OÜ Lilto Inkasso hagi AS Renewo vastu 9585, 77 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Renewo apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Lilto Inkasso, asukoht Mustamäe tee 59, Tallinn Kostja AS Renewo, esindaja adv Kersti Kägi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.06.2007 otsus hagi osalise rahuldamise osas muutmata ja apellatsioonkaebus selles osas rahuldamata.
2.Tühistada kohtuotsus menetluskulude jaotamise osas ja jaotada esimese astme kohtus kantud menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldatud osale ning jätta OÜ Lilto Inkasso kanda menetluskulud 1⁄4 osas ja AS Renewo kanda 3⁄4 osas.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
21.07.2006 (postitatud 18.07.2006) kohtule esitatud hagis palub OÜ Lilto Inkasso välja mõista AS-lt Renewo 9585,77 krooni, millest võlgnevus moodustab 3015,77 krooni ja viivis 6570 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled septembris 2002 võlanõuete loovutamise lepingu nr 35, mille alusel kostja loovutas hagejale muu hulgas ka varalise nõude OÜ Resateks vastu. Kostja kohustus lepingus fikseeritud tasud välja maksma, kui hageja töö tulemusena on võlgnik tasunud vastava põhivõla. Kostja on 09.06.2003 tunnistanud, et OÜ Resateks tasus kostjale võla koos viivisega. Vastavalt lepingule pidi kostja maksma hagejale 45% komisjonitasuna võlasummast ja 50% viivisest. Kostja võlgneb hagejale komisjonitasu 3015,77 krooni ja lepingu p 8.1 kohaselt viivise 0,2 % päevas 6570
krooni, s.t kokku palub hageja välja mõista 9585,77 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Komisjonitasuna mahaarvatud summa kohta oli hageja kohustatud väljastama arve, enne ei olnud kostjal alust hagejale komisjonitasu ülekandmiseks. Hageja ei ole esitanud ei saldokinnitusi võla mõlemapoolse tunnustamise kohta ega arvet. Viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja on ise viivitanud lepingust tuleneva kohustuse täitmisega. Kostja leiab, et tal ei olnud võimalik oma kohustust täita arve puudumisel. Kohtu põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt Renewo välja 6031,54 krooni OÜ Lilto Inkasso kasuks, sellest võlga 3015,77 krooni ja viivist 3015,77 krooni.
4.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid septembris 2002 võlanõuete loovutamise lepingu nr 35, mille kohaselt kostja loovutas hagejale nõuded koos leppetrahvide ja viivise nõudmise õigusega. Lepingu p-st 3 tulenevalt oli lepingutasudeks nõude läbivaatamistasu ja sõltuvalt põhivõla summast komisjonitasu. Kostja kinnitab,et OÜ Resateks põhivõlg 4568,28 krooni ja viivis 1000,02 krooni laekusid otse kostja arvele. Kostja ei vaidle komisjonitasu suurusele ega maksmisele vastu. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole kostja vastuväide, mille kohaselt ta ei saanud lepingust tulenevat komisjonitasu maksta, sest hageja ei esitanud arvet. Võlanõuete loovutamise lepingu p 6.2 sätestab, et juhul, kui võlgnik pärast nõude loovutamist, vaatamata võlgnikule edastatud või tähitud kirjaga saadetud teatele nõudeõiguse loovutamise kohta, tasub võlasumma ekslikult otse kliendile, on klient kohustatud sellest OÜ-t Lilto Inkasso koheselt teavitama ning kandma 8 päeva jooksul arvates raha laekumisest OÜ Lilto Inkasso arveldusarvele komisjonitasud vastavalt laekunud summadele. Lepingust tulenev pooltevaheliste arvelduste kord raha laekumisel otse kliendile (kostjale) arvete esitamise kohustust ette ei näinud. Lepingust tulenevalt tuli hagejal kostjale esitada arve juhul, kui raha laekus hageja arvele (lepingu p.6.1). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Viisise nõude rahuldas kohus osaliselt. Võlanõuete loovutamise lepingu p 8.1 kohaselt on OÜ-l Lilto Inkasso õigus nõuda kliendilt viivist lepinguga fikseeritud maksete tasumise tähtaegadest mittekinnipidamisel 0,2% tasumisega hilinenud summalt päevas. Hageja arvestuse kohaselt on kostja viivitanud komisjonitasu maksmisega 1095 päeva, mille eest palub kostjalt välja mõista 6570 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole oma õiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 2003, kuid hagi esitas ta 2006. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 162 lg 1 sätestab, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivise nõue on ebamõistlikult suur ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla ulatuses s.o 3015,77 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Kostja palub kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus mõistis välja viivise 3015,77 krooni ja jättis menetluskulud tema kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta nõue rahuldamata ja jätta poolte esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud nende endi kanda. Kohus on hinnanud vääralt tõendeid ja juhindunud ebaõigesti pooltevahelisest võlanõuete
loovutamise lepingust. Kohtuotsuse järeldused on vastuolus tulu- ja käibemaksuseadusega, sest apellandi poolt komisjonitasu maksmisel vastavalt lepingule oleks tal tulnud tasuda riigile tulumaksu, mida arve alusel tasumisel ei tuleks teha. Leping ei asenda arvet. Kuna apellant ei ole taotlenud viivise vähendamist, on kohtuotsus ebaõige, sest apellant taotles maakohtus viivise väljamõistmata jätmist VÕS § 113 lg 6 alusel.
7.Kohtuotsus on ebaõige menetluskulude jaotamise osas. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tulnuks kohaldada TsMS § 163 lg 1, mitte TsMS § 162 lg 1. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Hageja kaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus hageja nõuded rahuldas.
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
11.Maakohus on õigesti juhindunud hagi rahuldamisel võlanõuete loovutamise lepingu nr 35 pst 6.2 ja p-st 8.1. Komisjonitasu 3015,77 krooni väljamõistmise osas ei ole apellant otsust vaidlustanud. Otsust on vaidlustatud osas, milles kohus mõistis kostjalt välja viivise 3015,77 krooni. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja leidnud, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuli kostjal kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja komisjonitasu hagejale ei tasunud, rikkudes sellega lepingu p-s 6.2 kokkulepitud kohustust. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb kostjal VÕS § 113 lg 1 kohaselt tasuda võlausaldaja nõudmisel viivist. Apellandi väide, mille kohus vähendas hageja poolt nõutud viivise suurust, kuigi hageja seda ei taotlenud ja rahuldas viivise nõude osaliselt, ei riku kostja õigusi. Hageja ei ole viivisenõude osalist rahuldamist vaidlustanud. Pooled on viivise suuruses eelnimetatud lepingu p-s 8.1 kokku leppinud ja viited tulu-, käibemaksu- ja raamatupidamisseadusele ei ole asjakohased lepingu täitmisega seotud vaidluse lahendamisel.
12.Apellant vaidlustas kohtuotsuse menetluskulude jaotuse osas ja pidas ebaõigeks menetluskulude tema kanda jätmise TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohtuotsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada ja juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele, s.t kostja kanda tuleb jätta menetluskulud 3⁄4 ja hageja kanda 1⁄4 osas. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.