Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja K H (edaspidi põhivõlgnik) sõlmisid 02.05.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0600446/45kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 30 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik maksma intressi 29,22% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 17 798.14 krooni. A M `ga (edaspidi käendaja) sõlmis hageja 02.05.2006.a. tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 77 798 krooni ning käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.06.2010.a. 25.05.2006 sõlmisid hageja ja põhivõlgnik tarbijakrediidilepingu nr 0600446/45kt kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel annulleeriti intress summas 17 400 krooni ja suurendati krediidisummat 10 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 39 999.94 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 25.05.2006 loeti uueks intressimääraks 29,10% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 22 007.89 krooni. 22.06.2006 sõlmisid hageja ja põhivõlgnik tarbijakrediidilepingu nr 0600446/45kt kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Poolte kokkuleppel annulleeriti intress summas 20 534.78 krooni ja suurendati krediidisummat 1473.11 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 41 473 krooni. Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 414.73 krooni vastavalt maksegraafikule. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 22.06.2006 loeti uueks intressimääraks 29,32% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 22 283.83 krooni. Kokkuleppe sõlmimisest teavitati käendajat 22.06.2006 kaaskirjaga. Kuna kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oli hageja sunnitud saatma kostjatele 30.08.2006 ja 06.11.2006 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostjad kirjadele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja saatis 04.10.2006 kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused ja 06.11.2006 ülesütlemisavalduse põhivõlgnikule ning teavitas sellest käendajat. Hageja nõudis kostjatelt 55 444.14 krooni tasumist. Võlgnevust kostjate poolt tasutud ei ole. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 2 alusel andis hageja põhivõlgnikule kokku 41 473 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Põhivõlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjaid lepingu üleütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostjad sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on kostjate poolt tagastamata krediidisummaks 40 267.23 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,32% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata intress moodustab 5527.07 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on lepingu järgselt viivise määraks 29,32% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 07.11.2006 ja viivise summa seisuga 26.11.2007 moodustab 12 599.66 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Lepingu alusel leppetrahvi suuruseks on 8053.45 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud summas 1450 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 6631.34 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud asjaoluga, et peale lepingu ülesütlemist ei ole kostjad tasunud mitte ühtegi makset. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 77 798 krooniga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 74 528.75 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 40 267.23 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5527.07 krooni, viivis 12 599.66 krooni, leppetrahv 8053.45 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja kahjuhüvitis 6631.34 krooni. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, kokkulepped, kaaskiri, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 30.11.2007.a. kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest alates. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostja A M `le saadetud materjalid on J J poolt edasiandmiseks vastu võetud 01.12.2007.a., mille kohta on ta andnud allkirja. Kostja K H `le on materjalid isiklikult üle antud Ida Politseiprefektuuri Rakvere arestimajas 02.01.2008.a., mille kohta on võetud allkiri. Seega kostjatel vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 16.01.2008.a. Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise takistustest. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele 74 528.75 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 40 267.23 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5527.07 krooni, viivis 12 599.66 krooni, leppetrahv 8053.45 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja kahjuhüvitis 6631.34 krooni.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 03. märtsil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.