Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.02.2008, Rakvere kohtumaja, Võidu 2 Rakvere 44311
Tsiviilasja number
2-07-49675
Tsiviilasi
M H `i hagi S P `i vastu 7412.50 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: M H (isikukood xxxx), elukoht: xxxx hageja volitatud esindaja K K (isikukood xxxx), elukohtxxxx esindajad Kostja: S P (isikukood xxxx), elukoht: xxxx Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista S P `ilt (isikukood xxxx) M H `i kasuks (arveldusarve nr xxxx, Hansapank) võlgnevuse katteks kokku 7412.50 /seitse tuhat nelisada kaksteist/ krooni ja 50 senti. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 krooni) jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord: Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant
soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hageja esindajale.
I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.11.2007 esitas M H `i volitatud esindajana K K Viru Maakohtusse hagi S P `i vastu 7412.50 krooni nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et 21.10.2006 sõlmiti K K , kui hageja volitatud esindaja, ja S P `i vahel üürileping hagejale kuuluva korteri, asukohaga xxxx, üürileandmise kohta. Hageja M H on volikirja alusel volitanud oma tütart K K `t oma korterit välja üürima ning sellest tulenevate vaidluste tekkimise korral andnud talle ka õiguse kohtusse pöördumiseks. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 01.09.2007, kuna kostja oli jätnud tasumata ühe kuu üüri summas 2000 krooni; samuti oli jätnud tasumata KÜ-le xxxx teenuste ja halduskulude eest summas 1635.10 krooni ning tekitanud hagejale võlgnevuse AS Eesti Energia ees summas 2576 krooni. Tekkinud võlgnevuse tõttu lülitas AS Eesti Energia korteris elektri välja ning taaslülitamiseks tuli hagejal tasuda 1201.40 krooni. Oma tegevusega on kostja põhjustanud hagejale kulusid kokku summas 7412.50 krooni. Hageja esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumiseks. Kostja tunnistab võlga, kuid vaatamata korduvalt antud lubadustele seda tasuma ei ole asunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt kokku välja mõista korteri üürimisega tekitatud kahju (võlgnevuse) katteks summas 7412.50 krooni. Samuti palub kostjalt välja mõista kohtukulu, s.o. hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 krooni. Nõude tõendamiseks on hageja lisanud hagiavaldusele üürilepingu 21.10.2006, KÜ xxxx teate 13.11.2007 võlgnevuse kohta seisuga 03.09.2007, AS Eesti Energia arve nr 36125142, 07.08.2007 summas 2 576 krooni, teatise 21.08.2007 nr07-168716 elektri väljalülitamise kohta, teate vooluühenduse taastamise tingimuste kohta ja arve nr 36250807, 26.08. 2007, samuti kostja kirja võlgnevuse tunnistamisest, ning hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid (volikiri, abielutunnistus, sünnitunnistus, abielulahutuse tunnistus).
II. Kohtumenetluse käik Kohtumenetluse käigus on selgunud kostja tegelik aadress, milleks on vastavalt rahvastikuregistri andmetel xxxx. Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid on kostja pereliikme (märkusega - „elukaaslane“) poolt vastu võetud 21.01.2008 edasiandmiseks kostjale. Kostja vastust hagile ei ole esitanud. Hageja on palunud võimaluse korral hagi läbi vaadata kirjalikus menetluses.
III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, kuna Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostja elukoha aadressil väljastatud hagimaterjalid on kostja elukaaslase poolt vastu võetud 21.01.2008, mille kohta on vastuvõtja andnud allkirja. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega, vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 05.02.2008. Kohus on järginud TsMS § 394 lg 5 sätestatud hagile vastuse esitamise tähtaega, milleks on vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjal edastati kohtukordniku vahendusel allkirja vastu, materjalide väljastamisel selgitati korraldavas määruses kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati nende tagajärgede eest. Kostja ei ole käesoleva ajani hagile vastust esitanud ning kohtul puuduvad ka andmed hagis märgitud võlasumma kostja poolt hüvitamise kohta. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel põhjendatud. Hageja on tuginenud poolte vahel sõlmitud üürilepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale tasu. Vastavalt VÕS 15.peatükis satestatule on võimalik lisaks üürile ka kõrvalkulude tasumise kohustamine. Kostja kohustused tema poolt hagejalt üüritud korteri osas üüri, elektri- ja ka halduskulude tasumiseks nähtuvad üürilepingust, mille koopia on hagiavaldusele lisatud. Samuti on kostja võlgnevuse olemasolu tunnistanud hagejale saadetud kirjas.’ VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahamaksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et avalduses esitatud asjaoludel kuulub hagi tagaseljaotsusega tervikuna rahuldamisele hageja nõutud ulatuses. Kostjal on olnud piisavalt aega hagile vastuse koostamiseks, ka mõjuvatest põhjustest tähtaja mittejärgimiseks ei ole kohtule teatatud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja on esitanud oma kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 krooni. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 17. aprillil 2008.a Nooremreferent
I.Külavee I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.