Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on KÜ Mõisavahe Kolmik hagiavaldus Medios OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi esitamise aluseks on olnud asjaolu, et hageja ning kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping prügi süvakogumismahutite paigaldamiseks. Kostja teostas töö ebakvaliteetselt ning ei kõrvaldanud puudusi hageja antud tähtajaks. Sellest tulenevalt taganes hageja lepingust ja soovis tagasi saada kostjale lepingu alusel tasutud rahasummat. 25.augustil 2017 on kohtusse saabunud hageja avaldus kostja vastu esitatud rahalisest nõudest loobumiseks, kuna kostja on pärast hagi esitamist puudused töös kõrvaldanud (tl.30). Hageja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel menetluskulude kostja kanda jätmist. 19.septembril 2017.a. on hageja esitanud taotluse TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole tema poolt tasutud riigilõivust tagastamiseks. Kohus on edastanud avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks kostjale, andes tähtaja avaldusele vastamiseks. Kostja ei nõustu kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl.34-35) menetluskulude hüvitamise nõudega ning leiab, et tsiviilasjas peaksid menetluskulud jääma kummagi poole enda kanda. Kostja ei ole rahuldanud pärast hagi esitamist hageja nõuet seoses lepingust taganemisega 8010 euro tagastamiseks, vaid sisuliselt on pooled sõlminud menetluse jooksul kompromissi. Kostja on remontinud drenaažitoru ja asendanud katkised konteinerid, millega hageja on lugenud vaidluse lõppenuks. Kompromissi korral jäävad kummagi poole menetluskulud tulenevalt TsMS § 268 lg 3 tema enda kanda. Ka TsMS § 162 lg 4 annab võimaluse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt TsMS § 432 uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, vastavalt osundatud paragrahvi 2.lõikele tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kostja poolt esitatud vastuväited ei võimalda menetluskulude poolte endi kanda

2 (3)

jätmist, kuivõrd kohus ei lõpeta käesolevas asjas menetlust seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega kohtu poolt vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 4, samuti ei lahenda kohus tsiviilasja otsusega ühe poole kahjuks, millisel juhul oleks võimalik kaaluda TsMS § 162 lõikes 4 sätestatud menetluskulude jaotust. Kohtu hinnangul oli hagi esitamine tingitud kostja käitumisest, kes ei kõrvaldanud puudusi töös hageja poolt antud tähtajaks vaid tegi seda alles pärast hagi esitamist. Asjaolu, et kostja ei ole pärast hagi esitamist rahuldanud täpselt sama nõuet, millega hageja on kohtu poole pöördunud, ei oma kohtu arvates menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tähtsust, kuivõrd hageja on lugenud kostja tegevuse tagajärjel oma nõude täidetuks. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud 09.06.2017.a. riigilõiv 500 eurot millest pool, s.o 250 eurot kuulub seoses hagist loobumisega tagastamisele KÜ Mõisavahe Kolmik kontole. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. Hagejat on menetluses esindanud volikirja alusel jurist Maia Ploom, kelle õigusabikulud moodustavad 270 eurot. Õigusabi seoses hagiavalduse ning hagist loobumise avalduse koostamisega on osutatud 2 tunni 15 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulu on olnud käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik ning tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Seega kokku tuleb määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks summas 520 eurot, sealhulgas 250 eurot riigilõiv ja 270 eurot esindajakulu.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.