Muud › Muud hagiasjad

hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt suri 19.05.2005 hageja ema M.M. 07.06.2005 pöördus hageja notari poole ema seadusjärgse pärijana pärandi vastuvõtmiseks. Pärandi vastuvõtmise avalduses palus hageja väljastada temale pärimisõiguse tunnistus korteriomandi asukohaga X kohta, mille soetasid hageja vanemad I.M ja M.M abielu jooksul. Pärandvara koosseisu kontrollimisel selgus, et nimetatud korteriomand on 2003. a. kantud kinnistusraamatusse hageja vennatütre Olga Mulikova nimele. Kuna hageja oli teadlik, et tema isa I.M pärandas kogu oma vara 1998. a. notariaalse testamendiga oma abikaasale, hageja emale M.M-le, pöördus hageja korteriühistu Järve (elamuühistu Järve õigusjärglase) poole, et välja selgitada, kuidas sai korteri omanikuks Olga Mulikova. Selgus, et 2000. a. pöördus Olga Mulikova elamuühistu Järve juhatuse poole avaldusega tema vanaisale I. M-le kuuluva osaku üleandmiseks seoses vanaisa surmaga ja elamuühistu liikmeks vastuvõtmiseks. Osaku üleandmise õigusliku alusena esitas kostja elamuühistu juhatusele I.M poolt 1995. a. koostatud testamendi, millega vanaisa pärandas korteri Olga Mulikovale. Olga Mulikova avaldus rahuldati, temale anti üle osamaks ja pärast maa erastamist sai Olga Mulikov korteriomandi omanikuks. 2004. a. reorganiseeriti elamuühistu Järve korteriühistuks Järve. I.M tühistas 1998. a. testamendiga varasema, 1995. a. kostja kasuks tehtud testamendi ning pärimisseaduse (PärS) § 86 lg-te 1 ja 4 kohaselt varem tehtud testament kaotas kehtivuse. I.M pärandi võttis tegudega vastu testamendijärgne pärija M.M, kes asus kasutama vaidlusalust korterit elamuühistus ja omandas nõudeõiguse elamuühistu osamaksule, mis 1998. a. testamendi järgi oli sõnaselgelt temale pärandatud. Kehtetut testamenti kasutades omandas Olga Mulikova õigusvastaselt M.M-le kuuluva osamaksu, liikmelisuse elamuühistus ja lõpptulemusel korteriomandi. Hagejale on M.M pärijana üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused ning PärS § 130 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda Olga Mulikovalt pärandvara vähendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja asus seisukohale, et hagejale kahju tekitamises on süüdi ka KÜ Järve õiguseelneja EÜ Järve. Elamuühistu Järve ei kontrollinud, kas esinevad õiguslikud alused Olga Mulikovale osamaksu üleandmiseks ja ühistu liikmeks vastuvõtmiseks (elamuseaduse § 22). Seetõttu vastutab KÜ Järve solidaarselt koos Olga Mulikovaga hagejale kahju tekitamise eest. Kuna hageja päris oma ema järelt seadusjärgse pärijana võrdsetes osades koos venna V.Mga, siis nõudis hageja kostjatelt tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1, § 459, § 461 alusel solidaarselt kahju hüvitamiseks pool korteriomandi väärtusest, s. o 425 000 krooni. Vastavalt 16.01.2007 haginõude suurendamisele moodustas korteriomandi maksumus 11.01.2007 seisuga kinnisvara müügipakkumiste keskmise hinna alusel 850 000 krooni.

Kostjate vastuväited Kostja Olga Mulikova hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Olga Mulikova on I.M ja M.M lapselaps. 21.12.1995 koostatud testament, millega I.M pärandas Olga Mulikovale oma osa korterist asukohaga X, kingiti kostjale pulmadeks. 1999. a. moodustas osamaksu väärtus 10 000 kooni. 04.08.1998 koostas I.M teise testamendi, mille kohaselt pärandas ta kogu vara oma abikaasale M.M-le. M.M sellest testamendist ei teadnud ja pärast I.M surma uut testamenti ei leitud. 19.08.2000 I.M suri ja M.M oli pärandaja üleelanud abikaasa. M.M ei esitanud notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks ja pärimisõiguse tunnistust ei ole ta saanud. M.M oli nõus ega teinud takistusi selles, et X asuva ühetoalise korteri osak antakse 2(8)

üle kostjale. M.M avaldas pärast abikaasa surma tahet vormistada korteri osak kostja nimele. Kostja esitas 12.09.2000 vastava avalduse EÜ-le Järve ja võeti elamuühistu liikmeks, osak läks üle kostja omandisse. Hageja teadis I.M surmast 19.08.2000, kuid pärandi vastuvõtmise avaldust ei esitanud. Hageja teadis ja pidi teadma, et vaidlusaluse korteri osak läks kostja omandisse ja kostja sai elamuühistu liikmeks. Seda asjaolu teadsid kõik sugulased ja tuttavad. 27.08.2003 esitas kostja notariaalselt tõestatud avalduse korteri kinnistamiseks ja 29.12.2003 registreeriti kostja korteriomanikuna kinnistusregistris. M.M suri 19.05.2005 ja pärand avanes 19.05.2005. Korteriomand pärandi avanemise hetkel pärandvarasse ei kuulunud. I.M ja M.M otsustasid juba 1993.-1994. aastal jagada oma vara laste vahel: Kasemetsas asuv suvila läks üle hageja omandisse, X-l asuv korter jäi pojaga kokkuleppel tema lapsele, s. o kostjale. Hageja poeg sai erastamisväärtpaberid summas 27 600 EVP krooni. Kostja KÜ Järve hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Elamuühistu osamaksu tagasinõude õigus (nn osak) vormistati Olga Mulikova nimele ühistu liikme I.M üleelanud abikaasa M.M tahteavalduse alusel. Kolmanda isiku kostja poolel seisukoht Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse kaasatud V.M vaidles hagile vastu ja toetas kostja Olga Mulikova vastuväiteid. M.M ja I.M otsustasid jagada oma vara laste, poeg V.M ja tütar Ljubov Mulikova (hiljem Marina Primar) vahel nii, et kahetoaline korter Tallinnas Akadeemia teel ja Kasemetsas asuv suvila jäi hagejale, erastamisväärtpaberid summas 27 600 EVP krooni jäid hageja pojale. X-l asuv korter kingiti kostjale. Hageja täiendavaid nõudeid vanematele vara kohta ei esitanud ja oli nõus vanemate tahtega vara jagamise kohta. 29.12.2003 registreeriti Olga Mulikova korteriomanikuna Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnas. M.M suri 19.05.2005. Korteriomand X pärandi avanemise hetke seisuga pärandvarasse ei kuulunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas Marina Primari hagi Olga Mulikova vastu 15.05.2007 otsusega osaliselt ja mõistis Olga Mulikovalt hageja kasuks välja 96 875 krooni. Marina Primari hagi KÜ Järve vastu jättis Harju Maakohus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt asja materjalidest nähtub, et 21.12.1995 testamendiga (tlk 20) pärandas I.M temale kuuluva korteri või korteriomandi aadressil X Olga Mulikovale. 04.08.1998 testamendi (tlk 17) kohaselt pärandas I.M kogu oma vara, sealhulgas korteriomandi X M.M-le. Ekspertiisiaktiga (tlk 164-166) on tõendamist leidnud, et eelpoolnimetatud mõlemad testamendid on koostatud ühe ja sama isiku, I.M poolt. Pärimisseaduse (PärS) § 86 lg 1 järgi võib testaator testamendi tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. PärS § 86 lg 4 kohaselt varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus. Arvestades, et 04.08.1998 tegi I.M uue testamendi, millega pärandas kogu oma vara M.M-le, kaotas 21.12.1995 Olga Mulikova kasuks tehtud testament kehtivuse. Asjas puudub vaidlus, et I.M suri 19.08.2000, korterisse X jäi elama M.M. PärS § 117 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks tuleb käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha kohtule kirjalik avaldus. PärS § 117 lg 3 kohaselt, kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud 3(8)

tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et I.M vara vallates võttis M.M pärandi vastu. Hageja väidete kohaselt hoiti 04.08.1998 testamenti Olga ja V.M eest saladuses. Asjas puudub vaidlus, et Olga Mulikova 04.08.1998 testamendist midagi ei teadnud. Tunnistaja L.A ütlustega on tõendatud, et M.M teadis I.M poolt tema kasuks tehtud testamendist. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis seda talle M.M, paludes, et ta sellest kellelegi edasi ei räägiks. Seega oli 2000. a. pärast I.M surma olukord, kus I.M oli pärandanud testamendiga M.M-le kogu oma vara, sealhulgas korteri osamaksu nõudeõiguse. M.M oli testamendist teadlik ja oli pärandit vallates pärandi vastu võtnud. Asja materjalidele lisatud EEK Järve juhatuse 13.10.2000 koosoleku protokolli nr 23 kohaselt võeti Olga Mulikova vastu EEK Järve liikmeks ning otsustati kanda korteriosak X tema nimele. Otsuse aluseks oli Olga Mulikova avaldus ja I.M 21.12.1995 testament. Poolte vahel on vaidlus selles, kas M.M teadis, et Olga Mulikova esitas avalduse ja I.M 21.12.1995 testamendi korteri osamaksu saamiseks ja milline tahe oli M.M-l seoses vaidlusaluse korteri osamaksu nõudeõigusega. Asjas kuulati tunnistajana üle elamuühistu Järve endine juhatuse liige Arvo-Arseni Kütt. Kohus leidis, et tunnistaja Arvo-Arseni Küti ütlustega on tõendatud, et M.M-l oli tahe anda korteri osamaksu nõudeõigus pärast I.M surma üle Olga Mulikovale. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ühel õhtul pärast I.M surma tulid tema kui elamuühistu juhatuse liikme juurde M.M ja Olga Mulikova. M.M teatas tunnistajale, et tema ei soovi korteri osamaksu vastu võtta, tema on liiga vana ja soovib, et osamaksu saaks Olga Mulikova. M.M ei rääkinud tunnistajale midagi testamendist, millega I.M pärandas kogu oma vara M.M-le. Tunnistajale esitasid Olga ja M.M sealsamas notariaalse testamendi, milles oli tahe jätta korteri osamaks Olga Mulikovale, hiljem toodi avaldus elamuühistu liikmeks astumise kohta. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 61 lg 1 järgi on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. TsÜS § 62 lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millele on sõnade tähendus. Kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et M.M oli 04.08.1998 testamendist teadlik, kuid avaldas siiski tahet, et korteri osamaksu saaks Olga Mulikova, samas anti osamaks Olga Mulikovale üle tasuta, oli tegemist kinkega. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepingu järgi annab üks pool vara tasuta teise poole omandusse. Tulenevalt TsK § 260 lg-st 1 pidi 2000. aastal sõlmitud kinkeleping summas üle 50 krooni olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et vaidlusaluse korteri osamaks ületas nimetatud summat. Seega oleks TsK § 260 lg 1 järgi pidanud võlaõiguslik kinkeleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Vaidlust ei ole selles, et kostjale osamaksu kinkimise leping ei olnud notariaalselt tõestatud. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 1 kohaselt tõi seaduses sätestatud allkirja notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmine kaasa tehingu tühisuse. Kuna notariaalse vormi nõudeid ei olnud järgitud, siis oli võlaõiguslik kinkeleping tühine. Võlaõigusliku kinkelepingu tühisus ei too kaasa käsutustehingu tühisust. Tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Osamaksu 4(8)

käsutustehingule ei olnud kehtestatud kohustuslikke vorminõudeid. Seega võis osamaksu omandi üle anda poolte valitud vormis, ka suulise kokkuleppega. Kuna asjas on tõendatud, et M.M tahteks oli anda korteri osamaksu nõudeõigus üle Olga Mulikovale, on osamaksu nõudeõiguse üleandmise käsutustehing kehtiv. Omand on Olga Mulikovale üle läinud. TsK § 477 lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. TsK § 477 lg 3 järgi, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Olga Mulikova kanti 29.12.2003 korteriomandi asukohaga Tallinnas X omanikuna kinnistusregistrisse. Kuna osamaksu nõudeõiguse võlaõiguslik kinkeleping oli tühine, oli M.M-l õigus nõuda muuhulgas Olga Mulikovalt osamaksu väärtust selle omandamise momendil, s. o 2000. aastal. Puudub vaidlus, et M.M hüvitist ei nõudnud. Asja materjalidele lisatud surmatunnistusega (tlk 10) on tõendatud, et M.M suri 19.05.2005. PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand pärandaja surma korral. Asjas puudub vaidlus, et M.M pärijateks on võrdsetes osades tema lapsed Marina Primar ja V.M. Pärimisseaduse § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Eelpooltoodust tulenevalt ei saa M.M vara pärijatel M.M õigusjärglasena olla vaidlusaluse korteri suhtes rohkem õigusi kui oli M.M-l. M.M pärijad pärisid muuhulgas õiguse nõuda osamaksu väärtuse hüvitamist. Asja materjalidele lisatud KÜ Järve tõendist (tlk 240) nähtub, et EÜ Järve raamatupidamise andmetel oli korteri X bilansiline väärtus 01.01.2001 hinnangul 10 899,29 krooni. Ajalehes Kuldne Börs 2000. a. toodud müügikuulutuste (tlk 243) kohaselt oli X asuvate 1-toaliste korterite keskmine hind (189 000 +190 000 + 185 000 + 185 000 + 185 000 + 240 000 + 206 000 + 250 000 + 165 000 + 185 000 + 185 000 + 160 000 : 12) = 193 750 krooni. 2000. a. kehtinud asjaõigusseaduse § 29 lg 2 järgi on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kuna ainukeseks tõendiks vaidlusaluse korteri osamaksu turuväärtuse kindlakstegemiseks on asjas esitatud, hoolimata kohtu ettepanekust (tlk 228), ajalehe Kuldne Börs müügikuulutused, leidis kohus, et asja lahendamisel tuleb need aluseks võtta. Kuna asjas puudub vaidlus, et M.M oli 2 pärijat – Marina Primar ja V.M – , ning nad pärisid M.M vara võrdsetes osades, siis tuleb Olga Mulikovalt hageja kasuks välja mõista 96 875 (193 750 : 2) krooni. Hageja hagi KÜ Järve vastu jättis kohus rahuldamata, kuna hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud kahju hüvitamise või mingist muust õigussuhtest tulenevat nõuet KÜ Järve vastu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja Olga Mulikova palub tühistada Harju Maakohtu 15.05.2007 otsuse osas, millega rahuldati Marina Primari hagi Olga Mulikova vastu summas 96 875 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. 21.12.1995 testamendiga pärandas vanaisa I.M apellandile korteri asukohaga X. 04.08.1998 testamendiga pärandas I.M kogu oma vara abikaasale M.M-le. Apellant aktsepteerib vanaisa tahet ega ole testamente vaidlustanud. 19.08.2000 I.M suri ja pärandvara võttis vastu abikaasa M.M. Seega oli M.M-l õigus kasutada ja käsutada omandatud pärandvara ning anda korteri osamaks üle apellandile. Apellandi vastuvõtmine 5(8)

13.10.2000 elamuühistu liikmeks ning osamaksu kandmine tema nimele toimus kooskõlas EEK Järve põhikirjaga. Elamuseaduse § 14 lg-st 1 tulenes, et elamuühistu korteri kasutamise õigus ei põhine omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaks on üksnes liikme omand, erandina tunnustatakse ES § 21 lg-s 1 osamaksu kuulumist abikaasade ühisomandisse. 19.05.2005 suri M.M ja avanes pärand. Pärandi avanemise ajal oli apellant võetud elamuühistu liikmeks ja tal oli kinnistamisega tekkinud omandiõigus korteriomandile. Korteriomand X ei kuulunud M.M pärandvara koosseisu ja Marina Primaril puudub õigus esitada nõudeid seoses nimetatud varaga. Apellandi omandiõigust korterile ei ole kehtetuks tunnistatud. Kaevatavas kohtuotsuses on ebaõigesti tuvastatud apellandi ja M.M vahelise osamaksu tagasinõude õiguse kinkelepingu tühisus TsÜS § 93 lg 1 alusel, kuna tsiviilseadustiku üldosa seadus jõustus 01.07.2002, kuid apellandi liikmelisus elamuühistus Järve vormistati 2000. aastal. TsÜS § 92 lg 3 kohaselt eksimuse tõttu lepingu tühistamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada, kas teisel lepingupoolel oli hea usu põhimõttest tulenev objektiivne teatamiskohustus. Osaku üleandmisel apellandile EEK Järve juhatuse 13.10.2000 protokolli alusel oli Marina Primar kõrvaline isik, kellel ei tekkinud sellest mingeid õigusi ega kohustusi ja kelle seaduslikke huve osaku üleandmine ei riivanud. M. Primaril kui pärijal ei saanud õigusjärglasena olla vaidlusaluse vara suhtes rohkem õigusi kui pärijal. Vastused apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Kolmas isik kostja poolel V.M toetab kostja Olga Mulikova apellatsioonkaebust ja asub apellandiga samadele seisukohtadele. Kostja KÜ Järve ei ole esitanud kirjalikku vastust Olga Mulikova apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Hageja taotles kostjatelt kahju hüvitamist, mis oli tekitatud tema emale M.M-le seoses X asuva korteriomandi ülekandmisega Olga Mulikovale. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjaolud:

6(8)

Maakohus leidis, et Olga Mulikova ja M.M vahel oli kinkelepingust tulenev õigussuhe, millisele asjaolule ei tuginenud ükski pooltest. Selline järeldus ei põhine ka tõenditel. O.Mulikova võeti EEK Järve liikmeks üldkoosoleku otsuse alusel. Asjaolu, et M.M oli nõus temale kuulunud osamaksu jätma oma lapselapse osamaksu katteks, on kokkuleppe küsimus. Seadusest ei tulene, et sellisel juhul tulnuks see vormistada notariaalses vormis. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja kohustus oli tõendada kahju hüvitamiseks vajalikud eeldused, so kahju olemasolu ja selle tekkimine kostjate õigusvastase tegevuse tagajärjel. Asjaolu, et M.M ei võtnud EEK-lt Järve välja osamaksu, jättes selle Olga Mulikova osamaksu katteks, ei saa tõendada kahju tekitamist kostjate poolt. Maakohus tuvastas, et M.M ei nõudnudki korteriomandi hüvitamist. Asjaolu, et I.M tühistas varasema testamendi, ei oma tähendust, kuivõrd M.M võttis I.M pärandvara vastu ning määras pärandvara saatuse, jättes korteri Olga Mulikovale. Pärimisseaduse § 3 järgi pärandiks on pärandaja vara. Maakohus tuvastas, et M.M eluajal tema tahte kohaselt võeti Olga Mulikova EEK Järve liikmeks ning seda otsust ei ole tühistatud. Vaidlusaluse korteriomandi omanikuks sai Olga Mulikova juba M.M eluajal. Seega M.M pärandvara koosseisus ei saanudki olla vaidlusalust korteriomandit ning hagejal kui pärijal ei saanud tekkida nõudeõigust Olga Mulikova vastu. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud alust, millest tal tekkis nõudeõigus osamaksu hüvitamisele ning samuti on tõendamata kahju tekitamine kostjate poolt ning alusetu rikastumine, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohtukulu jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne 1. jaanuari 2006 alustatud menetluste puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi kohtukulud tuleb kanda sellel poolel, kes protsessi kaotab. Maakohus mõistis otsusega hagejalt tasumata riigilõivu 7750 krooni, mida ei ole vaidlustatud, ning mõistis välja kohtukulu KÜ Järve kasuks 1200 krooni. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista kostja Olga Mulikova kohtukulud. Maakohtus esitas Olga Mulikova taotluse õigusabikulu 12 000 krooni ja ekspertiisitasu 1 980 krooni väljamõistmiseks. Apellatsioonimenetluses maksis Olga Mulikova riigilõivu 5250 krooni, milline summa kuulub kostja kasuks väljamõistmisele. TsMS§ 61 lg 1 p 1 järgi õigusabikulu mõistetaks välja kostja kasuks vajalikuks ja põhjendatud ulatuses, kuid mitte üle 5% rahuldamata jäänud hagihinnast. Hageja lõplik nõue oli 425 000 krooni. Kolleegium leiab, et O. Mulikova kasuks tuleb välja mõista kantud õigusabikulu 12 000 krooni, mille kohta on kuludokument esitatud/ t.lk.205/. Kolleegium peab antud summat vajalikuks ja põhjendatud kohtukuluks. Samuti tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 1980 krooni.

7(8)

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.