Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-06-40177 registreerimise kohta avaldati Eesti Kaubamärgilehes nr 1/2004. Patendiamet määras sõna P kui geograafilist päritolu näitava sõna mittekaitstavaks osaks. Samas puudus kaubamärgitaotlejal igasugune side P kui geograafilise kohaga. P Linnavalitsuse kinnituse kohaselt tegutses P l juustutootjana vaid PÜ E-P ning P M J OÜ, E -K AS ja E OÜ P l tegutsemise kohta andmed puuduvad. P M J OÜ aadress äriregistris on xxx, Tallinnas. Sama aadress on äriregistris E -K AS . Kaubamärgi taotlejaga seotud E -K AS omandas 2001 Tartumaal kinnistu nimega AS Ühinenud Meiereid, kus asus Rannu juustutööstus. Kohanime P kasutamisele mingisugusegi põhjenduse andmiseks nimetas E -K AS omandatud katastriüksuse 4.04.2001 ümber V P ning võõrandas selle P OÜ e. Alates 2003 on kaubamärgitaotleja aadressiks xxx. Vaatamata seose puudumisele P kui geograafilise piirkonnaga, on kaubamärgitaotleja püüdnud nii läbi ärinime, kaubamärgitaotluse kui ka kinnistu nimetuse luua seost P kui tuntud juustutootmiskohaga. Nimetatu tõttu esitas hageja 02.03.2004 kaebuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile. 29.09.2006 otsusega jättis komisjon kaebuse rahuldamata. Kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ registreerimine on vastuolus KaMS § 7 lg 1 p-ga 61. Kaubamärgi olulisimaks ja pilkupüüdvaimaks elemendiks on tähistus „P “. Muu tekstiga võrreldes on see suuremas kirjas ja kujutatud kaubamärgi ülaosas. Seetõttu on ilmne, et tarbija märkab just seda sõna esimesena. Selle kaudu identifitseerib tarbija kaubamärgi. Kaubamärgil kujutatud P lossivaremete ja kiriku tõttu seostab tarbija kaubamärki konkreetse geograafilise piirkonnaga – P ga. Kaubamärgi muud sõnalised elemendid on küll aimatavad, kuid väljaloetavad üksnes suure pingutusega (kui üldse). Neil asjaoludel on kaubamärk „P kuldne kera+kuju“ tervikuna geograafilise tähisega „P JUUST“ eksitavalt sarnane ning täidetud on tingimus, mille tõttu kaubamärki ei registreerita – sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane. GTS § 11 sätestab geograafilise tähise õigusvastase kasutamise. Kaubamärgitaotleja ei ole tootmis-, töötlemis- või müügiks ettevalmistamise üksust P l. Tal puudub seadusega nõutav side P ga. Sideme puudumise P ga tuvastas ka apellatsioonikomisjon. Kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ kasutamine juustude tähistamiseks on vastuolus § 11 lg 1 p-ga 1. Kaubamärgi kasutamine on vastuolus ka § 11 lg 1 p-ga 2. Geograafilise tähise registreerimise tunnistusel on toodud tunnused, mis peavad olema tähisega „P JUUST“ tähistatud juustutoodetel. Kuivõrd kaubamärgitaotleja juustud ei ole valmistatud P , ei saa tema toodang vastata neile tunnustele. Juba ainuüksi kaubamärgitaotleja toodangu P mittepärinemine välistab selle, et kaubamärgitaotleja tooted võiksid olla GTS § 11 lg 1 p-ga 2 kooskõlas. Samadel põhjustel on kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ kasutamine vastuolus § 11 lg 1 p-ga

2-06-40177

Geograafilisel tähisel „P JUUST“ on Eestis hea maine, mida kinnitavad ainuüksi juba tähise registreerimise tunnistuse nr 00004 andmed. Mainet tõendab ka Põllumajandusministeeriumi 29.04.2003 tõend. Tõenäoliselt soovib kaubamärgitaotleja juustude paberpakendeid tähistada vaidlusaluse kaubamärgiga (klass 16), s t ei valmistaks klassi 16 kaupu, vaid pigem kasutaks neid kui reklaammaterjale, suveniire jms juustutoodetega seoses. See on geograafilise tähise maine pahauskne ärakasutamine. Ka komisjon pidas tõenäoliseks, et kaubamärgitaotleja kasutab vaidlustatud kaubamärgi koosseisus geograafilist tähist „P JUUST“ vastuolus GTS §- ga 11. Kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ registreerimise taotlus esitati 23.04.2002, seega enne kui geograafiline tähis „P JUUST“ sai tähise päritoluriigis – Eesti Vabariigis – 01.09.2003 õiguskaitse (GTS § 12). Seega on võtmeküsimus, kas geograafilist tähist sisaldav kaubamärk on registreerimiseks esitatud heauskselt. GTS § 12 lg 2 määratleb, et isik on heauskne, kui isik ei teadnud ega pidanud teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt, kui kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga. Põllumajandusministeeriumi 29.04.2003 tõendi kohaselt on maine, kvaliteedi ja maitse omadused seostatavad P ga. VV 06.06.2000 määrusega nr 182 on selle määramine Põllumajandusministeeriumi pädevuses. Seda kinnitavad Eesti Rahva Muuseumi koostatud „Eduard Sild ja p atööstuse areng P l“, artikkel „90 aastat p a töötlemist P l“, artikkel „E-P P Meiereis avati uus juustutootmisliin“ , artikkel „Kas P juustuturism“, artikkel „Veinipealinnast juustupealinnaks“, „P juustutööstus uueneb“, „Mis näitab P PÜ põllumehesõbralikkust“, „P PÜ on valud ära kannatanud“, „P andus 80“, „Sedakorda p akombinaadist“, „P PÜ edusamme tootmistegevuses ja loomakasvatuse arendamisel“. Arvestades Eesti väiksust ja pikaajalisi traditsioone P l on objektiivselt võimatu, et kaubamärgitaotleja kui juustutootmises tegutsev ettevõtja ei olnud kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ registreerimise taotluse esitamisel teadlik P kui juustuitootmise koha mainest. Soovile kasutada P nimetust ei saa olla muid adekvaatseid põhjusi, kui lõigata kasu selle ala mainest. P le ei viita vaid sõnaline osa vaid ka kujutis. Hageja taotleb tuvastada kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ osas kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p 6 ja 61 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja taotles selle rahuldamist. Kostja vastuväited Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. GTS § 11 ei ole kohaldatav. § 12 lg 1 on erisäte § 11 suhtes ja välistab KMS § 7 lg 1 p 61 kohaldamise. Vaidlustatud kaubamärk esitati registreerimiseks 23.04.2002, s t enne geograafilise tähise kaitse saamist 01.09.2003. Kostja pahausksust ei ole hageja tõendanud. P l pikaajalise juustutoomise traditsioonist teadmisest ei saa järeldada mingit omaduslikku seost P ja seal toodetud juustu vahel, kuis sellel seosel puudub sisu. Tõendatud ei ole erilist asjaolu, mis lubaks väita erilist juustutootmistraditsiooni, kvaliteeti, meetodit või mainet või muud iseloomulikku tunnust võrreldes muude meiereide, PÜ või juustutootmisettevõtete toodanguga. Kuna E-P varub p a, millest juustutooteid toodab, üle kogu Eesti, on objektiivselt võimatu ja ebamõistlik, et kostja võiks kaaluda võimalust, et seesugune juust võiks pärineda mingilt kindlalt alalt – P linnast. Juustu nimetusega P juust võidaks toota P linnas, kuid toodet kui

2-06-40177 sellist reaalsuses ei eksisteeri sellisena, et sellel oleks geograafilise tähise mõistele vastav sisu. GTKS § 12 lg 2 eeldab reaalse toote olemasolu. Antud juhul kaupa ei ole. Kostjale ei saa ette heita, et ta peaks teadma kauba olemasolust, mida tegelikult ei ole, veelgi enam selle mainest või muust spetsiifilisest tunnusest. P l on toodetud eesti juustu ja muid juuste, mitte p juustu. Ei ole õiguspärane eeldada hilisema geograafilise tähise alusel, et varasem vastava geograafilise ala nime sisaldav kaubamärk oleks registreerimiseks esitatud pahauskselt või et selle registreerimine eeldaks mingi eriõiguse olemasolu. Vastuolu KMA § 7 lg 1 p 61 puudub nii klassi 16 kaupade osas, kui klassi 29 osas. Tarbija on piisavalt informeeritud ja teadlik, et eristada juustu muudest p atoodetest või klassi 16 kaupadest. Hageja ei ole tõendanud, et tema „P juustul“ oleks arvestatav maine. Põllumajandusministeeriumi tõend ei saa olla siduv. Tõendi sisule räägivad vastu terve mõistus ja loogika. Kuna p juustu tootmiseks varutakse p a üle Eesti, ei ole võimalik, et toode on konkreetse kvaliteediga ja konstantse maitsega. Kuna tooraine P lt ei pärine, saab konkreetset kvaliteeti ja maitseomadusi tagada üldjuhul vaid tootmisprotsessi manipulatsioonidega. Need ei erine hageja tootmises muude juustutööstuste meetmetest. Kostjalt ei saa eeldada, et ta peaks evima osundatule vastupidist teadmist. Hageja ajab segamine P kui juustutootmise koha maine ja traditsioonide mõiste, mis ei ole samastatavad. Kohti, kus on juustu toodetud juba keisririigi aegadest, on Eestis kümneid. P eriline maine juustutootmises ei ole tõendatud. Tähist „P “ sisaldavate kaubamärkidega juustud on saanud oma hea maine eelkõige tänu kostja tegevusele, kelle toodete müügimahud on kordades suuremad kui hagejal. Hageja on asutatud alles 1997. P juustutootjate varasemate saavutuste enesele ülekandmine ei ole põhjendatud. Üldjuhul kombineeritud kaubamärkide puhul ei seostata kohanimega seonduvaid kaubamärke vastuoludega KMS § 7 lg 1 p 6 ja neid on hulgaliselt registreeritud ka hageja nimele (nt Narva juust). Kohanimega seonduvate kaubamärkide registreerimine on igapäevane praktika. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja taotleb kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ osas kaubamärgiseaduse (KaMS) § 7 lg 1 p 6 ja 61 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist. 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaselt kohaldatakse enne 2004. aasta 1. maid Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 02.03.2004 kaebuse nr 765 tööstusomandi apellatsioonikomisjonile, vaidlustades Eesti Kaubamärgilehes nr 1/2004 avaldatud Patendiameti otsuse kaubamärgi „P kuldne kera+kuju” registreerimise kohta. Seega tuleb kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks kohaldada kuni 30.04.2004 kehtinud kaubamärgiseadust (KaMS). KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaselt ei registreerita kaubamärki, mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduse (GTS) §-s 11 või 18 sätestatu järgi. Hageja on seisukohal, et kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ registreerimine oli

2-06-40177 vastuolus GTS § 11 lg 1. GTS § 11 lg 1 kohaselt on keelatud: 1) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks isikul, kes ei tegutse registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana ega teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal; 2) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks, kui kaubal või teenusel puudub kas või üks registreeringus märgitud omadus, maine või muu iseloomulik tunnus; 3) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks, mida registreering ei hõlma, kuid mis on registreeringuga hõlmatud kauba või teenusega samaliigiline; 4) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine muu kauba või teenuse tähistamiseks, kui see võib kaasa tuua kaitstud geograafilise tähise maine pahauskse ärakasutamise; 5) eksitava teabe kasutamine kauba või teenuse päritolu, olemuse või põhiomaduste kohta kauba või teenuse sise- või välispakendil, reklaammaterjalis või sellega seotud dokumentides; 6) sellise tähise kasutamine, mis, vaatamata kauba või teenuse tegeliku geograafilise päritolu tõepärasele kajastamisele, võib tekitada avalikkuses vale arusaama, et kaup või teenus pärineb teiselt alalt, isegi juhul, kui tegelik päritolu on näidatud; 7) teised toimingud, mis võivad avalikkust kauba või teenuse tegeliku päritolu suhtes eksitada. Kostja ei eita oma vastuses GTS § 11 lg 1 loetletud asjaolude esinemist, vaid tugineb kaubamärgi varemkasutusõigusele vastavalt GTS § 12 lg 1. GTS § 12 lg 1 kohaselt kaubamärki, mis on heauskselt registreerimiseks esitatud või heauskselt registreeritud kas enne käesoleva seaduse jõustumise kuupäeva või enne, kui geograafiline tähis on oma päritoluriigis kaitse saanud, ei saa kehtetuks tunnistada, selle registreerimisest ei saa keelduda või selle kasutamist keelata põhjusel, et kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kohus nõustub kostjaga, et GTS § 12 lg 1 on erinorm GTS § 11 suhtes ja välistab KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaldamise. Vaidlus puudub selles, et kostja esitas kaubamärgi „P kuldne kera+kuju” registreerimise taotluse 23.04.2002 ja „P JUUST” sai Eesti Vabariigis õiguskaitse 01.09.2003. Seega tuleb lahendada küsimus, kas kostja esitas vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise taotluse heauskselt. GTS § 12 lg 2 kohaselt kaubamärgi registreerimiseks esitamine või registreerimine on heauskne, kui seda teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt, kui kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga. TsÜS § 139 kohaselt heausksust eeldatakse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega peab hageja tõendama, et kostja ei käitunud oma kaubamärki registreerides heauskselt. Hageja arvates on objektiivselt võimatu, et kostja kui juustutootmises tegutsev ettevõtja ei olnud kaubamärgi „P kuldne kera+kuju“ registreerimise taotluse esitamisel teadlik P kui juustutootmise koha mainest. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja teadis või pidi teadma kaubamärki registreerides, et juustu konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav P kui geograafilise piirkonnaga. Kostja esitas kaubamärgi „P kuldne kera+kuju” registreerimise taotluse 23.04.2002. Seega ei saa kostja heausksust ümber lükata tõendiga, mille Põllumajandusministeerium on väljastanud 29.04.2003 ja mille kohaselt juustu, mille tähistamiseks hageja taotleb geograafilise tähise P JUUST registreerimist, maine ja konkreetsed kvaliteedi ja maitse omadused on seostatavad P ga. Samuti ei lükka kostja heausksust kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel ümber üksnes fakt, et 01.09.2003 registreeriti geograafiline tähis „P JUUST” hageja nimele. GTS § 32 tulenevalt Patendiamet

2-06-40177 ei kontrolli sisuliselt, kas geograafiline tähis, mille registreerimist taotletakse, on geograafilise tähisena kaitstav, vaid ainult vorminõuetest kinnipidamist. Juustu maine peab GTS § 12 kohaselt olema olulisel määral seostatav P ga. Kostja väitel oli ta teadlik P kui tuntud toiduainete tootmise piirkonnast, nt marmelaad või vein, kuid ei pidanud P d traditsiooniliseks juustu tootmise kohaks. Isegi kui kostja oli teadlik, et P l on aastate jooksul juustu toodetud, ei saa seda tingimata samastada P kui juustutootmise koha mainega. Juustu toodetakse Eestis veel mitmetes erinevates piirkondades. Puuduvad tõendid selle kohta, et tarbija eelistaks hageja tooteid selle tõttu, et hageja toodab oma juustusid P l. Tõendamata on ka see, et P l toodetud juustul on eriline kvaliteet või seal toodetakse juustu spetsiifilisel viisil võrreldes muude Eesti juustutootjatega. Puuduvad ka andmed p juustu kui spetsiifilise toote kohta, sest P l toodetakse erinevat tüüpi juustu, nt eesti juustu. Kokkuvõttes on kohtu arvates tõendamata, et kostja ei käitunud oma kaubamärki registreerides heauskselt ja seetõttu on tal GTS § 12 tulenevalt kaubamärgi varemkasutusõigus, mis välistab KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaldamise. Hageja leiab, et kaubamärk „P kuldne kera+kuju” võib eksitada tarbijaid kaupade geograafilise päritolu suhtes, seetõttu on kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 7 lg 1 p-ga 6. Nimetatud sätte kohaselt kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis oma olemuselt võivad tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. Kohus ei pea tarbija eksitamist tõenäoliseks. Juustutoodete puhul on viide geograafilisele piirkonnale tavapärane (nt vene, hollandi, šveitsi juust) ja see näitab pigem toote liiki või tüüpi, mitte geograafilist päritolu. Puudub mõistlik alus kahelda tarbija arusaamises sellest, et hollandi juustu ei toodeta ainult Hollandis või šveitsi juustu ainult Šveitsis. Seega ei ole usutav ka see, et tarbijat eksitaks tähist „P ” kandev juust. Eeltoodud põhjustel jääb hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.