lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-8199/6

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8199/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Trust OÜ12181076(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

19.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8199

Tsiviilasi

AH hagi Trust OÜ vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2017/560

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AH määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AH (isikukood esindaja Marko Jaani

xxxxxxxxxx),

lepinguline

Kostja: Trust OÜ (registrikood 12181076) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2017 määrus, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada AH määruskaebus.
3.Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik
1.AH (hageja) esitas 25.05.2017 Harju Maakohtule hagi Trust OÜ (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2017/560. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus täitemenetluse peatada. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 16.02.2017 Tallinna kohtutäitur Mati Kadakule täitmisavalduse ja täitedokumendi hageja suhtes täitemenetluse läbiviimiseks, mille alusel kohtutäitur algatas täiteasja nr 008/2017/560. Täidedokumendiks on Harju Maakohtu

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

16.02.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Nõude sisuks on kohustada võlgnikku AHd andma kohtutäiturile hoiule määruses märgitud sõidukid ning nende võtmed. Hageja valduses ei ole täitedokumendis märgitud sõidukit XXXXXXX (reg. nr XXXXXXX) ja mootorpaati XXX xxxxx (reg. nr XXX-XXXX). Vastavalt registreerimistunnistuses kajastatud andmetele on XXXXXXX omanik Nordea Finance Estonia ja vastutav kasutaja Trust OÜ ning kasutaja AL. Maanteeameti registri väljavõttest nähtuvalt on XXXXXXX varastatud ja tagaotsitav. Hageja ei ole mootorpaadi XXXXXX omanik. Hageja valduses neid asju ei ole ja sellest on teadlik ka kostja. Sõltumata nimetatust taotles kostja vastava sõiduki üleandmist kohtutäiturile. Täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna hagejal kui võlgnikul ei ole võimalik anda asju üle kohtutäiturile. Maakohtu määrus

2.Maakohus keeldus 30.05.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.02.2017 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, mis ei ole käesolevaks ajaks jõustunud. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Tuginedes TMS § 221 lg 2 sätestatule, ei ole hageja vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks lubatavad, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtulahend ei ole jõustunud. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Isegi kui kohtulahend jõustub, ei ole hagiavalduses väljatoodud vastuväited asjakohased, kuivõrd need ei ole tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, võimalik saavutada. Käesoleva hagi menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hageja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi. Jõustumata hagi tagamise määruse vaidlustamiseks on kohaseks õiguskaitsevahendiks määruskaebuse esitamine. Hageja vastuväiteid saab maksma panna üksnes vaidlustades täitedokumenti, millest kostja nõue hageja vastu tuleneb. Määruskaebus ja selle põhjendused
3.Hageja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Hagi tagamist reguleerivate määruste puhul on tavaliselt tegemist olukorraga, kui kohus ei ole kostjat eelnevalt ära kuulanud. Ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist sisuliselt läbi vaadanud. Sellisel juhul tuleb TMS § 221 lg-t 1 tõlgendada laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud, sest kohus ei ole poolte vaidlust

lahendanud sisuliselt ning sellisel juhul ei toimu vaidluse nn uuesti avamist samade väidete pinnalt, mille välistamine on TMS § 221 lg 2 mõtteks. Hagi tagamise taotlust lahendades ei olnud maakohtul kohustust hinnata Trust OÜ poolt hagile lisatud tõendeid, vaid piisas üksnes sellest, et Trust OÜ on haginõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Enne hagi tagamise määruse lahendamist ei olnud kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel pidanuks jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Alles hagi tagamise korras alustatud täitemenetluse käigus koostatud 13.04.2017.a kohtutäituri aktist nähtub, et vaidlusaluseid sõidukeid ei ole AH valduses. TMS § 221 lg 2 käesoleval juhul ei kohaldu. Jõustunud kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses on eelkõige kohtuotsus, millega poolte kohtuvaidlus lõpetatakse sisulise lahendiga. Hagi tagamise määrus, millega kohtuvaidlus algas, ning mis tehti ainuüksi hagi tagamise taotluses toodud põhistuse põhjal ja lahendati ilma teise poole seisukohti kuulmata, ei ole lahend, mida TMS § 221 lg 2 puhul seadusandja silmas peab. Vastupidine seisukoht viiks olukorrani, kus poolel puuduvad tõhusad meetmed oma õiguste kaitseks seni kuni lahend on jõustunud sõltumata sellest, et hagi tagamise määruse vaidlustamine on perspektiivne. Antud juhul puudub kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses, mille jõustumine on eelduseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et hagis toodud asjaolud ei ole tekkinud peale hagi tagamise määruse jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on antud juhul kohane õiguskaitsevahend. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses saab kohus tuvastada, et vaidlusaluseid sõidukeid ei ole hageja valduses ning et täitemenetlus on vastavas osas alusetu. Maakohus on põhjendamatult ja ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluse edasine käik

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt 16.06.2017 määrusele läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagil puudub perspektiiv, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei ole hagejal esitatud asjaoludel võimalik saavutada.
7.Hageja on palunud tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2017/560, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.02.2017 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr x-xxxxxx. Määrus on tehtud tsiviilasjas, milles Trust OÜ on esitanud hagi AH vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Määruse kohaselt tugineb Trust OÜ tsiviilasjas nr x-xx-xxxx asjaolule, et kostja ebaseaduslikus valduses on 5 sõidukit, mootorpaat ja paadimootor. Hagi tagamise määrusega on kostjat kohustatud andma kohtutäiturile hoiule 5 sõidukit ja mootorpaadi. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi kohaselt ei ole hageja valduses ühte nõutud sõidukit ja mootorpaati, mistõttu ei ole hagejal võimalik hagi tagamise määrust täies ulatuses täita.
8.Hagi tagamise määruse kui täitedokumendi puhul tuleb arvestada selle määruse eripäraga. Hagi tagamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 390 lg 2 ja § 467 lg 2) ja selle alusel saab täitemenetluse algatada juba enne määruse jõustumist (TMS § 2 lg 2 p 1). Kuna täitemenetlus on alanud, siis on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine võimalik. Seega ei ole määruse jõustumine eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
9.Käesoleval juhul tekkis kostjal võimalus esitada hagi tagamise taotlusele vastuväiteid alles pärast kohtu poolt vastava taotluse rahuldamist. Järelikult ei looda käesolevas asjas esitatud hagiga olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et isegi kui kohtulahend jõustub, ei ole hagiavalduses esitatud vastuväited asjakohased, kuivõrd need ei ole tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
10.Hagejal on võimalus vaidlustada hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, kuid see ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Hagi tagamise menetluses ei ole kohtul tõendite hindamise teel võimalik veenduda, kas vaidluse esemeks olevad asjad on AH valduses või mitte. Nimetatud küsimusele saab kohus vastata alles tsiviilasjas nr x-xx-xxxx sisulisel lahendamisel. Samas ei takista menetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx samaaegset hagi tagamise määruse täitmist ning AHl tsiviilasja nr x-xx-xxxx kostjana ei ole võimalik taotleda täitemenetluse peatamist. Küll aga saavutaks AH täitemenetluse peatamise taotluse esitamise õiguse, kui kohus asuks menetlema tema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Nii põhimenetluses kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel tuleb mh tuvastada, kas kaks vaidlusalust eset on AH valduses või mitte.
11.Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium