seega on kostja õigustatud saama hüvitist 60 000 krooni ruumide kasutamise eest. Hageja seisukoht, et vaidlusalused ruumid kuuluvad Tallinna Linnale ja neid ruume ei ole kostjale rendile antud ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega (tl12-15, 102,103, 113-114).
29.Kui võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist ja võlgnik seda rikub, siis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, on kostjal õigus saada viivist perioodi 13.07.2007-31.10.2007 eest 12 830,22 krooni ja alates 01.11.2007 viivist vastavalt VÕS §-dele 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud intressimääras.
30.Hageja seisukoht, et kostja soovis rendisuhteid jätkata ja jätkas, kuna pidas läbirääkimisi teiste juriidiliste isikutega ja sõlmis uued lepingud, ei ole midagi tavatut ja mis mõjutaksid hageja ja kostja omavahelisi lepingulisi suhteid (tl 93-95, 100-101, 109-112, 123,124). Kohus juhib tähelepanu, et lepingute projektid, mis ei ole allkirjastatud ei oma tõenduslikku tähendust (tl 76-77, 96-98). Hageja esitatud tõendid sponsortoetuse palve koos selgitusega ei oma käesolevas vaidluses tõenduslikku tähendust (tl 67,68). Menetluskulud
2-05-15454/34
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud t TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama seadustiku § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast ja TsMS § 61 lg 1 p 2 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostja on esitanud taotluse hagejalt välja mõista riigilõivu 4550 krooni, mille ta tasus vastuhagi esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest summas 33 789.20 krooni. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, seadusega kooskõlas ning kuulub rahuldamisele. Hageja kohtukulud jätta hageja (vastuhagis kostja) kanda ning välja mõista hagejalt kostja (vastuhagis hageja) menetluskulud riigilõivu 4550 krooni ja õigusabi kulud summas 33 789.20 krooni.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.