Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

eeltoodud hingepiinadele süvenesid ka kroonilised haigused, millega on seotud ravimite ostmise vajadus. Assotsiatsioon EVRAAS tühistas pärast hagejat laimava info levitamist tema poolt hagejale antud volikirja turundusuuringute ja teiste tegude sooritamiseks, mille tulemusena kaotas hageja võimaluse saada 18 000 krooni. Nikolai Danilko esitas järgmised nõuded: 1) võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel kohustada kostjat ümber lükkama Interneti portaalis Delfi see, et hageja olevat ära andnud Kapole oma agentuuri ja sai selle eest alalise elamisloa; 2) VÕS § 1043 alusel sisse nõuda kostjalt tema kasuks 20 000 krooni talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus kaasas 08.09.2006 määrusega kostjana menetlusse Genrikh Dyssi. Kohus kinnitas 03.10.2006 määrusega hageja ja AS Delfi vahelise kompromissi ja lõpetas menetluse hageja nõudes AS Delfi suhtes, kuna tuvastati, et hageja head nime ja au teotava ning ebaõigeid andmeid sisaldava kommentaari autor on Genrikh Dyss. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pole kunagi omaks võtnud, et kirjutas kommentaari. Kommentaari võis kirjutada keegi, kes moonutas veebilehel saatja arvuti andmeid, tungis kostja arvutisse või kasutas kostja arvutit kostja teadmata (mõni kostja külalistest). Kostja oli seisukohal, et avaldatud andmed ei saanud hagejale kahju tekitada ning kahju tekkimise ja kommentaari vahel puudub põhjuslik seos. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et kostja kirjutas viidatud kommentaari. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on endine KGB ohvitser. Hageja selgitas, et teda häirib kommentaaris väide, nagu oleks ta avaldanud kaitsepolitseile oma agentuuri (agendid). Ülejäänud väited (sõjaväeline auaste, elamisluba, turvafirma olemasolu) hageja au ega head nime ei riku. Kohus leidis, et agentide avaldamise väitega ei saa hageja head nime ega au Eesti Vabariigis teotada. Võõrriigi agentide avaldamine kaitsepolitseile on Eesti riigile lojaalne käitumine ning selle väite esitamine ei ole õigusvastane tegu VÕS § 1045 tähenduses. Hagejal puudub alus nõuda kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsus ning uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4 kohaselt ei saa kohus otsuses tugineda asjaoludele, millele ei ole kumbki vaidlev osapool menetluses viidanud. Kohus põhjendas otsust sellega, et välisriigi luureagentide väljaandmine on Eesti Vabariigi suhtes lojaalne käitumine. Seda asjaolu menetluse käigus ei käsitatud, mistõttu puudus hagejal võimalus selle kohta ka oma arvamust avaldada. Kaevatav kohtuotsus ei vasta ka TsMS § 442 lg 8 nõuetele, mille kohaselt tuuakse otsuse põhjendavas osas ära kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning nende alusel tehtud järeldused, tõendid, millistel rajanevad need järeldused, ning kohtu poolt rakendatud seadused. Kohus ei arvestanud kostja vastuses sisaldunud seisukohta, et ta ei saa esitada mingeid tõendeid. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei ole nõus hageja väidetega. Vastuolus seadusega on kohtu väide, et tal ei ole vaja analüüsida tõendeid, millele ei ole viidatud. Kõigi hagejapoolsete tõendite esitamine oli motiveeritud nii suuliselt kui kirjalikult. Apellant on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Vastavalt Põhiseaduse §-le 17 on lubamatu teotada kellegi au ja head nime. Kohtupraktikas loetakse teotavateks andmed, mis sisaldavad isiku poolt seadusandluse rikkumise väiteid, väiteid tema poolt väärteo sooritamisest, ebaeetilisest käitumisest isiklikus, seltskondlikus või poliitilises elus, ametialaste kohustuste lohakast täitmisest ja muud, mis alandavad isiku au ja väärikust. Au ja hea nime mõisted avalduvad ühiskonna positiivses suhtumises inimesse kui isiksusse ning isiku

suhtumises ise endasse (enesehinnang). Andmete avaldamine isikutest, kes teevad koostööd julgeolekuorganitega, tunnistatakse kuriteoks paljudes riikides. EV riigisaladuse seaduse § 7 p 5 tunnistab andmeid isikutest, kes on kaasatud salajasse koostöösse nimetatud organitega, rangelt salajasteks. EV karistusseadustiku § 241 näeb ette riigisaladuse avaldamise eest kriminaalvastutuse. Kriminaalvastutus nimetatud teo eest on ettenähtud ka Vene Föderatsioonis. Kui hageja oleks Venemaa kodanikuna väidetud teo sooritanud, võiks teda võtta kriminaalvastutusele. Töö illegaalsete kaastöötajatega toob kaasa ka moraalse vastutuse: agentide andmete avaldamine on vääritu tegu. Kostja levitatud andmed kahjustasid hageja mainet. Ükski Eesti Vabariigi seadus ei seosta lojaalsust riigi suhtes vääritu teo toimepanemisega. Pealegi tunnistab põhiseadus igaühe õigust olla ustav oma arvamustele ja veendumustele. Ükski Eesti normatiivakt ei kohusta endisi ENSV Julgeoleku komitee töötajaid levitama andmeid oma illegaalsete kaastöötajate kohta. Väär on kohtu seisukoht välisriikide agentide Kapole väljaandmisest. Hageja ei ole kunagi töötanud välisriigi agentidega. Sel ajal kui hageja töötas ENSV Julgeoleku komitees, oli Eesti NSVL koosseisus. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on õigusvastaseks käitumiseks kannatanu isiklike õiguste kahjustamine. Õigus aule ja heale nimele on lahutamatu isiklike õiguste osa. VÕS § 1047 lg 2 kuulutab õigusvastaseks teise isiku au teotavate ebaõigete andmete avaldamise, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja andis välja oma agentuuri. Kohus ei arvestanud VÕS § 1047 lg-t 4, mille kohaselt on kannatanul tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisel õigus nõuda avaldamise eest vastutavalt isikult andmete kummutamist või avaldaja kulul õienduse avaldamist sõltumata, kas andmete avaldamine oli õigusvastane või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Võõrriigi agentide avaldamine Kaitsepolitseile on Eesti riigile lojaalne käitumine. Selle väite esitamine ei ole õigusvastane tegu VÕS § 1045 tähenduses. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2007 otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu otsus muutmata. Hageja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 31.10.2007 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning asi saata kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 26.08.2005 esitas hageja kohtusse hagi AS Delfi vastu, nõudes laimavate andmete kummutamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. 29.09.2005 esitas hageja kohtu nõudel hagiavalduse täpsustuse, märkides esimese nõude osas, et palub kohustada kostjat avaldama internetiportaalis Delfi hageja head nime ja au laimavate valeandmete – et hageja on Kapole välja andnud oma agentuuri ja saanud selle eest alalise elamisloa – ümberlükkamist (tl 18). Hageja taotlusel kaasas maakohus 08.09.2006 määrusega kostjana menetlusse Genrikh Dyss ́i ning 03.10.2006 määrusega kinnitas hageja ja AS Delfi vahelise kokkuleppe ja lõpetas selles osas menetluse. 06.10.2006 esitatud kirjalikus vastuses vaidles kostja Genrikh Dyss hagile vastu. 29.11.2006 kohtuistungil toimus asja suuline arutelu. Maakohus, tuvastanud asjas esitatud tõendite põhjal, et vaidluse all oleva internetikommentaari kirjutajaks oli kostja, leidis, et kommentaaris sisalduv väide võõrriigi agentide avaldamise kohta ei saa hageja head nime ega au Eesti Vabariigis teotada, mistõttu selle väite esitamine ei ole õigusvastane tegu VÕS § 1045 tähenduses. Kuna kohus jättis sel põhjusel hagi rahuldamata, ei

hinnanud ta asjas esitatud tõendeid ega tuvastanud vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Kohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduses sisaldunud hageja sooviks oli 1) et kostja poolt tema kohta avaldatud ebaõiged andmed (agentuuri avaldamine ja selle eest alalise elamisloa saamine) lükataks ümber ning 2) kuna nimetatud valeandmed kahjustasid tema head nime ja au, siis hüvitataks temale tekitatud mittevaraline kahju. Jättes hagi tervikuna rahuldamata, ei ole maakohus otsuses põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes jõudis ta järeldusele, et hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata (rikkudes sellega TsMS §-st 436 tulenevaid nõudeid). VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele; lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (ka oma hagiavalduses on hageja viidanud VÕS § 1047 lg-le 4). Ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel ei saa neid jätta kehtima, sest ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on seaduses sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Maakohus jättis esitatud tõendid hindamata ega tuvastanud, kas hageja väide tema kohta avaldatud andmete ebaõigsusest on õige või mitte. Antud vaidluse lahendamiseks ei vajanud tuvastamist, kas hagejale omistatud tegevus vastas Eesti Vabariigi julgeoleku huvidele, vaid kas kommentaaris väidetud tegevus (agentuuri avaldamine kaitsepolitseile alalise elamisloa vastu), kui see tegelikkuses aset ei leidnud, kahjustas hageja kui Eestis elava ja Eesti Vabariiki tunnustava isiku au ja head nime. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb ka sellele asjaolule anda hinnang. Maakohus jättis sisulise hinnanguta mitmed asjas esitatud tõendid, mistõttu ei ole ringkonnkohtul võimalik käesolevat vaidlust lõplikult lahendada. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel ja lahendamisel esimese astme kohtus.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Reino

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.