2-17-10291/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu 17.04.2017 sõlmitud võlatunnistus-kokkuleppe rikkumisest tuleneva nõude. Hageja on 30.01.2017 omandanud nõude kostja vastu Westermont OÜ-lt (esialgne võlausaldaja) loovutuse teel. Võlatunnistus-kokkuleppest nähtuvalt on võlgnevus summas 3100 eurot (2000 eurot põhinõue ja 1100 eurot vähendatud viivised) tekkinud 08.05.2012 esialgselt võlausaldajalt saadud laenust. Kostja kohustus võlgnevuse 3100 eurot hagejale tasuma hiljemalt 27.05.2017. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 04.07.2017 seisuga 3512,30 eurot, millest 3100 eurot on põhinõue ja 412,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (põhivõlgnevus 3100 eurot × viivitatud päevade arv 38 × viivise määr 0,3% päevas). 12.09.2017 menetlusdokumendis nõuab hageja kostjalt 4000 euro väljamõistmist, millest 3100 eurot on põhinõue ja 900 eurot vähendatud sissenõutavaks muutunud viivis 12.09.2017 seisuga (põhivõlgnevus 3100 eurot × viivitatud päevade arv 108 × viivise määr 0,3% päevas). Eeltoodust tuleneb, et hageja on arvestanud viivist 3100 eurolt, mis sisaldab 08.05.2012 laenulepingu täitmata jätmisest tulenevat viivist summas 1100 eurot. Kohus selgitab, et viivise võimalikku arvutamist viiviselt peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga VÕS § 113 lg 6 osas, mille kohaselt piirab VÕS § 113 lg 6 võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt, kuid ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. Sätte kohaldamist ei saa kunstlikult vältida ainuüksi seeläbi, et asendada üks võlasuhe teisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtu hinnangul õigustatud arvestama viivist 2000 eurolt alates 28.05.2017 kuni 12.09.2017 määras 0,3% päevas, mis teeb viivise võlgnevuse suuruseks 648 eurot (viivise arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 3748 euro ulatuses, millest 3100 eurot on põhinõue ja 648 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 12.09.2017 seisuga. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~94% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 325 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 352,50 eurot (94% 375 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 352,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS 2(3)