2-06-38737/8 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendus 19.12.2006 Viru Maakohtusse saabus S. Š. hagi OÜ DBJ Cxxx vastu, mille kohaselt 21.11.2006.a käskkirjaga nr 2 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 4 järgi ettenähtud alustel. Hageja on arvamusel, et nimetatud käskkiri on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele järgmistel alustel. 2006.a. kevadel tegi hageja tuttav J. W., kes on Belgia kodanik, hagejale ettepaneku organiseerida Narva linnas rahvusvaheliste vedude transpordifirma. Vastavalt suulisele kokkuleppele pidi hageja omandama tegutseva firma (OÜ) koos kõikide rahvusvaheliste autovedude lubade, litsentside, sertifikaatidega. Pärast ettevõtte omandamist pidi hagejaga sõlmitama tööleping firmajuhina. Hageja leidis osaühingu, mis vastas J. W. nõuetele ja ta omandas kõik ettevõtte osad, saades osaühingu ainuomanikuks ja juhatuse liikmeks. 1.juunil 2006.a. sõlmiti hagejaga tööleping nr 2, vastavalt millele pidi ta täitma teenistuja ülesandeid vastavalt punktile 2.3.. Mingeid lisatingimusi hageja töö jaoks (keelteoskus, eriharidus) tööandja ei esitanud. Hageja organiseeris täielikult firma töö, leidis ja remontis kontori, valis autojuhid rahvusvaheliste vedude jaoks, tegeles puhtalt organisatsioonilise tegevusega, mille jaoks tööandja andis hagejale volikirja. Hageja valis veel töötajaid, sealhulgas raamatupidaja ja inglise keelt oskava töötaja (logistiku), kes tegeleski vahetult autojuhtidega, jaotades tellimusi vastavalt J. W. juhtnööridele. Hageja töö rahuldas täielikult tööandjat, seoses sellega tõsteti hagejale alates 01.09.2006.a. palka (lisa 2, töölepingu muutmine). 21.11.2006.a. saabus hageja nimele faksi teel ettepanek lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, mis oli hageja jaoks täielik ootamatus, kuna tööandjalt olin ta kuulnud ainult tänusõnu. Tööandja pani hagejale süüks, et ta ei oska võõrkeelt, mille hageja oleks pidanud tööandja arvates 5 kuu jooksul ära õppima. Samal päeval andis tööandja välja käskkirja hagejaga töölepingu lõpetamise kohta. Hageja on seisukohal, et tööleping lõpetati temaga väljamõeldud alustel, käskkirjas ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et hageja ei vasta oma töökohale ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu TLS § 86 p 4 mõttes. Hageja arvates, ei olnud teda lihtsalt enam vaja ja sellepärast vallandati hagejat väljamõeldud ettekäändel.

Vastavalt ITLS § 28 lg 1 „Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks" Tööraamat saadeti hagejale posti teel 09.detsembril 2006.a, mõlemad töölepingu eksemplarid ei ole kuni käesoleva ajani vormistatud. Hageja nõuab oma hagiavalduses tulenevalt TLS § 86 p 4; 101 lg 1,2; 117 119 tühistada 21.11.2006 käskkiri nr 2, millega oli töölt vabastatud; tööle ennistamist; seoses hageja keeldumisega tööle ennistamisest hüvitise maksmist kuue kuu keskmise palga ulatuses; töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist TLS § 79 sätestatud alusele; keskmise kuupalga maksmist lõpparvega viivitamise eest; keskmise palga maksmist iga tööraamatu väljaandmisega viivitatud päeva eest, kokku 18 päeva eest. Kostja vastus Kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis: Hageja rikkus TsMS § 371 lg 10 ja ei ole tasunud riigilõivu. Riigilõivu mittemaksmise põhjus on selles, et hageja esitab hagiavalduses kostja vastu materiaalse nõude, mis koosneb kuue kuu hüvitisest, keskmine palk lõpparvega viivitamise eest ja keskmine palk iga tööraamatu väljaandmisega viivitatud päeva eest ja ei ole välja arvestatud kui suur see nõue on , palju raha võlgneb kostja hagejale. Lähtudes selle summa arvestamisest tuleb nii maksta ka riigilõivu. Hageja rikkus TsMS § 371 lg 9 sellega, et hagiavalduses punkt 2 palub ta end ennistada tööle vastavalt sõlmitud töölepingule ja punkt 3 keeldub tööle ennistamisest, ei ole arusaadav mida siis ikkagi tahab hageja. On alus jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada lähtudes järgmistest asjaoludest: Hagejal ei ole ja kunagi ei olnud mingit tuttavat Belgia kodanikku. Kostja esindaja palus lihtsalt otsida transpordifirma, mis saaks osta ja firma peab omama kõiki võimalusi selleks, et tegeleda rahvusvaheliste transpordi teenustega. Kui õnnestub, et firma ostetakse siis lubati, et teda võetakse tööle tingimusega, et tema hakkab õppima võõrkeelt ja logistikat. Sillamäe linnas on vastavad kursused kuhu pidi hageja minema õppima, kuid ei läinud. Hagejat mitu korda hoiatati tööandja poolt, et kui ta ei hakka õppima ja arenema lõpetatakse temaga tööleping. Peaaegu 6 kuud hageja poolt ei olnud vormistatud eurosertifikaati, eurotehniline ülevaatus autode jaoks, millega hageja tekitas firmale materiaalse kahju. Töödistsipliinirikkumised olid peaaegu iga päev, tööle ta õigel ajal ei tulnud. Tööandja avansina lubas hagejale vormistada volitust hageja nimele ja valis ta firma nõukogu liikmeks lootes, et hageja hakkab õppima ja arenema, kuid seda ei juhtunud. Hageja käitumine iga kuuga muutus talumatuks, kolleegide hirmutamine viis sellise olukorrani, et raamatupidaja oli sunnitud endale muretsema individuaalse väljakutse nupu, et turvameest kohale kutsuda. Hageja keeldus töölepingu lõpetamise allakirjutamisest seoses sellega, et ta tahtis võtta pangas krediiti, aga selleks oli vaja kehtivat töölepingut.

Mis puudutab seda, et temale hilinemisega maksti hüvitus ja anti välja tööraamat , sellega oli hageja ise nõus ja ta teadis, et teda oli mitu korda hoiatatud, et kui veel midagi juhtub näiteks autojuhi omavoliline vahetamine ilma firmaomaniku loata, siis teda vallandatakse. Hageja ise kirjutas avalduse (koopia lisatud), et tema iseseisvalt jätkab tööd oma kodus. Kuid mitte keegi temaga juba tööd teha ei tahtnud. Autojuht, keda hageja omavoliliselt asendas oma tuttava autojuhina kirjutas seletuskirja (koopia lisatud). Oma käitumisega j a töö tegemata jätmisega hageja tekitas firmale materiaalse kahju, selle peab täpselt välja arvestama ja täpsustama -seega kostja jätab endale õiguse esitada vastuhagi. Kosta on nõus ja palub kohust asja läbi vaadata avalikul kohtuistungil. Lähtudes eeltoodule kostja leiab, et töölt vabastamine oli seaduslik ja vajalik ning palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Menetluse käik Kohtuistungil hageja täpsustas ja selgitas oma nõuideid. Jäädes oma seisukohtade töölt vabastamise ebaseaduslikkuse osas hageja palus kohtult tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks; seoses loobumisega tööle ennistamisest palub hageja välja mõista kostjalt keskmise palga kuue kuu eest, milleks on 53671 krooni; hüvitist lõpparve kinnipidamise eest 21 päeva eest 6591 krooni; tööraamatu kinnipidamise eest 18 päeva jooksul 5650 krooni. Hageja samuti seletas, et eraldi ametijuhendit temale ei eksisteerinud. Kõik teenistusülesanded tulenesid otseselt töölepingust. 01.09.2006 – s.o. enne katsaja lõppemist tõsteti talle palka 6600 kroonist 9400 kroonini ning samal kuul tööandja ütles, et oleks vaja õppida ka võõrkeeli. Distsiplinaarkorras hagejat ei ole kunagi karistatud ja töölepingu lõpetamine tuli talle ootamatult. Menetluse jooksul oli tuvastatud, et kostja väide hageja poolt riigilõivu maksmata jätmise kohta ei vasta tõele. 09.02.2007 oli riigilõiv nõutud määral tasutud. Kohtuistungil kostja avaldas, et palub jätta S. Š. hagi rahuldamata, kuna puuduvad seaduslikud alused töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks tunnistada. Hageja oli tööle võetud suulise tingimusega õppida võõrkeelt ning läbida logistiku kursused, mida ta 6 kuu jooksul ei teinud. Hagejal on olnud ka töödistsipliini rikkumisi, mis kahjuks ei ole dokumentaalselt tõendatud. Kuna töösuhteid jätkata tööandja arvates ei olnud võimalik, lõpetas tööandja omal algatusel töölepingut hagejaga. Kohtu seisukoht Kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletusi, uurinud tsiviilasja materjalides kogutud kirjalikud tõendid, kohus tuleb järeldusele, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Hageja ja Kostja vahel 01.06.2006 sõlmitud töölepingust nähtub, et S. Š. oli vormistatud „teenistuja (logistiku)“ töökohale. Töötaja tööülesannete kirjeldus tulenevalt lepingust on järgmine: kaubavedude otsimine ja organiseerimine, autojuhtidega sidemete hoidmine; autovedude dokumentide vormistamine (ARK-s registreerimine, ERAA loa vormistamine, autode kindlustamine), autojuhtide töögraafiku vormistamine. (t lk 7,8)

21.11.2006 käskkirjaga nr. 2 tööleping oli lõpetatud tööandja algatusel TLS § 86 p 4 järgi seoses töötaja mittevastavusega ametikohale ja tehtavale tööle, ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu alates 21.11.2006. Sama käskkirja alusel määras tööandja S. Š. maksmiseks hüvitist 30 päeva eest seoses töölt vabastamisest mitteteatamisega (TLS § 87 lg 1 p 4) ning hüvitist kasutamata põhipuhkuse eest.(t lk 14) Tulenevalt TLS § 101 tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Tööandja võib töölepingu samal alusel lõpetada ka siis, kui: 1) töötajal puudub dokument või õigus, mille olemasolu on vastavale tööle lubamise kohustuslik eeltingimus; 2) töötaja ei vasta oma tööle või ametikohale ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu; 3) töötaja ei täienda erialaseid teadmisi (sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskust), kui see on tööks vajalik ja tööandja on talle selleks tingimused loonud vastavalt kokkulepitud korrale. Vaidlust ei ole, et hageja töökoht ei eeldanud dokumendi või õiguse olemasolu, mis oleks vastavale tööle lubamise kohustuslikuks eeltingimuseks. Kostja arvates ei täiendanud hageja oma erialaseid teadmisi (sealhulgas riigikeele ja võõrkeele oskust), kuigi see oli tööks vajalik. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 ettenähtud alustel, oleks pidanud tööandja tagama töötajale tingimusi erialaste teadmiste (s.h. võõr- ja riigikeele) täiendamiseks, mis on tulenevalt TLS § 101 lg 1 p 3 obligatoorseks elemendiks töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 järgi. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendi, millega saaks tuvastada, et hagejale oleksid võõrkeelte ja erialaste teadmiste täiendamise kursused või muud tingimused tööandja poolt võimaldatud. Tsiviilasja materjalides (Tööandaja ettepanekus töölepingu lõpetamiseks poolt kokkuleppel; t lk 11) on olemas vaid tööandja kirjalik etteheide töötajale, et poolte vahel eksisteeris kokkuleppe, et töötaja hakkab õppima inglise või saksa keelt ning läbib logistika kursusi, mida ta ei ole teinud. Antud kokkulepet ei saa kohus tõlgendada tööandja poolt töötajale tingimuste loomisena keelte õppimiseks ning erialaste teadmiste täiendamiseks või omandamiseks. Vastavalt ITLS § 28 lg-le 1, ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks(...) Eeltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et tööleping tööandja algatusel oli lõpetatud töötajaga TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikult. Kuivõrd TLS § 86 p 4 toodud alus on ainuke, mis on toodud töölepingu lõpetamise käskkirjas, siis kohus ei anna hinnangut kostja väidetele, et esinesid ka muud alused töölepingu lõpetamiseks. Seoses töötaja loobumisega tööle ennistamisest, tulenevalt TLS § 117 lg 2 on õigustatud hageja nõue kostjalt kuue kuu keskmise tööpalga väljamõistmises. Vastavalt Kostja poolt kohtule esitatud palgatõendile moodustas hageja keskmine päevapalk 313, 90 krooni ning kuue kuu keskmine palk 53671,00 krooni. Õigustatud ka hageja nõue töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks tulenevalt TLS § 117 lg 1. Vastavalt ITLS § 29 lg 2 töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamisel loeb kohus töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Tulenevalt TLS § 119 lg 2 õigustatud on hageja keskmise palga väljamaksmise nõue lõpparve kinnipidamise eest, kuid kohus ei nõustu hageja väitega, et lõpparve oli kinnipeetud 21 päeva. Ei oma hagiavalduses ega kohtuistungil ei selgitanud kostja oma arvutusi. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et hagejale oli tehtud viimane ülekanne tööandja poolt 07.12.2006 (t lk 32), hagejaga tööleping oli aga lõpetatud 21.11.2006, seega kinnipidamine moodustab 15 päeva. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 15päevalise lõpparve kinnipidamise eest 4708,50 krooni. Hageja nõudis tulenevalt TLS § 119 lg 1 ka keskmise palga maksmist ka kostja poolt tööraamatu kinnipidamise eest tähtajaga 18 päeva. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr. 3-2-134-07 „Tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine. Kuid kui tööraamatut on kinni peetud pärast võlaõigusseaduse jõustumist, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.“ Hageja ei ole tõendanud, et tööraamatu kinnipidamisega oleks talle kahju tekitatud, seega kohus jätab hageja antud nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus hagi rahuldab, siis menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi on rahuldatud eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg 1.