Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-3940 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, XXX tn 11 korteriühistu avaldus U Gi vastu võlgnevuse nõudes. Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg Avalduse lahendamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve linn, XXX tn 11 korteriühistu (registrikood xxx, aadress: XXX tn 11, Kohtla- Järve linn) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, epost: xxx Puudutatud isik: U G (isikukood xxx, elukoht, xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, XXX tn 11 korteriühistu avaldus U Gi vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista U Gilt Kohtla-Järve linn, XXX tn 11 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla-Järve linn, majandamiskulude, sh halduskulude ning soojusenergia võlgnevus perioodi eest detsember 2023. a kuni 01.03.2025. a summas 2 081,92 eurot, sh põhivõlgnevus 1 956,92 eurot ja viivised 125 eurot. 1
3.Välja mõista U Gilt Kohtla-Järve linn, XXX tn 11 korteriühistu kasuks viivis alates 12.03.2025. a kuni põhinõude (1 956,92 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldaja menetluskulud õigustatud ulatuses U Gi kanda ja välja mõista U Gilt Kohtla-Järve linn, XXX tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulud 294 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 244 eurot.
4.1.Välja mõista U Gilt Kohtla-Järve linna, XXX tn 11 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (294 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
6.Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, XXX tn 11 korteriühistu esitas avalduse U Gi vastu võlgnevuse 1 956,92 euro võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viiviste 125 euro nõudes. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas, xxx puudutatud isikule alates 07.11.2000. a. Esitatud avalduse kohaselt on seisuga 01.03.2025. a võlgnevus avaldaja ees 1 956,92 eurot ja viivised 125 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 1 956,92 eurot, viivised summas 125 eurot ning alates 12.03.2025. a viivised kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 294 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis 13.03.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.
3.Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikule on kohtudokumendid AET-i vahendusel kättetoimetatavaks märgitud 13.03.2025. a. Puudutatud isikule on kohtudokumendid kätte toimetatud isiklikult 26.03.2025. a.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita 2
menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule on kohtudokumendid kätte toimetatud isiklikult 26.03.2025. a, puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
6.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx, Kohtla-Järve linn (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil detsember 2023. a - 01.03.2025. a tasumata majanduskulude arved (soojusenergia, hooldustasu) kokku 1 956,92 eurot.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 236 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla seisuga 01.03.2025. a (perioodi detsember 2023. a - 01.03.2025. a eest) summas 1 956,92 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla summas 1 956,92 eurot.
10.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
11.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3
Avaldaja on arvestanud viivist 125 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 125 eurot.
12.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise alates 12.03.2025. a põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 1232 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
17.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 294 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 244 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
19.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 294 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (294 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
20.Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.