Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta AS-i Hkanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõue. 17.05.2007.a. esitas kostja AS H kohtule taotluse hagimenetluse korras läbi vaadata RP poolt 09.02.2007.a. Tööinspektsiooni Tallinna Ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidlus-komisjoni esitatud avalduse AS H vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes. 05.042007.a. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati RPega sõlmitud töölepingu lõpetamine 12.01.2007.a. TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ning kohustati AS-i H viivitamatult RP bussijuhina tööle ennistama, mõistes Tööandjalt välja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu töölt sunnitud puudumise aja eest alates

said peale bussi kannatada kaks autot. RP tunnistas ennast juhtunus süüdi, kuid bussi taastusremonti 24 968,25 krooni keeldus täies ulatuses hüvitamast. Distsiplinaarkaristuse määramisel lähtus Tööandja Töösisekorra eeskirjades sätestatud ühekordse jämeda töökohustuse rikkumise määratlusest, distsiplinaarsüüteo olemusest ja põhjuslikust seosest tekkinud varalise kahjuga ja selle suurusega ning töötaja isikust ja tema poolt Liikluseeskirjade § 129 eiramisest. Seega distsiplinaarkaristuse käskkiri nr. 4, 12.01.2007, millega lõpetati tööleping TLS § 86 p. 6 alusel – töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu, on kooskõlas TLS § 103 lg. 2 määratlusega, s.o. ühekordse jämeda töökohustuste rikkumisega. Tööandja arvates oli valitud karistus kooskõlas distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolude raskusega ja tagajärgedega, mistõttu AS H ei saa nõustuda Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistada RP töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada Töötaja tööle ning välja mõista AS-lt H RP kasuks 59 tööpäeva keskmine palk 20 395,10 krooni töölt sunnitud puudumise aja eest alates 13.01.2007 kuni 05.04.2007.a. Hageja RP vastuväited 19.07.2007.a. esitatud vastuväidete kohaselt RP asus tööle 08.12.2003.a. poolt vahel sõlmitud töölepingu nr 285 alusel AS-i H bussijuhina. Töölepingu lisa nr 4 kohaselt lõpetati tööleping 12.01.2007.a. TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. 12.01.2007.a. on tööandja poolt koostatud ka käskkiri, mille kohaselt karistatakse RP20.12.2006.a. kell 13.00 Rannamäe teel aset leidnud liiklusõnnetuse põhjustamise ning tööandjale sellega varalise kahju tekitamise eest. Hageja leiab, et 12.01.2007.a. temaga TLS § 86 p 6 alusel töölepingut lõpetades on tööandja rikkunud TLS § 103 lg 1 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 8. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping töötajaga juhul, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. RP`el eelnevat kehtivat distsiplinaarkarist ei ole. Arvestades, et tööandja ei ole töötaja poolt avarii põhjustamist hinnanud ka jämedaks töökohutuste rikkumiseks, mis annaks õigus töölepingut lõpetada ka esmakordse rikkumise korral, on RP`ega töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TDVS § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Karistust määrates ei ole tööandja hinnanud süüteo raskust ega võtnud arvesse selle toimepanemise asjaolusid ning töötaja eelnevat käitumist. Distsiplinaarkaristuse käskkirjast nähtub, et tööandja on karistust määrates võtnud arvesse asjaolu, et töötaja ei ole nõus tekitatud kahju hüvitama, kuna ei ole veendunud tööandja poolt koostatud kahju kalkulatsioonide vastavuses tegelikkusele. Samas ei ole tähelepanu pööratud RP`e poolt 21.12.2006.a. AS H juht-konnale kirjutatud seletuskirjale, millest selgub, et avarii hetkel ei tundnud töötaja end hästi. Eelnevalt oli töötaja avaldanud soovi tööpäev varem lõpetada, kuivõrd tundis end halvasti. Töötaja oli sel päeval, 20.12.2006.a., juba osalenud ühes liiklusõnnetuses. Hommikul kella 8 paiku toimus Ämari vangla juures õnnetus, kus teine AS Hbuss tagurdas otsa RP`e poolt juhitud bussile. Töötaja soovi ei rahuldatud, kuna see oleks toonud kaasa ühe liini sõitmata jätmise. Lisaks selgub töötaja seletuskirjast, et bussi pidurid, millega kell 13.00 õnnetus juhtus, ei toiminud efektiivselt. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et töötajal puudub varasem kehtiv distsiplinaarkaristus, on töötajale määratud karistus süüteo raskusele mittevastav. Hageja palub tühistada määratud distsiplinaarkaristus ja tunnistada RP`e ja AS H vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks; ennistada RP tööle AS-i H bussijuhi ametikohale; välja mõista tööandjalt keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest alates 13.01.2007.a., välja mõista saamata jäänud töötasu 2006. a oktoobri ning detsembri ja 2007. a jaanuari eest kokku summas 3164.70 krooni; välja mõista viivis 2006.a. oktoobri töötasult summas 121.24 krooni,

välja nõuda lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest RP`e ühe kuu keskmine palk suuruses 7374.46 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Maakohtu põhjendused Hageja RP töötas alates 08.12.2003.a. kostja AS-is H bussijuhina. AS-i H12.01.2007.a. käskkirjaga nr. 4 määrati RP distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamise näol TLS § 86 p. 6 alusel, 20.12.2006.a. liiklusavarii põhjustamise, tööandjale 25 000 krooni kahju tekitamise ja keeldumise eest tekitatud kahju hüvitada. RP vaidlustas enda vallandamise töövaidluskomisjonis ning esitas nõuded ka saamata palga, viiviste ja lõpparve väljamaksmisega viitamise aja eest hüvituse väljamõistmiseks. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa TVK 05.04.2007.a. otsusega tunnistati RP ega sõlmitud töölepingu lõpetamine 12.01.2007.a. ebaseaduslikuks, ennistati RP tööle AS H bussijuhiks ja mõisteti tööandjalt tema kasuks välja keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest 13.01.2007.a. kuni 05.04.2007.a. kokku 20 395,10 krooni, millest 14 518,55 krooni ulatuses määrati otsus viivitamatule täitmisele. Samuti mõistis töövaidluskomisjon 05.04.2007.a. otsusega tööandjalt töötaja kasuks välja 2006.a oktoobrikuu eest täiendavalt palka 384,90 krooni, detsembrikuu eest 619,80 krooni, 2007.a. jaanuarikuu eest 2160 krooni, viiviseid väljamaksmata palgalt 121,24 krooni ja 7374,44 krooni keskmist palka lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest. AS H esitas taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagi korras töölepingu lõpetamise ebaseaduslikus tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud tööltpuudumise ajas eest keskmise palga väljamõistmise osas. AS H tõendas, et sai Töövaidluskomisjoni 05.04.2007.a. otsuse kätte 17.05.2007.a. ITLS § 24 lg.4 ja 25 kohaselt on pärast töövaidluskomisjoni otsust töövaidluse läbivaatamisel hagimenetluse korras hagejaks töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlusaluse osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seega on RP käesolevas hagis hageja ja AS H kostja. Kuna töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustatud 2006. a oktoobri ning detsembri ja 2007. a jaanuari eest saamata jäänud palga kokku summas 3164.70 krooni, viiviste 121.24 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest hüvituse 7374.46 krooni väljamõistmise osas, on selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ja maakohus ei oma õigust selles osas otsust teha. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. ITVS § 28 lg. 1 alusel ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. AS H12. jaanuari 2007.a. käskkirjast nr. 4 nähtub, et RP töölepingu lõpetamise põhjuseks oli tema 20.12.2006.a. põhjustatud liiklusavarii. Nimetatud on ka kohustus, mida töötaja rikkus – RP ei täitnud liiklusseaduse § 129, mis kohustab juhti ees ootamatult pidurdanud või peatanud sõidukile otsasõidu vältimiseks hoidma vajalikku pikivahet.. RP tunnistas end avariis süüdi, kuid väitis, et ei pannud toime sellise raskusega süütegu, mille eest olnuks tööandjal õigus teda vallandada. Karistusdokumendis oli töölepingu lõpetamise olulisema asjaoluna kirjeldatud materiaalse kahju hüvitamisega seonduv ning selles puudusid hinnang tema süüteole ja töölepingu lõpetamise põhjendused. Vastavalt TLS § 106 on tööandja

kohustatud töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. Töölepingu lõpetamine nendel alustel on distsiplinaarkaristus, mille määramise asjaolud, sealhulgas süüteo kirjeldus, peavad olema kirjeldatud TDVS § 11 lõike 2 sisunõuetele vastavalt vormistatud karistusdokumendis. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. TLS § 103 lg. 1 ja 2 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p. 6 alusel, kui töötaja paneb toime tööd häiriva süüteo ning talle on eelnevalt määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud, aga ka esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. AS H12.jaanuari 2007.a. käskkirjas nr. 4 on nimetatud küll töötaja poolt toimepandud rikkumine, kuid jäetud põhjendamata, mis tingis talle raskeima karistusmäära, töölepingu lõpetamise, määramise. RP puudusid eelnevad kehtivad distsiplinaarkaristused, tema rikkumise jämedaks töökohustuse rikkumise hindamise asjaolud karistusdokumendis aga puudusid. Karistusdokumendis ei käsitletud RP seletuskirjas esitatu põhjendatust ning tööandja poolt esitatud vastuväidetest ei selgunud ka tema vallandamise vajalikkus. Seega ei ole RP töölepingu lõpetamise asjaolude vastavus TLS § 86 p. 6 ettenähtud aluse kohaldamise tingimustele tõendatud. Kohus nõustub küll kostjaga selles, et bussijuhi poolt liiklusavarii põhjustamine on töökohustuste jäme rikkumine, mis annab alust distsiplinaarkaristuse määramiseks, seejuures ka vallandamiseks TLS § 86 p.6 alusel. Kohus leiab aga, et kuna hageja põhjustatud avariil ei olnud raskeid tagajärgi ja hagejal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti seda, et karistuse valikul oli üheks argumendiks ka hageja poolt tekitatud kahju suuruse vaidlustamine, ning RP töölepingu lõpetamise asjaolude vastavus TLS § 86 p. 6 ettenähtud aluse kohaldamise tingimustele ei ole tõendatud, siis tuleb tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning lähtudes nõudest ja TLS § 117 lg. 1 ja ITVS § 29 lg. 1 ja § 32 lg. 1 ennistada RP tööle AS H bussijuhiks. Otsus tööle ennistamiseks kuulub viivitamatult täitmisele. Töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamisel on töötajal TLS § 117 lg. 1 alusel õigus nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka. RP on puudunud töölt alates 13. jaanuarist 2007.a. 59 tööpäeva, mille AS H peab hüvitama summas 20 395,10 krooni (345,69 x 59). Kohus märgib, et käesolevaks ajaks on ITVS § 27 lg. 1 p.1, 2 alusel kostja poolt hagejale välja makstud ajavahemiku 13. jaanuar kuni 13. märtsi 2007.a. 42 tööpäeva keskmine palk 14 518,55 krooni (maksekorraldus nr. 2525, 30.04.2007.a., tlk. 18). Eeltoodu alusel kohus leidis, et töölepingu lõpetamine tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ning ennistada RP tööle AS-i H bussijuhiks ning RP on õigus saada töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu töölt sunnitud puudumise aja eest alates 13. jaanuarist 2007.a. 59 tööpäeva eest keskmist palka. Töövaidluse läbivaatamine on mõlema poole jaoks riigilõivuvaba. Menetluskulud jätta AS H kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.