Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

HARJU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-07-14242

Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik

11.02.2008.a., Kentmanni kohtumaja.

Kohtuasi

JV( endise perekonnanimega K, isikukood XXX, XXX) hagi Nordea Bank Finland Plc ( Soome Vabariigi äriregistri kood XXX, asukoht XXX) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

11.02.2008.a., avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Kostja lepinguline esindaja advokaat Ott Saame

Resolutsioon

Tiia Mõtsnik

Jätta JV hagi Nordea Bank Finland Plc vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses JV kanda.

Edasikaebamise kord

Hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 (kolmkümmend) päeva määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on lubamatuks tunnistamise nõudes.

JV hagi Nordea Bank Finland Plc vastu

sundtäitmise

Hageja 11.02.2008.a. kell 9.15 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtu seisukoht TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kostja esitas kohtule taotluse asja läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 412 lg 2 alusel võib kohus jätta hagi läbivaatamata, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohus leiab, et poole puudumine istungilt on põhjendatud, kui esineb mõjuv põhjus kohtusse mitteilmumiseks. TsMS § 422 lg 1 alusel on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja kohtuistungile ilmunud ei ole ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast alates 25.01.2008.a. ja hageja alates 30.01.2008.a., mida tõendab vastav kinnitus ja hageja isiklik allkiri kohtutoimikus (tlk 152, 154). Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest on hagejat hoiatatud (tlk 148, 152). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine ka muid TsMS § 412 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piiranguid. Menetluskulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.