Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 06. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-04-351 (kuni 01.01.2006.a nr 2-361/04)
Tsiviilasi
OÜ R IP hagi O T vastu töövaidluses
Menetlusosalised
Hageja OÜ R IP xxx Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige P P Kostja O T (ka O T), isikukood xxx
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
17.01.2008.a. Hageja seaduslik esindaja P P Kostja O T
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Tunnustada OÜ R IP õigust mitte maksta O T lõpparve kinnipidamise eest hüvitist summas 2480 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni. Välja mõista O T OÜ R IP kasuks 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) krooni kohtukulude katteks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06. veebruaril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 1-2) kohaselt töötas kostja hageja juures alates 15.12.1998.a. kuni 23.01.2004.a. Töölepinguga oli ette nähtud, et palka maksti ettevõtte kassas. 23.01.2004.a. lõpetati tööleping kostjaga töölepingu seaduse (TLS) § 76 järgi ja samal päeval kostjale oli välja arvestatud lõpparve. Lõpparve järele kostja ei ilmunud. 28.jaanuaril 2004.a. saatis hageja kostjale teatise, kus palus tulla lõpparve järele, mida kostja aga ei teinud. Selle asemel pöördus kostja Töövaidluskomisjoni. Ilmselt sel viisil otsustas kostja „teenida“ raha, oodates, kui viivituse summa suureneb. Kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et palka makstakse ettevõtte kassas (töölepingu nr 128, 15.12.1998.a. p 4.6), ei teadnud hageja kostja pangakonto numbrit. Seega ei saanud hageja kanda raha kostja pangakontole. Alates 23.01.2004.a. kostja lõpparve summas 4287,40 krooni oli deponeeritud ettevõtte kassas, kust võinuks kostja selle kätte saada igal päeval. Töövaidluskomisjon otsustas muuhulgas rahuldada kostja nõude saada lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk. Hageja on seisukohal, et TLS § 119 lg 2 sätestab tööandja vastutuse lõpparve kinnipidamise eest, kuid selle sätte rakendamisel tuleb juhinduda hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest. TLS § 119 lg 2 sätte mõte on kaitsta töötaja õigusi lõpparve kinnipidamise eest tööandja süü tõttu. Antud juhul on aga tööandja (hageja) välja arvestanud raha õigeaegselt. Kostja ei saanud raha ainult seetõttu, et ta kuritarvitas oma õigustega. Hageja palus tunnistada, et hageja ei pidanud kostja lõpparvet kinni, seega hageja ei vasta TLS § 119 lg 2 järgi ning ei ole kohustatud maksma kostjale hüvitist 2480 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest; välja mõista kostjalt hageja kohtukulud. Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tlk 15) kostja hagi ei tunnista. Peale 23.01.2004.a. käis kostja korduvalt hageja kassas lõpparve raha saamiseks. Hageja viivitas lõpparve tasumisega, seetõttu pöördus kostja töövaidluskomisjoni. Kostja käis raha järgi koos tuttavatega, kuna oli hageja poolne ähvarduse ja vägivalla oht. Hageja juhatuse liikmete suhtes on alustatud kriminaalmenetlus selle kohta, et nad ähvardades oma endist töötajat said temalt allkirja lõpparve saamise kohta. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde, paludes hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja kantud kohtukulud: riigilõiv 280 krooni, õigusabikulud 120 krooni, tunnistajatasu 687 krooni. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja välja mõista hagejalt kostja kohtukulud. Tunnistajatena kuulati üle O Z, S P, R K, V A, E P. Kohtuotsuse põhjendused Ida- Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjoni 16.03.2004.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.02-02/424-2004 mõisteti välja OÜ-lt R IP O T kasuks saamata jäänud lõpparve, s.h. saamata jäänud 2003.a. detsembrikuu palk 977.80 krooni ja sellelt viivis 34.20 krooni, 2004.a. jaanuarikuu palk 977.80 krooni ja sellelt viivis 34.20 krooni, 2004.a. jaanuarikuu palk 1889.50 krooni, hüvitist kasutamata puhkuse eest 2598.10 krooni ja hüvitis TLS § 119 lg 2 alusel 2480 krooni; kokku 7979.60 krooni brutosummas. Viivitamatult täitmisele kuulus palk kahe kuupalga osas s.o. 2867.30 krooni brutosummas. O T nõue kasutamata puhkusehüvitise osas jäeti rahuldamata.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maavõi linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast (hagi esitamisel kehtinud seaduse redaktsioon). Hageja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse hagejalt kostja kasuks lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 2480 krooni väljamõistmise osas. Ülejäänud osas pooled töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud ei ole. Seega ülejäänud osas on Ida- Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjoni 16.03.2004.a. otsus töövaidlusasjas nr 9.02-02/424-2004 jõustunud. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Palgaseaduse (PalS) § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnevast päevast. Lõpparve maksmisega viivitamise korral tööandja süül maksab viimane töötajale hüvitist TLS § 119 lg-s 2 ettenähtud ulatuses. Pooled ei vaidle, et töölepingu lõpetamise päeval 23.01.2004.a. ei olnud O. T tööl. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja sai kätte hageja poolt 28.01.2004.a. saadetud kirja tulla lõpparvele järele (tlk 4). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et palka maksti hageja kassast. Hageja arvestuse (tlk 6) kohaselt oli kostjale välja arvestatud lõpparve summas 5465,40 krooni, millest kuulus peale maksude mahaarvamist kostjale väljamaksmisele 4287,40 krooni. Kohtule esitatud kassa väljamineku orderi (tlk 7) kohaselt kostjal saadaolev lõpparve summa oli deponeeritud hageja kassas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja pöördus hageja poole lõpparve saamiseks peale 23.01.2004.a. Kostja väited selle kohta, et ta käis korduvalt hageja kassas koos tunnistajatega lõpparve raha saamas, kohtus tõendamist ei leidnud. Tunnistaja S P, kes töötas OÜ R IP kassapidajana, ütlustel (tlk 63) lõpparve raha järgi kostja ei tulnud. Tunnistaja O Z sõnul (tlk 61) küsis T peale tööraamatu kättesaamist, kust ta saab kätte lõpparve, tunnistaja vastas et kassast. Kas T läks kassasse, tunnistaja O. Z ei tea. Tunnistaja R K ei tea lõpparve maksmisest T midagi, tema juuresolekul sai kostja kätte raamatupidamisest tööraamatu (tlk 65). Tunnistajate V T ja E P ütlustel (tlk 67, 69) nad ootasid O. T, kui O. T läks lõpparvele järele. Koos temaga kabinetis nad ei käinud. Tunnistaja V A ütles O.T et tal paluti panna allkiri, aga ta ei saanud seda teha, sest raha ei näinud. Kelle juures O.T konkreetselt käis ja kes talle raha ei andnud, tunnistajad A ja P ei tea. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks süüliselt viivitanud kostjale lõpparve maksmisega ja hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus hagi rahuldab, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks tasutud riigilõivu katteks 280 krooni, õigusabikulud 120 krooni ja tunnistajatasu 687 krooni; kokku 1087 krooni.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.