Tsiviilasi nr.2-07-51139
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-51139
Tsiviilasi
MTÜ X hagi A. S. vastu kahjuhüvitis summas 5000 krooni ning viivise väljamõistmise nõudes. Hageja : MTÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x) Esindaja: K T-K Kostja : A. S. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x).
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada MTÜ X hagi A. S. vastu täies ulatuses.
Välja mõista A. S. (is.kood xxxxxxxxxxx) kahjuhüvitis viis tuhat (5000 ) krooni ning viivis seisuga 04.12.2007.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintressis üks tuhat kakssada kolmkümmend neli (1234,92) krooni 92 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas
viivitusintressis 0,0082% päevas 05.12.2007.a. põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni
kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (04.02.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 19.02.1999.a. toimus x maanteel liiklusõnnetus, milles sai kannatada sõiduauto H, reg. märgiga xxxxxx. Liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju põhjustas kostja. Kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud kahju oli kokku 36500 krooni. Kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ASA Kindlustuse AS-is Kuna X omandas ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ja kohustusega, siis selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Liikluskindlustuse seaduse alusel tekkis ASA Kindlustusel tagasinõudeõigus kostja vastu. Kuivõrd kostja ei esitanud oma sõidukit liiklusõnnetuse järgseks ülevaatuseks 5 tööpäeva jooksul, siis esitas kindlustus 23.08.1999.a. kostjale regressinõude kantud kulutuste 5000 krooni nõudes. Menetluse käik 17.12.2007.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.20-22/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 08.01.2008.a. (tl 26). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused
2 (3)
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg 2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. LKS § 38 lg 2 p 6 alusel on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue, kui isik ei esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale ja ei andnud seletusi liiklusõnnetuse kohta. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seisuga 04.12.2007.a. on kostja viivisevõlgnevus 1234,92 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis seisuga 04.12.2007.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress 1234,92 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, alates 05.12.2007.a. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Aare Kaldma kohtunik 04.02.2008.a.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.