Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

2-07-21181 majandustegevus on läbi aastate olnud edukas – käive 2006 majandusaastal küündis peaaegu 20 miljoni kroonini. Avaldaja on esitanud Patendiametile taotluse kaubamärgi A registreerimiseks. 18.05.2007 sai avaldaja teada, et on registreeritud äriühing A OÜ. Mõlema äriühingu põhitegevusalaks on metalluste, -akende, -raamide jms tootmine. Kitsamalt kõikvõimalike alumiiniumprofiilide tootmine. 22.05.2007 esitas avaldaja puudutatud isikule nõude ärinime muutmiseks, kuna puudutatud isiku poolt kasutusele võetud ärinimi A OÜ ei ole selgesti eristatav ÄS § 11 lg 2 tähenduses avaldaja varem registreeritud ärinimest APOÜ. On tulnud ette olukordi, kus kliendid ja tarnijad on ajanud segamini avaldaja ja puudutatud isiku. Tulenevalt avalduses märgitust ning Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-157-05 p-st 12 palub hageja keelata A OÜ-l kasutada ärinime A OÜ ja jätta kohtukulud puudutatud isiku kanda. Kohtuistungil taotles avaldaja avalduse rahuldamist. Avaldaja õiguste rikkumine seisneb nii tarnijate kui ka klientide eksitamises. Ärinimed ei ole selgesti eristatavad, neid aetakse segamini. Umbes 5-6 korda kuus tehakse avaldajale kõnesid pidades teda puudutatud isikuks ning selle asemel, et tegeleda oma asjadega, peab avaldaja selgitama, et on kaks eraldi äriühingut. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik peab avaldust põhjendamatuks. ÄS § 12 sätestab piirangud ärinime valikule ja sama seaduse § 52 kohaselt kontrollib registripidaja ärinime vastavust seaduse nõuetele. Äriühing nimega A OÜ on kantud äriregistrisse 02.05.2007 ning registripidaja ei ole teinud ettepanekut uue ärinime valmimiseks. Samuti on nimes täidetud vähemalt kolme tähemärgi erinevuse nõue, kuna avaldaja ärinimi sisaldab veel liidet „pro”. Avaldaja väide, et A ja AP ärinimede sarnasus on põhjustanud eksitust tarnijates või klientides, on täielikult tõendamata. Kui eksitus on põhjustatud asjaolust, et APOÜ kasutab enda ärinimena Ai ilma Pro’ta, siis on avaldaja ise eksinud tema poolt viidatud äriseadustiku sätete vastu. Samuti on küsitav avaldaja väide kaubamärgi A registreerimise kohta, kus avaldaja väidab kaubamärgi A üldtuntust Eestis. Üldtuntud kaubamärgid ei vaja registreerimist, et saada kaitset kaubamärgiseaduse kohaselt. Pigem jääb siin arusaam, et kaubamärk A ei ole üldtuntud ning avaldaja soovib siiski saada kaitset kaubamärgiseaduse kohaselt, seega vajab registreeringut. Puudutatud isik on seisukohal, et AP ärinimes sisalduv sõna „Pro” eristab piisava selgusega avaldaja ärinime puudutatud isiku ärinimest ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud palub puudutatud isik avaldaja kanda jätta. Kohtuistungil vaidles puudutatud isik avaldusele vastu. Avaldaja ja puudutatud isiku põhitegevusalad ei kattu. Puudutatud isik oleks nõus oma ärinime muutma, kui avaldaja hüvitaks sellega kaasnevad kulud. Avaldaja väited on paljasõnalised. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, tõenditega ning ärakuulanud poolte esindajad kohtuistungil, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja palub kohtul keelata A OÜ-l ärinime „A OÜ” kasutamine, sest puudutatud isiku ärinimi „A OÜ” ei ole selgesti eristatav avaldaja ärinimest „APOÜ”. Vaidlust pole selles, et avaldaja ärinimi on registreeritud varem kui puudutatud isiku ärinimi. ÄS § 11 lg 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Riigikohus on otsuses 3-2-1-157-05 (p 12) märkinud, et

2-07-21181 ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Selgelt eristatavuse kriteeriumiks ei saa pidada kindlat tähtede arvu – näiteks kolme, nagu pakub puudutatud isik. Selgelt eristatavad võivad olla ka ärinimed, mis eristuvad vaid 1-2 tähe poolest, eriti kui ka sõnade tähendus on erinev. Tehissõnade puhul ei pruugi aga eristatavuseks piisata ka kolmest tähest. Antud juhul eristab ärinimesid sõna „Pro”, mis on avaldaja ärinime osa. Avaldaja ärinime peamise, meeldejääva ja kõlava osa moodustab tehissõna „A”, mis on mõlema ärinime puhul identne. On tõenäoline, et ärinime peamise osa identsus võib eksitada nii kliente kui tarnijaid. Ärinimede puhul pole oluline mitte üksnes eristatavus, vaid selge eristatavus. Vaidlusaluseid ärinimesid ei saa kohtu hinnangul pidada selgesti eristatavateks. ÄS kohaselt ei oma ärinime eristatavuse tuvastamisel tähtsust asjaolu, kas ettevõtjad töötavad sarnastel või erinevatel tegevusaladel. ÄS § 4 lg 1 kohaselt võib ettevõtja tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. ÄS § 4 lg 5 tulenevalt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Nimetatud regulatsioonist tulenevalt ei oma tähtsust puudutatud isiku väited, et avalduse rahuldamiseks puudub alus põhjusel, et avaldaja ja puudutatud isiku tegevusalad ei kattu. ÄS § 15 lg 1 sätestab ettevõtja ainuõiguse oma ärinimele. Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta ÄS 2.peatüki nõuetele. See hõlmab ka juhte, kui ärinimed ei ole selgelt eristatavad. Nimetatud regulatsioonist tuleneb, et kohus ei ole ärinime õiguse kaitseks esitatud avalduse lahendamisel seotud registriosakonna kandeotsusega osas, mis puudutab seda, kas kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte. Ettevõtjal on võimalik nõuda oma ärinime ainuõiguse rikkumise kõrvaldamist, kui tema ärinime ainuõiguse rikkumisega on ebaõigesti äriregistrisse kantud ärinimi ilma tema nõusolekuta. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (otsus nr. 3-2-1-157-05, p 11). Seega ei saa puudutatud isik tugineda asjaolule, et ärinimi „A” on äriregistrisse kantud. Kohtu hinnangul ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust ei avaldaja ega puudutatud isiku väited kaubamärgi registreeringu või üldtuntuse kohta, sest avaldaja ei ole oma avalduses tuginenud ÄS § 11 lõikele 3 ning kaubamärki A pole avalduse kohaselt praegu veel ka registreeritud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ja keelab A OÜ-l ärinime „A OÜ” kasutamise. Seoses avalduse rahuldamisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldajal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.